RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 22. august 2017

VIIES EESTLASE AVALIK PÖÖRDUMINE EESTLASTE POOLE


                                                           JA
PATRIOODI  SÕBRALIK  JÄRELEAITAMISTUND  EESTI  VABARIIGI      
PRESIDENDILE  EESTI  LÄHIAJALOO    JA  VÕIMALIKU  LÄHITULEVIKU 
                                                MÕISTMISEKS

   Head eestlased! Head Eesti riigile ja rahvale lojaalsed teiste rahvuste esindajad!
Austatud Eesti Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid!

   Minu seekordne pöördumine sai alguse üks päev enne Taasiseseisvumispäeva ehk 19. augustil 2017.a.
MÄRKUS:  Sõnaühend “Taasiseseisvumispäev” on tegelikult vale, eksitav, jõle ja lubamatu, kuid kõikidele poliitikutele ja muidu rumalatele täiesti vastuvõetav ja “arusaadav” mõiste!
    Kui millegi kohta öeldakse TAAS-, siis on tegu varasema lõpetamisega, siinkohal õigusliku lõpetamisega. Seda me aga ei tunnista, et NSVL hõivas Eesti riikidevahelise õiguse järgi. Eesti kaotas iseseisvuse küll de facto, kuid mitte de iure. Kui minna aastasse 1991, siis ei olnud vahepeal de iure lõpetatud Eesti vabariigiga, vaid de facto Eesti vabariigi jätkamisega. Teine lugu on nüüd, kus 2003.a rahvahääletusega EV põhiseadus kuulutati alamaks ürikuks ja Eestist sai 01.05.2004.a-st euroliiduvabariik. Seda juba nii de facto kui ka de iure ehk Eesti vabariik lõpetas oma oleluse igast küljest võttes. Kui nüüd Eesti euroliiduvabariik astuks välja EL-ist või viimane lõpetaks ise oma oleluse, siis alles saaks tõsiselt rääkida TAASiseseisvumisest. Ja seda üldse esimest korda, sest varem meil sellist seisundit pole olnud.
   Mida on pakutud asemele? Vist Hans H. Luige suust kuulsin iseseisvuse TAASTAMISEST, kuid ka see pole õige. Ikkagi aetakse segi de facto ja de iure seisund. Ise jauran vahetevahel oma kirjutistes, et 1991.a Eesti vabariik jätkas oma de facto seisundit.
     Kui paljud seda teavad või nii mõistavad? Üksikud. Ülejäänud näitavad mulle näpuga ja nõuavad minu ristilöömist või paremal juhul hullarisse paigutamist. Tark ja tubli rahvas?

     Ja vaat,- käesolevast aastatuhandest  ülimalt eesti- ja eestlusevaenulikus Postimehes ilmus kellegi edeva ja ennast ajaloolaseks pidava Andres Adamsoni (üsna tõenäoliselt Postimehe kosmopoliitide tellimustööna) Eesti tublisid ja kangelaslikke poegi-isasid-vanaisasid pilkav-mõnitav lugu pealkirjaga:
“Ajaloolane: ka vapsid ise pidasid end fašistideks.”
   Ei vaevu seda tublisid eestlasi mõnitavat paskvilli üksipulgi lahti harutama, kuid üht-teist tähelepanuväärset tahan välja tuua küll:
Kuidas on võimalik, et üks keskpärane “kah-ajaloolane” sai sõna Eesti parimate poegade mõnitamiseks just Taasiseseisvumispäeva eel? Vastan: ainult sel lihtsal põhjusel, et pühapäeval Postimees ei ilmu. Samas tean minagi, et artikli hävitav-mõnitav efekt (oleks) oli kõige võimsam just päev enne Taasiseseisvumispäeva …  (Kirjutan meelega jälle “Taasiseseisvumispäev” lootuses, et rumalad saavad minust ehk paremini aru!)    
         Mõtlen õudusega, et autor on kirjutanud meie noortele ajalooõpikuid ja seletanud noortele meie lähiajalugu! Inimene, kes kirjutab, et vapsid pidasid endid fašistideks, ei saa, ei tohi olla meie ühiskonnas lugupeetud. Ta tuleks kiiresti peatada. Temasugune “ajaloolane” olla oleks minulgi lihtne: olla mõnusal ja lausa sadistlikul kombel vastu kõigele, mis ajaloolased on avaldanud. Adamsonist eeskuju võttes võiksin kenasti ürikuid tõlgendada ja seletada, et esimesed eestikeelsed ja meile teadaolevad kirjapandud sõnad “laula, laula pappi” tähendasid, et tookordsed ristiusustajad olid hea lauluhäälega ja võlusid maarahvast ilusa lauluga. Või siis nõudsid meie esiisad pappidelt raha. Tänapäeval kõlaks see nõue nii:”kuule papi, köhi raha välja, muidu saad üle londi!” Tulevased ajaloolased aga, lugedes tänaseid kirjapanekuid, üllataksid saja aasta pärast siin elavat afroeuropiidset-asiaatset rahvast teatega, et vanasti elasid Eestis eestlased, elevandid ja mingid londiga inimesed!
Miks just nüüd oli hädavajadus täie teravusega vapside küsimus järjekordselt üles tõsta ja halvustava nurga alt rahva ette laotada? Kas see oli juhus? Ei olnud. Seda oli oodata. See oli taotluslik.
Postimehel on alati käepärast võtta säärased kolumnistid, kes vajalikule inimesele või organisatsioonile ämbritäie sitta peale valavad ja saadud tulemust vahel ehtsa vastikustundega kommenteerivad. Näiteid? Olgu või Ahto Lobjakas või Olev Remsu. Minu uus vingamees Andres Adamson teenis kindlasti ära tellijate rahulolu või ehk kiitusegi.
Kolm lehekülge juttu vapsidest fašistidest või fašistidest vapsidest ühes lehenumbris  on kindlasti Postimehe uus tase ja tükike Eesti ajalugu kaeti haakristi meenutava viigilehega. See pidi tähelepanu tõmbama ja tõmbaski. Rahul on maailma valitsevad rikkad juudiringkonnad, USA ja EL-i niiditõmbajad ja tõenäoliselt Moskvagi …
Ah et minu järeldus on natuke üle pakutud ja mis suurel ilmal meist? Olgu pealegi. Urgitseme veel natuke: kohalikud ja Riigikogu valimised lähenevad. Rahvuslus on EKRE jõulisel eestvedamisel pead tõstnud ja “vanadel peerudel-parteidel” on oodata halbu üllatusi. EKRE peab teadma, et lobjakad-remsud-adamsonid on suutelised muidu tublide eestlaste sekka kahtluseseemet külvama ja sellest piisab kuhjaga. Fašismiteema malakas lajatab alati tulemuslikult! See ju ammu äraproovitud ja kindel värk! Loodetavasti saab EKRE vastumeetmetega hakkama. Kui aga ei saa, siis häda talle ja eesti rahva tublidele poegadele-tütardele …
Miks telliti töö “kah-ajaloolase” käest? Oli mõistev ja …lojaalne? Samas Postimees ju teadis, et siinkirjutanu oli juba aastal 2006 professor Sulev Vahtre hinnangul kõige kompetentsem inimene Eestis, kes võis sõna võtta vabadussõjalaste teemadel. Minu lugu olnuks tasakaalukam ja mis kõige tähtsam: ausam ja objektiivsem! Olgu pealegi. Mul jäi teaduslik kraad Vahtre juures kaitsmata. Kas teisi, päris häid vapside -tundjaid polnud võtta? Kasvõi Jaak Valge, Magnus Ilmjärv, Ago Pajur? Usun siiralt, et need mehed ütlesid-öelnuksid  Postimehe taotluslikust  tellimustööst ära …
Vaatame asja natuke laiemalt. Viimastel aastatel on meie kohalik “peavoolumeedia” kahtlaselt sageli hoidnud “eestlastele iseloomulikku” fašismitulukest tuha all hõõgumas. Mitte Moskva, Putin, Jeruusalemm või USA saatkond Tallinnas, nagu varasemalt oli tavaks. Meie ise, eestlased, oleme olnud isegi paavstist palju paavstilikumad. Cui bono?
