RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 13. detsember 2011

MATTI ILVES: KIRI MINISTRILE

Tere lp. põllumajandusminister hr. Helir-Valdor Seeder!

Teen Teile ettepaneku keelata Eestis geneetiliselt muundatud ja ka geneetiliselt muundatud komponte sisaldava toidu tarvitamine. Paljudest teadlaste  uuringutest selgub, et see on ohtlik nii inimestele kui ka loodusele. Loodan, et E Liidu tingimustes meil veel nii palju otsustusõigust ja võimu on. Me ei tohiks väikese rahvaarvuga Eestis riskida inimeste ja meie laste tervisega. Toon nüüd ühe vastavasisulise artikli:

Miks hoiduda geneetiliselt muundatud toidust?


GMO (geneetiliselt muundatud organism, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni) mõju inimese tervisele on raske hinnata, sest esineb väga palju kõrvalfaktoreid, mida peab arvestama. Samuti erinevate toidu saasteainete nagu nt. pestitsiidide jääkide, mükotoksiinide ning transgeenide samaaegne esinemaine toidus tekitab nn kokteiliefekti, mille mõju inimese tervisele on ettearvamatu. Teise organismi geenid on võimelised küll vabastama nt. taime haigustest ja kahjuritest, kuid uue taime omadused võivad tuua pöördumatut kahju loodusele.
On rida põhjuseid miks GMO on kahjulik nii meie organismile kui meid ümbritsevale keskkonnale:
  • Ühe organismi geeni viimisega teisse organismi rikutakse sellega taime füsioloogilisi barjääre. Transgeeni sisestamisel teise organismi ei saa kunagi olla kindel, et geen satub õigesse kohta. Eeldatakse selle sattumist rakutuuma, kuid selle tõenäosus võib olla isegi alla 1%. Sisestatud geen võib olla ettearvamatu käitumisega  – hakata teisiti tööle ning avaldada mõju mitmele organismi tunnusele s.h. ka mittesoovivatele. Transgeen võib hakata tootma kahjulikke produkte, mis on organismile toksilise ja allergeense mõjuga.
  • GM toidu propageerijad levitavad palju libaargumente, selgitamaks miks on vaja elusorganisme geneetiliselt muundada. Sageli tuuakse põhjuseks rahvaarvu suurenemist ja toidu mittejagumist, näljahäda, maaressursi puudumist ja madalaid saake. Tegelikult on meil maailmas kasutusest väljas ligi 1,6 miljardit ha põllumajandusmaad (allikas: OECD, ÜRO, toidu ja põllumajanduse organisatsiooni FAO koostatud aruanne http://www.oecd.org/dataoecd/2/31/43040036.pdf). Samuti pole GMO saakide osas täheldatud eriliselt suuremaid arve.
  • Inimene on harjunud sööma looduslikku toitu. Meie organism pole aga suuteline nii kiiresti muutuma ning omastama geneetiliselt muundatud toitu.
  • GM toit on madalama toiteväärtusega.
  • Geneetiliselt modifitseeritud toit põhjustab inimese soolestikubakterite tegevuse häirimist.
  • GMO on dominantsete tunnustega, levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi. Tuulega kandub geneetiliselt muundatud taimede tolm edasi teistele taimedele ning võib muuta nende geneetikat. Pole olemas meetodeid, kuidas seda levikut takistada.
  • Tihtipeale, kõik mis puudutab nende toodete ohutust inimesele, on uuringute tulemused kättesaamatud või ei tekita usaldust.  Geneetiliselt muundatud seemnete tootjad ei avalikusta sageli katsetuste tulemusi, sest uuringuid viivad läbi needsamad teadlased, kes tegelevad ka geenide juurutamisega. Lisaks võivad GMO kasutamise tagajärjed avalduda inimesel alles järgmistes põlvkondades, seepärast on vajalikud pikemaajalisemad uuringud, vähemalt loomkatsete näol.
  • Mitmed laborirottide katsed on kinnitanud, et GM toit avaldab olulist mõju viljatusele, maksa funktsioonide häirimisele.
  • Bioloogiateaduste doktor I. Jermakova teostas katse, mille käigus testis GM vs tavalise soja mõju rotipoegade tervisele. Katsetulemused näitasid, et grupis, kus ta andis rotipoegadele GM sojat, osutus 60% eluvõimetuks ning ellujäänutest peamine osa alaarenenuteks. Suurem osa rotipoegadest, keda toideti aga tavalise sojaga, arenesid normaalselt.
Saksamaa teadlaste (Puschtai jt, 1998; 1999) rida uuringuid näitasid, et pärast rottide söötmist geenmodifitseeritud kartuliga (mis tootis suurel hulgal lektiini – eriline valk, mis muudab taime kahjurputukatele mittesöödavaks), algas katsealustel siseorganite taandarengu protsess –  suurenes kõhunääre, vähenes maksatalitlus, rida juhustes kaasnes tugeva põletikuga. Avastati vähirakkude paljunemist, aju arengupeetust ning immuunsüsteemi nõrgenemist. Transgeense kartuli hävitav mõju ei ilmnenud kohe, vaid pärast seda, kui rotid olid söönud seda järjest mitme nädala jooksul. Kuid mitte ükski järelvalve asutus ei nõua sellist pikaldast eksperimentide tegemist.
Et tulevikus vältida pöördumatuid tagajärgi nii inimesele kui keskkonnale, peaks olema GM-taimede üle väga range kontroll ning pikad uuringud ja katsetused. Eelkõige oleks vajalik, et nende uuringute teostajad oleksid sõltumatutest organisatsioonidest ning tulemused kõigile avalikud.
Järjest enam ilmub kaubandusse igapäevaseid toiduaineid kuhu lisatakse pärilikult muundatud komponente. Näiteks on hakatud saia ja ka hakkliha massi suurendamiseks kasutama GMO sojat, mahlades ja muudes jookides suhkrust mitu korda odavamat GMO maisi glükoosi-fruktoosisiirupit, pähklitele ilusa läike saamiseks GMO sojaõli. Ainus võimalus aga, et meie organismi ei satuks GMO, on tarbida mahetoitu. Kontrollitud ökoloogilisest põllumajandusest pärit mahetoidu tootmisel ja töötlemisel on keelatud kasutada transgeenseid organisme.
Darja Matt
Euroopa Liidu ebavõrdse konkurentsi tingimustes ei suuda põllumajandus enam toita rahvast. Meil tuleb sisse vedada erinevat liha (peale sealiha), kartulit(!) ja ka Eestis kasvavat köögi- ja puuvilja.
Geneetiliselt muundatud toiduainete keelustamine tuleks kasuks ka meie põllumeestele. Eesti ei saa rakendada kaitsetolle, mis stimuleeriksid kodumaist tootmist, sellise keelu kehtestamine aga toimiks varjatud kaitsetollidena!

Palun Teil, lp. Helir-Valdor Seeder teha kõik selleks, et kaitsta meie rahvast ja põllumeest. Jään lootusrikkalt vastust ootama.

Lugupidamisega,
Matti Ilves

VASTUS:

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Hr Matti Ilves
matti.ilves387@gmail.com
Teie 22.11.2011
Meie 01.12.2011 nr 9.1-2.1/13300-1

Ettepanek geneetiliselt muundatud toidu kohta

Lugupeetud härra Ilves

Täname Teid antud soovituste eest ja saame aru, et tunnete tõsist muret geneetiliselt
muundatud (edaspidi GM) kultuuride ja toidu turule lubamise pärast.
Euroopa Liidus on kehtestatud kindel protseduur, kuidas GM kultuurid ja tooted
turule lubatakse. Iga GM kultuuri osas viivad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA)
riskihindamisele lisaks hindamise läbi ka liikmesriigid. Läbi töötatakse kõik
kättesaadavad teaduslikud andmed, mitte ainult taotleja poolt esitatud andmed.
Enamuse taotluste puhul küsib EFSA taotlejalt lisainformatsiooni, et kõiki aspekte
saaks hinnata. Seejärel koostatakse iga GM liini turuleviimiseks eraldi Euroopa
Komisjoni otsuse eelnõu, mis on hääletusel Euroopa Komisjoni toiduahela ja
loomatervishoiu alalise komitee istungil, kus kõik liikmesriigid saavad esitada
põhjendatud vastuväiteid.
Eesti tugineb oma seisukoha kujundamisel geenitehnoloogiakomisjoni ja
uuendtoidukomisjoni hinnangutele. Uuendtoidukomisjoni kuuluvad asjatundjad
järgmistest valdkondadest: geenitehnoloogia, biotehnoloogia, toiduainete keemia,
toiduainete tehnoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia, arstiteadus, toitumisteadus,
tarbijakaitse, toidualased õigusaktid ning toidujärelevalve. Samuti kuuluvad
geenitehnoloogiakomisjoni parimad asjatundjad erinevatest valdkondadest, kes
töötavad põhjalikult läbi taotluses esitatud andmed.

Võrreldes muu maailmaga on Euroopa Liidus kõige rangem geneetiliselt muundatud
organismide (edaspidi GMO) turule lubamise süsteem. Erinevad GMOd sisaldavad
erinevaid geene, mis on neisse sisestatud eri viisidel, seetõttu hinnatakse iga üksiku
GM kultuuri ohutust eraldi. ELi turule lubatakse põhjalikult uuritud ja ainult
teaduslikult tõestatult ohutuid tooteid. Kui leitakse võimalikke riske inimestele,
loomadele või keskkonnale, siis selliseid GMOsid EL turule ei lubata.
GMOde riskihindamise esimene samm põhineb GMO võrdlusel tavaliste,
muundamata sama liiki organismidega. Seejärel süvenetakse keskkonna- ja
toidu/sööda ohutuse hindamisse ning kõigi kindlakstehtud – nii ettekavatsetud kui ka
ootamatute – erinevuste mõjule. Riski hindamine toob selgelt välja kõik erinevused
muundatud ja muundamata kultuuri vahel. Uuritakse mitmeid eriaspekte: otseseid
tervisemõjusid (toksilisust), allergeensust, sisestatud geeni stabiilsust, geneetilise
muundamise mõju toiteväärtusele ja geeni sisestamise võimalikke soovimatuid
kõrvalmõjusid. Taotleja peab demonstreerima, et tegeliku inserdi järjestus taimes on
järjestus, mida sooviti transformatsioonisündmusega sisse viia. Võimaliku ohu
avastamisel nõutakse informatsiooni geneetiliste elementide ekspressiooni kohta
taimes sisestatud DNA kõigist osadest. Uute ekspresseeritud valkude võimalik
loomine tuleb bioinformaatiliste analüüsidega kindlaks teha ning demonstreerida tuleb
kahjulike valkude puudumist. Uute ekspresseeritud valkude toksilisuse kindlaks
tegemiseks nõutavad uuringud valitakse juhtumipõhiselt, tavaliselt tuleb teostada
nende valkude toksilisuse uuringud närilistel. Täpsemalt saate nõutavatest uuringutest
teada EFSA koduleheküljel avaldatud „GM taimedest saadud toidu ja sööda
riskihindamise juhendist“, mille leiate aadressilt:
http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/2150.htm

