RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 17. mai 2020

Euroopa Liidule iseseisev Poola ei meeldi

Poola Ülemkohtu hoone Varssavis. Foto: Wikipedia
 Euroopa Kohus, mis ei ole Poola kohtureformi suhtes langetanud veel ühtegi otsust, nõuab Poolalt 2017. aasta kohtureformi seaduste tühistamist ja ähvardab nõudmise mitte täitmisel riiki suurte trahvidega, vahendab Karol Kallas.

Kolosside savijalgsust iseloomustab üldjuhul eriline põikpäisus. Elik: kui mõnel suuremal struktuuril võibki olla teatud põhjus olemas olla, siis põikpäisus põhjustab korvamatut savijalgsust. Süveneva, põikpäisusest tingitud savijalgsuse, üheks eredamaks näiteks maailmas on täna Euroopa Liit.
Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust on eelkõige Euroopa Liidu põikpäisuse, mitte saareriigi “rumalate” poliitikute ja “maakate” põhjustatud “eksituse” tulemus. Seeasemel, et Brexiti peale järele mõelda, et äkki on sellise lahutuse põhjustanud kolossi tugistruktuuriks olevate eurokraatide rumalus, saamatus ja paindumatus, karjub see senisest veelgi kõvemini “rohkem Euroopat.” Samastades idiootlik-upsakalt Euroopa Euroopa Liiduga.

Üheks põikpäisusest tingitud savijalgsuse näiteks on Euroopa Liidu suutmatus kohendada oma soove vastavalt Brexitiga kaasnevatele vähematele võimalustele. Koos Ühendkuningriigiga läheb Euroopa Liidust ära väga suur osa selle eelarvest, kuid Brüsseli oinad tahavad eelarvet hoopis suurendada. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa on oma kohutavateks peletisteks kasvatatud sotsiaal(abi)riikide tõttu sisuliselt pankrotis, kuid nüüd nõutakse ühise ürituse ülalpidamiseks neilt veelgi rohkem raha. Ja nii edasi.
Brexit on Euroopa Liidu jaoks – peale ära läinud raha – veel kohutav probleem sellegi tõttu, et see on esimene mõra eurotammis, mis näitab, et Euroopa Liidust on võimalik lahkuda.
Seda, et Brexitist pole mitte midagi õpitud, näitab ka Poola ahistamine sealse kohtureformi pärast. Tegemist on üpris jõleda juhtumiga, kuna asjasse on segatud peale eurokraatide veel Euroopa Kohus (EK).

Ameerika Ühendriikides on selle tõttu, et kohtunikud on poliitilised ja käituvad olulisi otsuseid langetades poliitiliste aktivistidena, kohtusüsteemis midagi päris katki läinud. Sama on kahjuks juhtunud või juhtumas Euroopa Liidu kahes kõrgemas kohtus, nii Euroopa Inimõiguste Kohtus kui Euroopa Kohtus.
Esimese ekstsessidest, kuidas “heategija” George Sorose kinni makstud MTÜ-tööstuse agendid kirjutavad riikidele seaduseid ette, on varem kirjutanud ka Objektiiv. Nii põhjalikku ülevaadet, nagu on tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu “Sorose orkestri” kohta, Euroopa Kohtu kohtunike kohta veel ei ole, kuid mitte mingit põhjust pole kahelda, et sealgi domineerivad kohtunikud, kelle esmaseks eesmärgiks on ehitada head uut ilma. Ehk kõik põhjused on arvata, et Euroopa kõrgemad kohtud ei ole enam ammu ei pimedad ega õiglased.

Aprilli alguses esitas Euroopa Kohus Poolale nõudmise, millega kohustas riigi valitsust lõpetama justiitsreformi läbiviimise. Kui Poola valitsus seda ei tee, ähvardavad Poola maksumaksjaid suured trahvid.
Poolas on alates 2015. aastast võimul olnud Õiguse ja Õigluse Partei (PiS). PiS on sotsiaalselt konservatiivne ja euroskeptiline partei, mida progressiivne (liberaalne) intellektuaalne ning poliitiline nomenklatuur jälestavad. 2017. aastal võttis Poola valitsus vastu rea seaduseid, mis muutsid kohtunike valimise korda. Nende seadustega loodi ka uus juriidilise süsteemi järelvalveorgan Izba Dyscyplinarna (ID). ID koosneb Poola parlamendi alamkoja – seimi – määratud kohtunikest ja selle kogu ülesandeks on arutada kohtunike väära käitumise kohta esitatud kaebusi.
Selline otsus põhjustas Poolas konstitutsioonilise kriisi. Poola Ülemkohus otsustas, et ID loomine on ebaseaduslik, millist otsust valitsus eiras.

Samal ajal nägi Euroopa Liit, mis ei salli PiS-i silmaotsastki, võimalust teha seni riigisisesest murest üleeuroopalise tsirkuse. Esmalt alustas Euroopa Liit protseduuridega, mis on nähtud ette liikmesriikide kohtlemiseks, mis ei järgi “õigusriigi põhimõtteid.” Selline lähenemine kukkus läbi, kuna suurema osa viidatud meetmete rakendamine nõuab liikmesriikide ühehäälset nõusolekut, kuid Ungari – mis on teine Euroopa Liidu “paha poiss” – oli Poola karistamise vastu.
See oleks pidanud olema vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele selle teema lõpp. Kuid Euroopa Komisjon ei armasta sellist isepäist rahva vaba tahte väljendust ja saatis asja Euroopa Kohtusse. Süüdistus oli karm: Euroopa Liit leiab, et ID loomine pole Euroopa seadustega kooskõlas, kuna ID pole poliitiliselt piisavalt sõltumatu. Asja arutamine kestab tänaseni. Kuid vaatamata sellele, et ühtegi otsust pole veel langetatud, käskis Euroopa Kohus aprilli alguses Poolat kõik oma kohtunike määramisi puudutavad seadused tühistada seniks, kui Kohus pole langetanud otsust nende Euroopa Liidu seadustega sobitumise osas.

