Trumpi nõiajaht viidi läbi Obama teadmisel
Viimaste nädalate jooksul on Ameerika Ühendriikides lahti rullunud ja dramaatilisse vahefinišisse jõudnud vaatemäng, kuidas Ameerika Ühendriikide presidendi Trumpi endist julgeolekunõunikku kindral Michael Flynni põhjuseta ja ebaõiglaselt taga kiusati. Flynn on tänaseks süüst lõplikult puhtaks pestud. Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium on tema süüasja lõpetamisega seoses avalikustanud suurel hulgal dokumente, millest selgub, kuidas Flynni ainult Trumpile “ärategemise” pärast Föderaalse Juurdlusbüroo juhtide ja ametnike poolt ülekohtuselt ahistati. Avalikustatud dokumendid näitavad, et operatsioonist oli teadlik ka Obama, kes andis Trumpi kukutamise projektile hoogu oma ametis oleku viimaste päevadeni, vahendab The Federalist.
Ühendriikide justiitsministeeriumi avalikustatud dokumentides on ülevaade 5. jaanuaril 2017. aastal Valges Majas toimunud koosolekust. Nimetatud koosolekul andis Obama oma lahkuva valitsuse tippametnikele juhised, kuidas varjata ametisse asuva president Trumpi meeskonna eest tema administratsiooni ja Clintoni kampaania “Vene kokkumängu” vandenõud.
“President Obama ütles, et ta tahab ajal, kui me anname uuele administratsioonile asju üle, teha selgeks, kas on olemas mingi võimalus, et me ei peaks nendega (Trumpi meeskonnaga) jagama kõike Venemaaga seotud informatsiooni,” kirjutas Obama rahvusliku julgeoleku nõunik Susan Rice iseendale saadetud e-kirjas. Kiri puudutab 5. jaanuaril 2017. toimunud Valge Maja koosolekut, kus osalesid peale tema veel asejustiitsminister Sally Yates, föderaalse juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey ja asepresident Joe Biden.
Järgnevate nädalate ja kuude jooksul võeti ette hulk drastilisi samme, mis täitsid Obama soovitud eesmärki. Hulk tippametnikke hakkas valikuliselt lekitama FBI salajasi dokumente ja valeinformatsiooni, mille eesmärgiks oli õigustada Trumpi ning Venemaa kokkumängu vandenõuteooriat.
Selleks, et Trump vandenõule jälile ei saaks, oli vaja jalust ära saada tema julgeolekunõunik Flynn ja neutraliseerida ametisse asuv justiitsminister Jeff Sessions. Vandenõulaste eesmärgiks oli demokraatlikult valitud president Trumpi ametist tagandamine, mida “paljastused” toetasid.
Tegemist ei olnud ainult Trumpi meeskonna eest olulise Venemaad puudutava info varjamisega. Obama “jäänukite” lekked ja rünnakud tegid võimu ülemineku kaootiliseks, peletasid Trumpi pakutud ametitest eemale kompetentsed inimesed, tegid tema valitsuse jaoks riigi haldamise märgatavalt keerulisemaks ja kahjustasid olulisel määral Ameerika Ühendriikide julgeolekut.
Tähelepanu võiks pöörata ka asjaolule, et Obama kandis Flynni, kelle ta 2014. aastal sõjväeluure juhi kohalt tema poliitiliselt ebakorrektse ja realistliku suhtumise pärast moslemitesse vallandas, isiklikku vimma ning nõudis kaks päeva peale 2016. aasta presidendivalimisi, et Trump Flynnist rahvusliku julgeoleku nõunikku ei teeks. Obama valitsuse Flynni pelgust kirjeldadati 2017. aastal ajakirjanduses sõnadega “morbiidne hirm.”
Kui Comey saamatuse ja kahepalgelisuse tõttu 9. mail vallandati, siis aitas ta kaasa Robert Muelleri eriuurimise algatamisele, mis hoidis järgmised kaks aastat elus Trumpi vastast “Vene kokkumängu” vandenõud. Muelleri uurimine lõppes vandenõulaste jaoks fiaskoga ja selle käigus ei suudetud tuvastada midagi, mis oleks osutanud, et mõni ameeriklane, veel vähem Trump või temaga seotud inimene, oleks teinud 2016. aasta presidendivalimiste “Hillary’ilt varastamise” nimel koostööd Venemaaga.
2017. aasta alguse sündmuste ajajoon toob selgelt esile Ameerika Ühendriikide Trumpi vastast kampaaniat juhtinud riigiametnike käitumismustri. Sellest ajajoonest selgub, kuidas informatsiooni ajakirjandusele lekitamine aitas kõrvale tõrjuda Trumpi-sõbralikke õiguskaitseorganite- ja luureametnikke ning takistas ametisse asuva Trumpi valitsuse tegevust.
Alljärgnevalt on välja toodud olulised momendid, dokumentide lekitamisest sündinud artiklid ja ettevõtmised, mis Obama soovide kohaselt varjasid Trumpi valitsuse eest tema ja tema valitsuse ametnike vastu korraldatud FBI operatsiooni.
4. jaanuar: kuu esimestel päevadel oli Flynni vastu algatatud uurimine küll lõpetatud, kuid FBI juhtkond avas selle kiiruga uuesti, sest Flynn rahvusliku julgeoleku nõunikuna oleks saanud nende põhjendamatust Trumpi uurimisest teada. FBI ametnikud rääkisid avalikult oma murest seoses ees seisva aruandmisega Flynnile. Ametnikes tekitas hirmu võimalus, et nad peavad ära rääkima kõik, mida nad on teinud Trumpi kampaaniale ja tema üleminekumeeskonnale ning mis neil oli kavas ette võtta Trumpi valitsuse vastu.
Flynnist pidi vabanema. FBI vastuluure osakonna kõrge ametniku kirjelduse kohaselt oli toonaste arutelude peamine küsimus, “kuidas Flynnist lahti saada.”
FBI avastas, et Flynni uurimist ei ole vaja uuesti algatada, kuna nad polnud eelmist uurimist eeskirjade kohaselt ära lõpetanud. FBI-lased kirjeldasid nimetatud protseduurireeglite rikkumist kui “vaimustavat” ja “õnnelike juhuste kokkulangemist” ning “meie täielik ebakompententsus [antud juhul] aitab meid.” Eriti tähelepanuväärsed on FBI tähtsuselt teise vastuluureametniku Peter Strzoki tekstisõnumid oma armukesele, FBI juristile Lisa Page’ile, milles ta teatas, et kogu ettevõtmist juhib “7. korrus.” 7. korrusel asuvad FBI peakorteris selle juhi, kelleks toona oli Comey’i, ja asedirektori – sel ajal Andrew McCabe’i – kabinetid.
5. jaanuar: Yates, Comey, luure keskagentuuri (CIA) juht John Brennan ja Ameerika Ühendriikide riikliku julgeolekunõukogu (National Intelligence) direktor James Clapper andsid Valge Maja ovaalkabinetis Obamale ülevaate Vene kokkumängu uurimisest. Koosolekul osalesid veel Biden ja Rice. Peale Obamale aru andmist lahkusid koosolekult julgeolekuagentuuride juhid, kes pidid ameti maha panema koos Obama valitsusega.
Yatesil ja Comey’il, kes jätkasid ka Trumpi ajal, paluti jääda. Järgnevalt andis Obama neile juhised, kuidas Vene kokkumängu teooriat elus hoida. Selle vestluse käigus rääkis Obama neile Flynni vestlusest Venemaa suursaadikuga Ameerika Ühendriikides Sergei Kisljakiga.
Põnev on selle juures asjaolu, et nii Clapper, Comey kui Yates kinnitavad, et nemad Obamale Flynni telefonikõnedest Vene suursaadikuga ei rääkinud. Rice tunnistas hiljem vande all, et jagas kogutud luureandmeid Obama valitsusega, andis ilmselt Obamale neist ülevaate ja tal oli ka ligipääs kogutud luureandmetele. Comey mainis sellel koosolekul Logani seadust.
See oli koosolek, mille kohta Rice iseendale Trumpi ametisse vannutamise päeval e-kirja saatis. Kirjas ta mainis veel, et Obama soovitas kohalviibinutel teha kõik “raamatu järele.” Kuid lisaks sellele kirjutas Rice ka, et nimetatud koosoleku peamiseks teemaks oli, kas ja kuidas varjata riigi julgeoleku jaoks olulist ning Trumpi enda uurimist puudutavat informatsiooni ametisse asuva Trumpi rahvusliku julgeoleku meeskonna eest.
6. jaanuar: näiliselt samasugune ülevaade Venemaa püüdlustest sekkuda 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendi valimistesse anti ka valitud presidendile Trumpile. Peale seda koosolekut andis Comey Trumpile eraviisiliselt aru Steele’i toimikus esile toodud nilbest “kuldse vihma” videosalvestuse süüdistusest. Väljamõeldistest koosnev ja Clintoni presidendikampaania poolt kinni makstud Steele’i toimik on dokument, mille alusel sai FBI loa jälitada teist Trumpi kaastöölist Carter Page’i.
Comey sõnul rääkis ta Trumpile sellest süüdistusest tema hoiatamiseks, et CNN otsib aktiivselt võimalusi üllitada lugu, kuidas Venemaal on Trumpi kohta kompromiteerivat informatsiooni ja ta tahtis presidenti ainult hoiatada. Kuid ta ei rääkinud sõnagi sellest, et Steele’i toimikus esitatud väiteid ei kinnita mitte miski ega seda, et tegemist oli Clintoni kampaania ja Demokraatide rahvuskomitee (DNC) poolt rahastatud operatsiooniga.
10. jaanuar: “täiesti juhuslikult” avaldab CNN loo, milles räägitakse Obama valitsuse kõrge luureametniku lekitatud ülevaatest, kuidas Comey andis Steele’i toimikust Trumpile aru. Nimetatud leke, mille sisu kandsid inimestele ette CNN-i ajakirjanikud Evan Perez, Jim Sciutto, Jake Tapper and Carl Bernstein, on üks olulisemaid samme, millega üritati ametisse asuvale Trumpi valitsusele kahju teha. Comey’i poolt Trumpile aru andmise lekitamise eesmärgiks oli jabura ja tõestamata sisuga toimikust “päris”, materjali, milles pole põhjust kahelda, tegemine.
FBI teadis, et toimikus esitatud väited ei kõlba millekski ja hulk uudistekanaleid ei olnud varem seda materjali nõus kajastama, kuna seal esitatud väiteid ei kinnitanud mitte miski. Ühtlasi loodi CNN-i üllitatud uudisega, nagu Venemaa šantažeeriks Trumpi või nimetatud riik saaks soovi korral seda teha, tema kampaania ja valitsuse kohale usaldamatuse õhkkond
12. jaanuar: järgmine Trumpi vastase vandenõu osa oli Washington Posti ajakirjanikule David Ignatiusele info lekitamine, mille eesmärgiks oli õigustada Flynni vastu Logani seaduse rakendamist. Logani seadus on suure tõenäosusega USA põhiseaduse vastane, 1799. aastal vastu võetud säte, mis keelab eraisikutel – mitte ametisse asuvatel julgeolekunõunikel – pidada teiste riikde valitsustega välispoliitika teemalisi arutelusid.
Ignatius sai infot ühe Obama aja ametniku käest ja kirjutas, et Flynn helistas Kisljakile. “Mida Flynn rääkis ja kas sellel oli midagi tegemist USA Venemaa vastastest sanktsioonidest mööda hiilimisega? Logani seadus (kuigi seda ei ole eelnevalt mitte kunagi rakendatud) keelab USA kodanikel pidada teiste riikide valitsustega läbirääkimisi, mis võivad mõjutada “vaidluseid,” mida Ameerika Ühendriigid peavad teiste valitsustega. Kas Flynn rikkus selle seaduse mõtet?” kirjutas Ignatius. Flynni tavalisest ja kõigi reeglite järele peetud telefonikõnest sai Vene kokkumängu konspiratsiooniteooria üks nurgakividest. Uurijatega peetud vestlustes osutavad justiitsministeeriumi ametnik Mary McCord ja Comey hiljem Ignatiuse artiklile kui millelegi, mis õigustas nende Flynni vastu ette võetud samme.
“Minu mäletamist mööda ei juhtunud enne 13. jaanuari, kui David Ignatius avaldas oma artikli, milles osutati Michael Flynni telefonikõnele venelastega, mitte midagi. See avaldati 13. jaanuaril,” osutas Comey 12. jaanuaril Washington Posti ilmavõrgukanalis avaldatud loole. Tegelikult juhtus enne viidatud leket päris palju ja peeti pikki arutelusid, kuidas Logani seadust saaks Flynni vastu ära kasutada. Lekitamisest põhjustatud Ignatiuse artikkel oli hiljem ettekäändeks, millega FBI ametnikud õigustasid oma ebaseaduslikku Flynni ülekuulamist Valges Majas.
23. jaanuar: Washington Posti ajakirjanikele Ellen Nakashimale ja Greg Millerile lekitati järjekordne kogus informatsiooni. Nende artikli pealkirjaks oli “FBI uuris Flynni ja Venemaa saadiku telefonikõnesid, kuid ei leidnud neis midagi ebaseaduslikku.” Selle artikli eesmärgiks oli tekitada päev enne, kui FBI ametnikud kavatsesid Flynni ebaseaduslikult üle kuulata, Trumpi nõunikus petlik turvatunne. Artiklis anti edasi valeinfot kui kirjutati: “Kuigi Flynni kõnesid Venemaa suursaadiku Sergey Kisljakiga kuulati pealt, ei ole Flynn käesoleval juhul ametnike sõnul ise uurimise sihtmärgiks.” Enne nimetatud artikli ilmumist saadetud e-kirjad näitavad siiski, et Flynn oli uurimise peamine sihtmärk.
Nimetatud artikkel toodi hiljem McCabe’i poolt põhjuseks, miks FBI agendid varjasid Flynni eest tema ülekuulamise tõelist põhjust. Flynn küsis hiljem McCabe’ilt, kas too teab kuidas tema telefonikõned avalikuks said ja kas need on kuhugi lekkinud. Mida McCabe Flynni küsimusele vastas, pole teada, kuna antud informatsioon on McCabe’i avalikustatud märkmetest julgeolekukaalutlustel välja jäetud.
24. jaanuar: Comey tunnistas hiljem, et ta rikkus kõiki protokolle kui saatis agendid Flynni küsitlema ja need üritasid Flynnile üles seada valetamise lõksu. FBI uurijad tegid kõik selleks, et Flynn ei saaks teada, et ta on uurimise all ja ei kutsuks ülekuulamise juurde oma advokaati. 23. jaanuaril Washington Postis ilmunud artiklis väidetu, et Flynn ei ole FBI uurimise all, oli FBI agentide strateegia võtmetähtsusega osa. Kuigi Flynni küsitlevad agendid tunnistasid, et nad ei leidnud mingeid “märke”, et Flynn oleks neile valetanud ja ta valis nende küsimustele vastates hoolikalt sõnu, siis hiljem sunniti Flynn siiski selle intervjuu ajal toimunud väidetava valetamise süü omaks võtma.
Valge Maja ametnikud ei võtnud Flynni ja Venemaa saadiku telefonikõnede teemat liiga tõsiselt ilmselt selle tõttu, et Flynn oli nende kõnede kohta neile põhjalikult aru andnud ja nad ei osanud sealt midagi karta. Ometigi läks Yates järgmisel päeval Valgesse Majja ja vihjas, et Flynn tuleb vallandada.
9. veebruar: Flynni vallandamise plaan kohe ei õnnestunud ja selle peale lasti lendu järjekordne leke. Washington Posti ajakirjanikud Greg Miller, Adam Entous ja Ellen Nakashima üllitasid kirjatüki: “Ametnike sõnul arutas rahvusliku julgeoleku nõunik Flynn, vaatamata vastupidistelt väidetule, siiski Vene saadikuga sanktsioonide teemat.”
Nimetatud üllitis andis võimaluse asuda tegevusse inimestel, kes jagasid FBI juhtide nägemust Logani seaduse osas. See artikkel põhines kriminaalsetel leketel, millega sai avalikuks ülisalajane Flynni pealtkuulamisega kogutud info ja andis FBI-le põhjuse väita, et Flynni kontaktid Venemaaga on probleem. Posti artiklis ei mainitud kontekstina kordagi asjaolu, et sellised tutvumiskõned on ametisse asuva valitsuse tähtsate ametnike jaoks rutiin. Flynni eesmärgiks oli saada aru suhetest Venemaaga ajal kui Hiina, Põhja-Korea ja Iraan kujutasid Ameerika Ühendriikide jaoks üha suuremat ohtu.
13. veebruar: Flynni vastane infooperatsioon kandis vilja ja ta pidi ametist lahkuma. Mis kõrvaldas ohu, et ta saab teada nii Trumpi presidendikampaania, Trumpi üleminekumeeskonna kui Trumpi valitsuse vastu suunatud luuretegevusest.
1. märts: Flynn oli vandenõuaste esimene sihtmärk. Järgmisena võeti ette rünnak justiitsminister Jeff Sessionsi vastu. Sessions oli Trumpile lojaalne pika justiitsministeeriumi karjääriga poliitik, kellele oleks pidanud Trumpi vastasest vandenõust aru andma ja kes tuli selle tõttu kõrvaldada. Comey tunnistas, et ta ei jaganud Sessionsiga Vene kokkumängu uurimist puudutavat informatsiooni, “kuna sellel polnud erilist mõtet, sest me eeldasime, et justiitsminister Sessions taandab ennast Vene kokkulepet puudutavast uurimisest.”
Selleks, et Sessionsi taandumine kindel oleks, sooritati järjekordne lekitamine. Washington Posti ajakirjanikele anti informatsiooni, mis jättis temast mulje kui Venemaa agendist.
Ajakirjanike Entousi, Nakashima ja Milleri artikkel kandis dramaatilist pealkirja “Sessions kohtus Venemaa saadikuga eelmisel aastal kaks korda ja ta hoidis neid kohtumisi saladuses.” Üks kohtumine oli täiesti juhuslik ja teine Ameerika Ühendriikide Senaatori rollis, kuid selle ümber puhkenud hüsteeria oli nii suur, et Posti ajakirjanikud kuulutasid isegi, et Sessions on selleks liiga kompromiteeritud, et hallata justiitsministeeriumi Venemaad puudutavaid vastuluureoperatsioone. Kirjeldatud artiklis toodi esimest korda välja mõte, et Vene kokkumängu peab hakkama uurima eriuurija.
2. märts: Sessions taandas ennast FBI Trumpi vastase operatsiooni järelvalvest, mis vabastas
vandenõulased pea igasugusest kontrollist ning viis mai keskel eriuurija ametisse nimetamiseni. Kui jalust olid ära koristatud nii Trumpi julgeolekunõunik kui justiitsminister, siis polnud mingit võimalust, et Trump ja talle lojaalsed inimesed oleksid saanud jälile FBI püüdlustele, mille eesmärgiks oli presidendi ametist kõrvaldamine.
Trump vallandas Comey 9. mail tema ebakompetentsuse tõttu FBI juhi kohalt. Comey lekitas ise New York Timesile oma märkmed, millest sai artikkel pealkirjaga “Comey märkmed näitavad, et Trump palus tal Flynni uurimine järele jätta.” Selliste lekete tulemusena pandi ametisse eriuurija Robert Mueller, kes sai kellelegi aru andmata Trumpi kukutamise nimel tegutseda kaks aastat.
Kirjeldatud Trumpi vastase vandenõu näol ei ole tegemist tavalise poliitiliste konkurentide vahelise madinaga ega näitega peavoolumeedia kallutatusest poliitiliste vastaste vastu. Kogu operatsioon oli teadlik otserünnak Ameerika Ühendriikide valitsuse vastu. Hiljuti avalikustatud dokumendid annavad meile aimu, mis kirjeldatud 5. jaanuaril toimunud ovaalkabineti kohtumisel tegelikult teemaks oli ja kui kaugele ning kõrgele Trumpi valitsuse vastane korruptiivne operatsioon ulatus.
Obama on avalikuks tulnud telefonivestluses nimetanud Flynni uurimise lõpetamist ja tema süüdistusest vabastamist “ohuks õigusriigile.”
President Trumpi sõnul vaatas ta Flynni vastast nõiajahti kõrvalt ja ta ei teadnud toona tänaseks avalikuks tulnud asjaoludest mitte midagi. Tema sõnul peab Obama justiitsministeeriumi Flynni tagakiusamises osalenud “inimrämps” (human scum) maksma “ränka hinda” ja tema hinnangul on tegemist riigi reetmisega (treason).
Riigi reetmise eest, millise süüdistusega seisavad silmitsi kõik eelolevas kirjutises mainitud Obama valitsuse kõrged ametnikud, on Ameerika Ühendriikides karistuseks ette nähtud kuni 20 aastat vangistust, suured rahatrahvid ja inimesed ei saa kunagi enam töötada üheski riigiametis. Kuivõrd karistust on võimalik uurijatega koostööd tehes vähendada, siis … võib enne USA presidenivalimisi ees oodata võimas poliittsirkuse hooaeg.
Alljärgnevas säutsus kutsub Trump inimesi üles sookuivendustöödele.
Toimetas Karol KallasDRAIN THE SWAMP!— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 8, 2020
Allikas: https://objektiiv.ee/trumpi-noiajaht-viidi-labi-obama-teadmisel/
0 kommentaari:
Postita kommentaar