Ah et vapsid pidasid endid fašistideks? Olgu pealegi: mõni üksik ehk tõepoolest. Loogiline ja loomulik protsent ja nähtus. Olen seda kõike uurinud oma 60 aastat. Isiklikult vestelnud Vabadussõjas osalenutega, Paju lahingus osalenutega jne. Tõsi: kahjuks erineb nii mitmeski kohas meie ametlik ajalugu üsna paljuski sellest, mida mina olen välja uurinud-teada saanud. Valesid on lubamatult palju. Ka asjade-olukordade teadlik ilustamine on ju vale. Ja nendest vaikimine või meelega möödarääkimine on vale. Esimeses pöördumises kirjutasin täpsemalt Pätsist, Laidonerist, vapsidest. Kas lugesite läbi, proua president? Mõtisklesite? Samas olen veendunud, et Teid kaitstakse kiivalt ja nii mõnigi Teie usaldusalune teab hästi, et mingisuguse Kortspärna pöördumisega pole mõtet presidendiprouat tülitada…
    Meie Vabadussõjast osavõtnud ja hiljem poliitikasse läinud kangelased valati Andres Adamsoni poolt üle pruuni värviga (et mitte uuesti öelda – sitaga). Nii nad seal tilguvad ja haisevad. Kes neid kaitseks alatute ja alusetute süüdistuste eest? Mina kaitsen. Või tuleb veel keegi minu kõrvale?
Proua president! Lugedes järgmisi ridu, ärge palun tehke siiralt üllatunud nägu ega öelge, et Te seda kõike ei teadnud. ..
   Fašismi-teema on vajadusel varnast võtta meie rahva poolt palavalt armastatud poliitikutel-riigijuhtidel.
23.04. 2013.a. tähistati esmakordselt veteranipäeva. Peaminister Andrus Ansip ütles Riigikogu lahtiste uste päeval toimunud infotunnis rahva küsimustele vastates, et veteranipäev on mõeldud Eesti kaitseväelaste ja nende lähedaste tänamiseks ning seda ei ole põhjust laiendada kõigile, kes on võõra võimu all kannatanud.
            Küsimusele, miks ei hõlma veteranipäev Tšernobõli katastroofi likvideerijaid ning 
            esimese Afganistani sõja veterane, vastas Ansip, et kindlasti on Eestis palju inimesi,
            kes on nõukogude ajal kannatanud. Siiski on täna (23.04.2013.)  esmakordselt  
            tähistatav veteranipäev mõeldud tema sõnul nende Eesti vabariigi kaitseväelaste
            tänamiseks ja meenutamiseks, kes on teeninud Eesti vabariiki, Eesti eest   
            langenud või saanud haavata..
              Need on Eesti peaminister Andrus Ansipi poolt oma rahvale näkku sülitatud sõnad!
 Mõtlesin Sinimägedes 1944.a.võidelnud ja seal haavata saanud enda isa peale, kes “jõudis õigel ajal (1993) ära surra”, et mitte säärast alandust kogeda. Temagi polnuks täna veteran, kuna ei sõdinud Eesti riigi ja rahva eest!?  Kelle eest ta sõdis? Riiklikul tasemel (peaminister Andrus Ansip ja õiguskantsler Ülle Madise) on mulle nüüdseks selgeks tehtud, et ta sõdis Hitleri, Suur-Saksamaa ja fašismi eest …
   Jahmusin tõsiselt, kui tundsin esimest korda headmeelt sellest, et mu isa surnud on ... Aga järjekordne suur alatus on tõstnud Eestimaal pead ja riiklikul tasemel on korda saadetud suur ülekohus, millest rumalad eestlased aru ei saa ega tahagi aru saada. Mina olen üks üksikutest, kes sellele riiklikule alatusele otsustavalt vastu astub …
Proua president!
Kui kõik laabub, ilmub sügisel minu uus raamat “Palgasõduri saatus”. Annan Teile sügavaks järelemõtlemiseks kõigest kolm autori kaljukindlat seisukohta:
       … Alates taasiseseisvumisest on kõik Eesti ca 2800 missioonisõdurit olnud vabatahtlikud palgasõdurid-karistussalklased (eriti Iraagis-Afganistanis) ja nende seas on arvukalt mõrtsukaid…
           … Kas lugeja teab, mis on vabatahtliku palgasõduri kõige tähtsam omadus? Oskus ja julgus teist inimest kõhkluseta tappa! Olgu see tapetav inimene siis kohalik patrioot, vabadusvõitleja, oma kodumaa kaitsja, mees, naine, laps, vanur … või tõepoolest terrorist, nagu meie massimeedias alatasa kuulutatakse. Veelgi parem, kui vabatahtlik palgasõdur võtab teise inimese tapmist kui rutiinset tegevust, milleks on näiteks piitsaga kärbse või käega sääse tapmine. Ei mingeid võimalikke järgnevaid süümepiinu.
         … Ainult rumalad, riigi poolt petetud, mõtlemisvõimetud ja eestivaenulikud eestlased on kandnud ja kannavad edaspidigi rinnas sinilillemärki…

Proua president!

   Teie Taasiseseisvumispäeva kõne oli omast kohast päris asjalik. Samas kumas läbi suur ports koolimammalikkust, poliitilist võhiklikkust, Eesti tegeliku elu-olukorra mittetundmist ja eneseimetlust. Küllap ma kõik Teie kõned koos kamraadidega lähemas tulevikus lahti harutan ja kui Saatus lubab, siis ka (koos kommentaaridega) raamatuna avaldan. Ausalt ja halastamatult.
    Aga siia juurde üks mälumänguküsimus Teile ja eriti Teie keskpärastele eluvõõrastele nõunikele:
     kes olid need kuulsad poliitikud ja ärimehed, kes juba 1930-ndate alguses kuulutasid tõsise hoiatusena eesti rahvale:
„Ärge täna, homme ega lähemas ja kaugemas tulevikus usaldage sotsiaaldemokraate!”
... Millised ettenägelikud inimesed! Soovitan Teil nendest otsekohe eeskuju võtta!

      Siinkohal oleks veel paslik teha presidendiproua suunas kena täpsustus, et isegi Jüripäeva tähistame me valel kuupäeval, sest 14. sajandist jäi meie ajaarvestus juuliuse kalendri järgi gregooriuse omast maha 8 päeva võrra. See tähendab aga seda, et Jüripäeva tänasesse tuues on vastavaks kuupäevaks jürikuu (23+8=) 31. ehk lehekuu 1.! Kurb, aga tuleb tõdeda, et ühele kuupäevale langevad siis nii Jüripäev, kevadpüha kui ka Eesti vabariigi järjekordne hukkamine, sedakorda kahjuks ka de iure.
    Head inimesed! Harige ennast, kuni ma veel teile midagi valitsevate väärõpetuste ja valedekoormate kõrvalt õpetada-seletada suudan.

Proua president!

   Olete mulle suutnud jätta mulje, kui ainsana kõiki riigi-rahva muresid kiiresti mõistev (Eesti)maaema ja lausa võlurina varrukast või lennult Eesti riigile-rahvale kõikvõimalikke ainuõigeid lahendusi pakkuv kõikvõimas haldjas.
   Samas tean (kui aus olla, siis arvan teadvat), et ilma ausate-heade-ustavate-võimekate abilisteta ei saa isegi Teie hakkama! Või kui, siis harva. Enda ja Teie kurvastuseks hüüan kohe ja praegu täiest kõrist ja kõuekõminal:
   Proua President! Lükake otsekohe endast eemale kõik teie külje alla (või lähedusse) pugenud kõikvõimalikud nõunikud! Ka need, kelle olete ise välja valinud ja appi kutsunud. Olen märganud ja aru saanud, et enamus neist ei hooli Eesti riigist ja rahvast ja tõenäoliselt on ka Teie suhtes variserid.
      Miks ma nii arvan? Oo ei! Ma ei arva, ma arvan teadvat! Vaat sähendune sõnademäng. Analüüsin ja järeldan. Konsulteerin endast targematega ja kompetentsematega. Teie kõnede ilusate valede tagant paistavad välja lohakuse, oskamatuse, kurjuse, reeturluse, salakavaluse ja vahel lausa rumaluse traagelniidid! Ja ärge erutuge. See ei ole ainult minu arusaam. Pärast Teie esimeste kõnede ilmumist pidi ka pime nägema-saama tõsise ohu signaale. Kutsusin kokku võimekad sõbrad-kamraadid, kes Teie sõnavõtud (tänaseks esimesed 50 (senisest 55-st)), ütlemised, mõttearendused üksipulgi on lahti harutanud ja taas kokku pannud ning hästi või halvasti varjatud eestlusevaenulikkuse punktide kaupa eraldi välja toonud. Kahjuks on siiani ainult üks järeldus: te ei ole see, kellena esinete! Täpsemalt? Jah, te olete Eesti Vabariigi President! Pealtnäha ja võib-olla isegi sisimas usute, et soovite ja teete Eesti riigile ja rahvale head. Peatuge ja mõtelge. Te ei ole rahvuslane (mis ametlikult kõlabki ju halvasti). Te ei ole ka patrioot. Igatahes Eesti oma mitte. Te olete kosmopoliit. Euroopa kodanik. Maailma kodanik. Juba need viimased kolm määratlust on ülimalt eestlusevaenulikud ja eestlusele üliohtlikud. Mida enam lisada? Kes peaks oma suhtumisi kiirelt ja põhjalikult muutma? Kas üks presidendiprovva koos mõne tuhande mõttekaaslasega või sajad tuhanded patriootlikumad eestlased? Rumalatest ja tuulenuusutajatest eestlastest, keda minu hinnangul on Eestimaal vähemalt pool miljonit, ma siiskohal juttu ei tee. See arv on olnud kurvastavalt konstantne vähemalt 100 aastat. Pigem suren häbi pärast, et ei ole suutnud oma rahvast harida ....
   Viis pöördumist on Teie poole teele saadetud. Võin ükskõik, kellega kihla vedada, et Teie, proua president, pole saanud lugeda neist ühtegi. Ja kui te tulevikus pärite aru, siis Teie nõunikud-tsensorid seletavad armulikult, et püüdsid Teid minusugusest õudsest skribendist säästa. Tõenäoliselt lisatakse kinnituseks, et „ta ju vanadusest ära pööranud ning lisaks veel kaitseliitlane ja fašist”!
   Ja hetkel ma tõesti ei tea, kas olete minu pöördumisi lugenud. Kui olete, siis võinuksite leida mõnikümmend sekundit ja mulle helistada ja öelda aitüma sõbralike järeleaitamistundide eest. Kui te aga ei leidnud minu jaoks neid sekundeid, siis olete kohe kindlasti kehv president! Muide: pean kohe vajalikuks lisada, et kahjuks on minu ego kurvastavalt väike ja võiks olla natukenegi suurem!
   Kõigele vaatamata elan veel lootuses, et tasapisi Te arenete, hakkate asjadest paremini aru saama ja eestlust säilitavalt käituma. Mul ei ole kalmistule kiiret. Hullem on, et eestlust (mind nende seas) aetakse juba praegu tasakene kalmistuväravast sisse. Mitte ei taha, et asi viimse võitluseni jõuaks ...

Heiki Kortspärn

1 kommentaari:

Anonüümne 22. august 2017 22:44  

https://et.wikisource.org/wiki/Kohtu-_ja_siseministri_otsus_nr._2387

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP