RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 1. mai 2020

2019. aastal sai Euroopa Liidus sisserändeloa ligi 300 000 immigranti

Kas Euroopa Liidu aluseks võiks olla ka mõni teine ideoloogia kui revolutsiooniline demokraatia? Foto: Bigstockphoto
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati aruandest selgub, et liikmesriigid lubasid 2019. aastal oma elanike seas sisse seada 295 800 sisserändajal. Plahvatuslikult, ligi 40 korda, kasvas sotsialistlikust Venezuelast pärit inimeste sisseränne Euroopa Liidu riikidesse.

Viidatud number on kuus protsenti väiksem kui 2018. aastal.
27. aprillil avaldatud aruandest võib lugeda, et suurim sisserändajate grupp, kellel Euroopa riikidesse lubati elama asuda, on 26 protsendiga süürlased. 78 600 ametliku sisserändaja väärseks kiidetud
süürlasest 71 protsenti asusid elama Saksamaale.

 Infograafika: Eurostat / Objektiiv

Suuruselt teine paremat elu otsivate Euroopa-väärseks tunnustatud sisserändajate grupp olid Afganistanist pärit inimesed, keda on 14 protsenti ehk 40 000 inimest. Plahvatuslikult, võrreldes 2018. aastaga ligi 4000 protsendi võrra, kasvas venezuelalaste sisseränne, keda oli heaks kiidetud sisserändajatest 13 protsenti elik 37 500 inimest. 2018. aastal pääses Euroopa Liidu riikidesse elama vaid tuhatkond nimetatud Lõuna-Ameerika riigi elanikku.

Iraaklasi oli sobivaks kuulutatud sisserändajate seas seitse protsenti ja sisserändekõlblikke türklasi, nigeerlasi, somaallasi, iraanlasi ja eritrealasi kõiki kolm protsenti. Pakistanlasi pääses Liitu elama kahe protsendi jagu.
Ligi kolmesaja tuhandest heaks kiidetud sisserändajast pälvis 141 000 põgenikustaatuse, 82 100 said täiendava kaitse ja 72 700 anti sisserändamise luba humanitaarpõhjustel.

“Humanitaarpõhjused” on ÜRO (Euroopa Liidu jne) inimõiguslaste poolt riikide sisserännet reguleerivasse seadusandlusesse pressitud väga veniv määratlus, mis võib tähendada nii närust elu (võrreldes Lääne inimestega), rändrohutirtsude poolt ära söödud saaki ja põuda kui sõja eest põgenemist.
Kõige rohkem sisserändajaid – 116 230 inimest –   võttis vastu Saksamaa. Järgnesid Prantsusmaa (42 120 in), Hispaania (38 525 in) ja Itaalia 31 010 sisserändajaga.
Riigid, mis kõige suurema tõenäosusega sisserändajatele elamisloa andsid, olid Luxembourg, Saksamaa, Ühendkuningriik, Kreeka ja Austria.
Suhtarvuliselt võttis kõige rohkem sisserändajaid vastu Kreeka, miljoni inimese kohta 1735 taotlejat. Kõige vähem Ungari, Poola ja Slovakkia, kes kõik tunnistasid kõlblikuks ainult viis sisserändajat miljoni elaniku kohta. Ungari peaminister Viktor Orbán on varem öelnud, et nemad võtavad vastu ainult kristlastest sisserändajaid.
Eestisse asus riigipoolse loaga  2019. aastal elama 45 sisserändajat.

Toimetas Karol Kallas

 Allikas: https://objektiiv.ee/2019-aastal-sai-euroopa-liidus-sisserandeloa-ligi-300-000-immigranti/


0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP