RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 5. veebruar 2020

Jaak Madisoni tellitud uuring: Eesti inimesed ei toeta Euroopa liitriiki ega võimu edasist loovutamist EL-ile

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades europarlamenti valitud Jaak Madisoni tellitud uuringust nähtub, et üle poole eestimaalastest suhtub Euroopa Liitu (EL) positiivselt, samas kui neilt küsiti, kas EL peaks muutuma liitriigiks, siis sellele oldi valdavalt vastu.
Kui vastajatelt küsiti, kuivõrd nad nõustuvad või ei nõustu väitega, et EL peaks jätkama muutumist föderatsiooniks ehk liitriigiks, siis 59 protsenti sellega päri polnud, kuid veidi üle 24 protsendi toetas seda. Küsimusele, kas euroliidu liikmesmaade välis-, kaitse- ja rahaduspoliitika peaks olema allutatud EL-i ühtsele juhtimisele, vastas eitavalt ligi 61 protsenti, seda aga toetas üle 28 protsendi.
Pagulastest rääkides märkisid ligi 65 protsenti, et nende riiki vastuvõtmisel ei tohiks olla EL-i poolt kehtestatud kvoote, vastupidisel arvamusel oli aga 28,5 protsenti.
Küsimusele, kas Eesti seisab EL-is piisavalt oma huvide eest, vastas 55 protsenti jaatavalt ja ligi 40 protsenti eitavalt.
Küsimusele, millises suunas on EL arenemas, vastas 56 protsenti, et pigem positiivses suunas ja 7,3 protsenti, et kindlasti positiivses suunas. Negatiivses valguses nägi EL-i arengut ligi 27 protsenti vastanutest. EL-i püsima jäämist kaugemas tulvikus usub üle 63 protsendi vastanutest, samas kui euroliidu hääbumist usub ligi 29 protsenti.

Jaak Madison leiab, et kui praegu on näiteks maksuküsimused ja rahanduspoliitika suuresti veel liikmesriikide pädevuses, siis 61 protsenti inimestest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika suuremat delegeerimist Euroopa Liidu käsutusse.
“Uuringust nähtub selgelt, et Eesti inimesed ei soovi Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist, kuna sellele vastas eitavalt 59 protsenti inimestest ja föderaliseerumist liitriigiks toetas vaid 24 protsenti. Mis puudutab föderaliseerumist ja suuremat rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie alluvusest, siis siin jookseb väga selge lõhe ka eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Kui eestlastest ei toeta föderaliseerumist 63 protsenti, siis mitte-eestlastest 49 protsenti. Samal ajal toetab aga föderaliseerumist ehk iseseisvuse kaotamist Euroopa Liidule 33 protsenti mitte-eestlastest ja 22 protsenti eestlastest”, kommenteeris Madison.

Madison tõi veel välja, et kui meie poliitikate delegeerimist Euroopa Liidule toetab 33 protsenti mitte-eestlastest, siis eestlastest toetab seda veidi vähem ehk 26 protsenti ja lisaks 61 protsenti eestlastest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie pädevusest.
Madisoni hinnangul vahe eestlaste ja mitte-eestlaste ehk enamjaolt venekeelse elanikkonna vahel tuleneb tõenäoliselt sellest, et eestlastel on säilinud tugev rahvustundlikkus, kuid venekeelsele elanikkonnale ei lähe niivõrd korda mure Eesti iseseisvuse ja rahvuse pärast. Seda tuleb kindlasti arvesse võtta edaspidi ka poliitikate kujundamisel.

“Lisaks on väga huvitav välja tuua, et näiteks kõrgharidusega vastajatest lausa 65 protsenti ei toeta eelmainitud poliitikate loovutamist Eesti pädevusest. See näitab selgesti, et kõrgema haridusega vastajate teadlikkus on Euroopa Liidu poliitikatest suurem ning see võib ka tähendada suuremat teadlikkust ohtudest, mis varitsevad edasise föderaliseerumise taga,” ütles Madison.
Tema hinnangul tunneb seega väga suur osa ühiskonnast, et Eesti ei tööta mitte eelkõige meie endi huvide nimel, vaid soovib olla paipoisi rollis ning saada kiita Euroopa Liidus kõigega nõusoleku eest.
Politoloog Martin Mölderi hinnagul näitab see uuring, et Eesti inimesed küll on positiivselt meelestatud Euroopa Liidu suhtes, kuid ei soovi edasist võimu delegeerimist Euroopa Liidule.

“Vaatamata sellele, et Eesti valijate toetus Euroopa Liitu kuulumisele on väga kõrge, ei tähenda see, et ollakse nõus kõigega, mida EL peaks ette võtma või iga suunaga, kuhu poole ta võiks areneda,” ütles Mölder. (BNS)
Uuringu viisid 2.-18. detsembril läbi Norstat ja Saar Poll, küsitledes tuhandet inimest. (BNS)

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/jaak-madisoni-tellitud-uuring-eesti-inimesed-ei-toeta-voimu-edasist-delegeerimist-el-ile-ega-euroopa-liitriiki/
 

1 kommentaari:

Anonüümne 6. veebruar 2020 22:35  

Tegelevad tühja-tähjaga...Rahvas ootab valimislubaduste täitmist, või pole see enam põlev päevateema? Tallinna TV likvideeriti, kas sellepärast, et vältida rahvale aruandmist? Mehed paistavad oma staatusega väga rahul olevat, ekre meestel näod esinedes alati laial muigel, eesmärk näib saavutatud olevat. Rahvuslikku müra kasutati väga oskuslikult. Ja see raudtee? Enam ei kosta ei kriitikat ega võitlushüüdeid selle monstrumi ehitamise peatamiseks. Kas kosser elimineeris järgnevateks aastateks ohu ja samasugune eksistents rahva silme all sõpruskonnal jätkub? Kuidagi vaikseks on kõik jäänud. Rahvas on ootel, ajage end püsti! Ja see järgmine monstrum - tuumajaam? Väikesesse eestisse? Kas muud te ei oskagi välja mõelda???? Ja kas rahvalt luba küsisite?

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP