Šveitsi poliitiline süsteem

Otsedemokraatia

«On üllatav, kui vähe ülejäänud maailm teab, kuidas Šveitsis teostub poliitika. Isegi naabrid Euroopas teavad vaid ebamääraselt, et tegemist on väga detsentraliseeritud riigiga. Nad tõesti ei mõista seda, et Šveitsi süsteem – see on osa, mis võib osutuda mudeliks kõigile 21. sajandi demokraatiatele». 

Brian Beedham, United Press International, raamatus Gregory Fossedal's The road to full democracy..

Šveits on väike riik, asub Euroopa südames Lääne-Euroopas, saksa, prantsuse ja itaalia keelte ja kultuuride ristumiskohas. Šveits on multikultuurne läbi sajandite. Demokraatia ja otsedemokraatia on pikk, kuid mitte vaieldamatu traditsioon selles riigis. Šveitsi ainulaadne poliitiline süsteem on täna maailma kõige stabiilsem demokraatlik süsteem, mis pakub maksimaalse osalemise kodanikele.

Šveitsi otsedemokraatia ei tulene siiski puhtast traditsioonist ja ei arenenud harmooniliselt. Vastupidi, väga paljud põhitõed (võimu detsentraliseerimine) ja omapäraste vahenditega otsene demokraatia (sagedased referendumid ja rahvaalgatus) on kehtestatud läbi raske poliitilise võitluse, sealhulgas vägivaldse revolutsiooni 1798.a, aastakümneid kestnud rahutuste (1830 ja 1840, kodusõda 1847.a)

sõna „putš”-  vägivaldne valitsuse kukutamine on üks vähestest Šveitsi saksa dialekti sõnadest, mis on rännanud paljudesse võõrkeeltesse...

Šveitsi poliitilise süsteemi põhijooned

• Šveits koosneb Konföderatsiooni 26. kantonist. Kantonid (Föderatsiooni liikmesriigid) on üsna iseseisvad.

• Valitsused, parlamendid ja kohtud on 3 tasandil: 

- Riiklik 

- Kantonisisene 

- Kommunaalne 

• Väikesed külad ühendavad kõiki kodanikke

• Kohalikud kohtud on ühised mitmele kogukonnale

Kaks otsedemokraatia vahendit

Kaks otsedemokraatia vahendit, mis annavad tavakodanikele erakordse võimaluse juhtimises osalemiseks: 

Rahva algatus

Tavakodanikud võivad algatada Põhiseaduse muutmise kui nad suudavad kokku saada 100 000 pooldajat u 3,5 mil valija hulgast.

Parlament arutab ettepaneku ja võib pakkuda alternatiive.

Referendumid

Seejärel hääletavad kodanikud referendumi käigus muudatuse poolt või vastu.

Šveitsi Poliitilise süsteemi omapärad

Šveitsi riigi mõlema koja parlamendisaadikud käivad kokku mitu korda aastas, istungjärkude ajal mitu nädalat ja nende vahel töötavad komisjonides, et valmistada ette istungjärke. Aga parlamendiliige ei ole täiskohaga parlamendis tööl, vastupidi enamiku teiste riikide praktikale. See tähendab, et kõik parlamendiliikmed töötavad oma elukutse alal - nii nad on lähemal igapäevaelule ja oma valijatele.

Tõesti tähelepanuväärne asi Šveitsi poliitilises süsteemis on otsedemokraatia: erakorraline võimalus osaleda poliitilises protsessis, mis on antud tavalistele kodanikele. Teisisõnu: see ei ole ainuüksi demokraatia vahendid, vaid nende tihe kasutamine. Sagedased referendumeid avaldavad stabiliseerivat mõju parlamendile, valitsusele, majandusele ja ühiskonnale:

o Referendumeid suurendavad valmisolekut kompromissiks. 

o Rahvahääletusel võidu jaoks luuakse suured koalitsioonid: 

Jagatud võim motiveerib kompromissi leidmiseks.

o Rahvahääletus suurendab stabiilsust: 

Väga järsud seaduste muutused valijad armutult blokeerivad rahvahääletusel.

Allikas:  http://sites.google.com/site/jurikivit/muud-huvitavat/sveitsi-poliitiline-suesteem
____________________
Lugege lisaks demokraatiast SIIT
M.I.