Geneetiliselt muundatud seemnete tootjad edastavad loa taotlemisel kõigi uuringute
andmed EFSA-le ning EFSA teeb need kättesaadavaks liikmesriikide
järelevalveasutustele ja ekspertidele, kuid EFSA-l ei ole kohustust konfidentsiaalseid
andmeid avalikustada kolmandatele osapooltele. 95 % tootjate poolt esitatud andmekaustade
puhul on EFSA küsinud tootjatelt lisaandmeid, kuna riskihindamise juhendi
kohaselt peavad nad hindama väga erinevaid aspekte.
GM taimede keskkonnariski vähendamiseks kasutatakse tavalisi traditsioonilisi
taimekasvatusmeetodeid. Näiteks selleks, et vähendada taime risttolmlemist
traditsiooniliste sortidega, tuleb GM põllud rajada samast liigist geneetiliselt
muundamata põllukultuurist teatud vahemaa kaugusele, nõutav vahemaa on erinevate
põllukultuuride puhul erinev. Maisi õietolm on raske ja ei levi kaugemale kui
mõnikümmend kuni sadakond meetrit, samas võib rapsi õietolm levida kilomeetrite
kaugusele ja sellest tulenevalt on risttolmlemise vältimise meetodid erinevad. Näiteks
GM maisi puhul hindavad Eesti eksperdid minimaalseks kasvatusvahemaaks 200 m,
kuid GM rapsi puhul 3 km (GM rapsi kasvatamine ei ole veel ELis lubatud). GM
taimede ristumisel looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega on
ohu võimalus alles siis, kui ristandtaimed on võimelised looduses püsima jääma ja
oma levikut suurendama. Järglasi mitteandvad üksikud ristandtaimed ei kujuta endast
ohtu. Pärast GM taime kasvatamise alustamist on tootjal kohustus jälgida
risttolmlemist, levikut väljapoole kasvuala, püsimist pärast koristust, mõju elustikule
jm. Peale tootja jälgivad GMO mõju ka teadus- ja järelevalveasutused. ELis on toidu
või sööda otstarbel kasvatamisloa saanud väga üksikud GM põllukultuurid: mais
MON810, mis on muundatud resistentseks teatud putukaliikidele (s.h Euroopa
maisivarreleediku suhtes) ja amülopektiini tootmiseks ettenähtud kartul EH92-527-1,
mille kõrvaltooted on lubatud sööda tootmiseks. Nimetatud ainuke ELis lubatud GM
kartulisort on mõeldud seega tööstuslikuks kasutamiseks: amülopektiini kasutatakse
paberi, liimi jm toodete valmistamisel. Lisaks on hinnatud selle kartuli toiduohutuse
aspekte juhuks, kui toimub juhuslik segunemine.
Eestis on põllumeestel vaba valik kasvatada kõiki kultuure, mis on Euroopa Liidus
kasvatamiseks lubatud, kuid GMOde kasvatamise puhul peavad nad end registreerima
ning täitma teatud GMOde kasvatamise nõudeid, et vältida nende kultuuride
segunemist muundamata kultuuridega. Samuti on tarbijatel võimalik otsustada, kas
nad eelistavad tarbida GM toitu või mitte, kuna kõik GMOst koosnevad, neid
sisaldavad või neist saadud toidud ja söödad peavad olema vastavalt märgistatud.
Vastavalt Euroopa Liidu seadustele tuleb GMOde toiduks ja söödaks kasutamist
reguleerida ja kontrollida. Eesti toetab seda seisukohta. Me ei saa vastata, kas kõik
GMOd on inimestele ja keskkonnale täiesti ohutud, sest ohtlikkust hinnatakse iga
GMO puhul eraldi. Nende GMOde puhul, mis on turule lubatud, ei ole leitud selliseid
riske, mis oleks teinud vajalikuks nende keelustamise. Uuringuid viivad läbi väga
erinevad asutused, alustades GMOde väljatöötajatest, riiklikest ülikoolidest ning
lõpetades valitsusväliste organisatsioonidega. Ühe GMO kohta töötatakse läbi kuni
mitu tuhat lehekülge materjali, seejuures määratletakse kõik võimalikud ohud, ohu
tekkimise tõenäosus ning GMO kasutuselevõtu tagajärjed.
Loodan, et eeltoodu annab Teile sisulist lisateavet GM kultuuride ohutuse hindamise
kohta ja vähendab seeläbi kahtlusi nende toodete toiduks sobivuse osas.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)

Helir-Valdor Seeder
Minister

Sain siis pika vastuse, milles selgitati, kui ohutu on geneetiliselt muundatud toit ja kui ranged on EL-u kontrollimeetmed sellise toidu osas. See aga mind ei veena, internetist võib leida kümneid artikleid, mis selgitavad vastupidist ja peavad sellise toidu tootmist lausa kuriteoks. Vähemagi kahtluse puhul tuleks need toiduained keelustada, et mitte riskida meie ja meie laste tervisega. Pealegi on geneetiliselt muundatud toiduainete lubamine turule, ka EL-u seaduste alusel, meie otsustada.
Valisus aga näib mängivat jälle Euroopa Liidu paipoisi osa, hoolimata meie rahva tulevikust.
Siin blogis veel sellel teemal: SIINSIIN ja SIIN  

4 kommentaari:

Anonüümne 13. detsember 2011 12:38  

Rahvaliidu ja Eesti Rahvusliku Liikumise ühinemisel peatselt loodava uue rahvuslik-konservatiivse erakonna (nimi on veel lahtine) programmis on sees nõue keelustada geenmuundatud toiduainete sissevedu ja nende kasvatamine. Minu andmetel pole seda ühegi teise erakonna programmis.

Matti Ilves 13. detsember 2011 12:47  

See on väga hea!

Anonüümne 13. detsember 2011 15:42  

Karva ajab turri see, kuidas Eesti minister peidab ennast EL'i "ettekirjutiste" taha - lihtsalt õõvastav!
Aga jah, õige tegu hr. Ilves, sellele korrumpeerunud kõntsale tuleb kõvasti survet avaldada ja näidata, kes siin Läänemere kaldal tegelik peremees on!

Matti Ilves 13. detsember 2011 16:32  

Õigus

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP