Putini režiimi ideoloogiline poliitika on venemaal täielikult võitnud

Veel üsna hiljuti viitasid paljud lääne analüütikud sellele, et Putini populaarsus on langemas ja/või sellele, et venemaa ja lääne ühiskonna majanduspoliitiline integratsioon on üha süvenemas.

Putin, kes on korraliku sovjetiaja poliit-tehnoloogilise kasvatusega endine salaagent (ise ta on öelnud, et selles orgamisatsioonis "endisi" ei ole) teab ja kasutab samas nii mõndagi klassikalistest poliittehnikatest, millised lääneriigid oma sinisilmsuses on vanale luurajast tsaarile ette mänginud.
Kõik aga lähtub muidugi üldisest putinlikust arusaamisest, et maailmas ei saa ega tohi olla väikest venemaad, see peab olema suur ja kuri (väliselt imalalt hea). Et olgu milline see jõupolaarsus maailmas on - ühte leeri peab juhtima venemaa. Oma leeri mahukuse kasvatab venemaa aga sealt, kust saab. Kus aga pisut ruumi tehakse, sealt ta oma võtab.
Loomulikult on ka putinliku poliitika vankumatuks osaks tees, et venemaa on deržaava (loe: impeerium), NSVL mõjujõu kadu oli eelmise aastasajandi suurim geopoliitiline katastroof (venemaa jaoks).

Mis puudutab Putini populaarsuse langust, siis lihtsaim tee selle taevasse tõstmiseks on teatavasti pisike edukas sõda. Agressiivsed riigijuhid on seda meetodit kasutanud ajast-aega. Pole see ka Putini puhul teisiti. Nii Tšetšeenia, Georgia kampaaniad, rääkimata Krimmi annekteerimisest on edukalt oma ülessande selles osas täitnud.
Ilmselt on õige ekspertidel, et maailma varasemad reageeringud (nende ebapiisavus) on igakordselt olnud õliks vene sõjamasinale järgmise sõjatee sillutamisel.

Mis puudutab läänemaailma integreerumisse, siis oma valitsemise tee alguses Putin flirtis üsna asjalikult läänemaailmaga kuni selleni, et isegi NATO-ga liitumise võimalikkusest jutustati. Kuivõrd aga vaba maailma poliitikute seas Putin ja tema režiim ei saanud vajalikku kohta ning tunnustust, mängis ta poliitika üsna ruttu ümber, pöörates selle tagasi vanadele harjunud rööbastele - vaba maailma vaenamise teele.

Seda oli lihtne teha. Vene inimene oli harjunud läänemaailmas vaenlast nägema ja Putinil polnud vaja palju muud teha, kui lihtsalt vana supp üles soendada. See tegevus on olnud edukas.
Keskmine inimene tunneb alateadlikku hirmu kõige vastu, mis on seotud läänemaailmaga ja see hirm on transformeerunud pea juba geneetilisele tasandile. Putini ideoloogiakomissarid aga üha süvendavad seda hirmu, sest ainult see hirm ja sellest kiiresti sütitatav viha annab võimaluse kiireks rahva koondamiseks oma juhtide ümber, kui peaks olema vajadus kaitsta nende elu, neid märtritena õlgadele tõsta või ka siis, kui oma välispoliitilisi vallutusi rahva "südamesse" oleks vaja viia.

See, et eeltoodust võib tekkida külma sõja päevilt tuntud "raudne eesriie" "vene maailma" ja "vaba maailma" vahele, see jutt ei päde. Või kui olla täpsem, siis see asjaolu hirmutab küll pisut vene ideoloogiaga kaasaminejaid vabas maailmas. Nad ei tahaks mingil juhul seda, et raudne eesriie lõikaks ära nende juurte toitmiseks vajalikud mahlad, millised Moskvast tulevad. Kummatigi toimib see hirm relvana venemaa kasuks, valmistades ette pinnast transnistriate ning Ida-Ukraina "rahvavabariikide" tekkeks.

Venemaa sees elavad inimesed on aga üsna nõukaaegse mõttemaailmaga, kes raudset eesriiet üldse ei pelga. Vähemalt suur osa neist.
Mõnede jaoks oleks raudne eesriie kui nostalgiline asjandus, mis sunnib rohkem tootma ja tarbima venemaa enda kaupa ja toob tagasi seega nõukaaegsed tunded. Teiste jaoks oleks raudne eesriie motivaatoriks sisemisele arengule ja integreerumisele itta. Kolmandatele on aga lihtsalt ... po..., s.t. ükstapuha.

Levada-Keskuse värske küsitluse kohaselt enamus venemaalastest ei tunne hirmu selle ees, et raudne eesriie võiks naasta. Sellisena saab karakteriseerida küsitluse tulemust. Küsitlusest nähtub, et neid inimesi, kes sooviksid venemaa suhete tihendamist ning kindlustamist õhtumaade kultuuriruumiga (nn läänemaailm), nende inimeste hulk on venemaal saavutanud ajalollise madalseisu.

"Nezavisimaja Gazeta" märgib selle küsitluse analüüsimisel, et nii madal (ca 40 %) pole olnud toetus läänega integreerumisele kunagi peale NSVL'i kadumist maakaardilt. Pea pooled küsitletutest (48 %) soovivad, et venemaa distantseeriks ennast kõikvõimalikul moel USA'st. See näitaja on saavutanud viimase 10 aasta maksimumi.

Märkimisväärne on selle küsitluse põhjal ka info hankimise allikate kohta toodu. Nii kinnitavad 94% küsitletutest, et ammutavad oma teadmised maailmasündmustest ja poliitilistest asjaoludest televiisori kaudu. Vaid 16 % kasutavad selleks internetti.

Anar Rand
BHR

 

Allikas: SIIN