Euroopa Kohus valis käesoleval juhul selgelt poliitilise poole. Halvemal juhul on tegemist segasevõitu asjaoludega, kuid mitte mingil juhul väidetava kohtusüsteemi ülevõtmisega poliitikute poolt.
Poola valitsuse sõnul on nende kohtusüsteemis suur mure enne 1989. aastat kommunistliku nukuvalitsuse poolt määratud kohtunikega. Opositsioon väidab, et kohtureformi eesmärgiks on teha elu kibedaks progressistidest kohtunikel, kes valitsust segavad. Siinkohal viitaks taas artikli alguses viidatud ja paraku vägagi levinud kohtunike aktivismile.
Vaatamata sellele, millise poole Poola ahistamises keegi valib, on kõigil põhjust tunda muret, kuidas Euroopa Liit sekkub riikide poliitikasse. Poola justiitsreform, olgu nii vastuoluline kui iganes, on demokraatlikult valitud valitsuse otsus. Kuid nüüd nõuavad hulk “kõrgel ja kaugel” olevaid kohtunikke, kellel pole demokraatiaga ning veel vähem Poola riigiga, suurt midagi tegemist, et Poola ei teeks neile mitte meeldivaid seaduseid. Veelgi hullem: demokraatiasse sekkuv kohtunikekogu ähvardab demokraatlikult valitud valitsusega liikmesriiki nende käskude mitte täitmise eest karistusega. Korrates, seni pole Euroopa Kohus leidnud midagi, mis näitaks, et Poola kohtureformis oleks midagi ebaseaduslikku. Väited, nagu Euroopa Liit käituks valge rüütlina, kes kaitseb Poola õigusriiki, on väga õõnsad.

Siinkohal võiks küsida: mis on sellel kõigel tegemist Euroopa Liiduga? Kas Poola kohtunikke puudutavad küsimused ei peaks selgeks rääkima poolakad omavahel, järgides poliitilise protsessi reegleid, mitte Brüsseli diktaati või Luxembourgi (Euroopa Kohtu asukoht) esitatud kaebuseid? Paraku on vastuseks “ei”! Sest Euroopa Kohus lihtsalt arvab nii.
Euroopa Kohus on varasemalt nõudnud, kuna liikmesriikide kohtunikud peavad otsuseid langetades arvestama eelkõige Euroopa Liidu seadustega ja kuna need kohtunikud võivad Euroopa õiguse küsimustes pöörduda Euroopa Kohtusse, siis asub liikmesriikide kohtunike nahaturg ainult Euroopa Liidu tasandil. Lihtsamas keeles lahti seletatult: kui demokraatlikus riigis toetub demokraatia kolmele sambale – seadusandlikule-, täitev- ja kohtuvõimule – siis Euroopa Kohtu arust pole liikmesriikidele kolmandat sammast vaja. Õigemini on, aga see sammas pole liikmesriikide, vaid impeeriumi ambitsioonidega Euroopa Liidu oma.

Euroopa Kohtu nõudmine Poolale on eelkõige poliitiline. See näitab, millise agarusega on Kohus valmis sekkuma liikmesriikide sisepoliitikasse, kui seal toimub midagi, mis euronomenklatuurile ei meeldi. Kui “Euroopa õiguse” aluspõhimõtteks on “rohkem Euroopa Liitu”, siis pole palju võimalusi arvata, mis juhtub kui mõni liikmesriigi valitsus hakkab midagi euromandariinide tahtmise vastu arvama.
Ühendkuningriik pääseb eeloleva aasta lõpuks säherdusest vabade riikide siseasjadesse sekkuvast õudusest. Euromandariinide ehitatud kolossi käitumine näitab üles üha suuremat põikpäisust. Kui Brüsseli, Strasbourgi ja Luxembourgi klaaspaleedes ringi luusivatel euroimpeeriumi ehitajatel oleks natukenegi mõistust peas, siis nad saaks aru, et nende märatsemine ainult peletab inimesi Euroopa Liidust eemale. Aga paraku on Euroopa Liidus – nagu kunagises Venemaa kommunistide impeeriumis – midagi sellist, mis nõuab “kruvide üha kõvemini kinni keeramist.” See omakorda teeb süsteemi järjest hapramaks. Mille tõttu hakkab üha rohkematele inimestele meeldima rahvaalgatuse idee ja üha rohkem inimesi küsib endalt, kui tore see inimeste jaoks järjest arusaamatumaks ning ebademokraatlikumaks muutuv Euroopa Liit ikka on!?
Lõpetades positiivsemate nootidega, siis loodetavasti päris sealmaal ajad Euroopa Liidus veel ei ole, et “kõik lootus jätke, astudes siit sisse…”

Kommentaaris on kasutatud ilmavõrguväljaandes Spiked avadatud juuraprofessori Andrew Tettenborni arvamusloo materjale.

Allikas: https://objektiiv.ee/euroopa-liidule-iseseisev-poola-ei-meeldi/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP