MATTI ILVES: ESIMENE KOOLITULISTAMINE EESTIS

Foto: Margus Asu

Eestis saigi siis teoks esimene ja ammuoodatud (õppuste korraldamine) koolitulistamine, seekod oli õnneks vaid üks ohver - õpetaja. "Postimees": "Täna veidi enne kella 14 avas 15-aastane poiss Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal relvast tule, mille tagajärjel sai surma sama kooli saksa keele naisõpetaja, kinnitas Postimehele politsei pressiesindaja."..."Eesti Koolijuhtide Ühenduse aseesimees Martin Kaasik ütles, et koolid on elanud teadmisega, et koolitulistamine võib ka Eestis reaalsuseks saada. Seetõttu on korraldatud ka mitmesuguseid õppuseid."
Koolitulistamistest maailmas vaadake kaartilt, SIIT. Seega oleme siis ka selles vallas jõudnud "arenenud maailmale" järele, narkosurmade poolest - oleme pikalt esikohal ELis - aga edesteme neid.

Nüüd muidugi vahutatakse selle sündmuse üle veel kaua ja arutatakse, kuidas oleks seda tulistamist võimalik ära hoida ning ennetada. Näiteks tõstatas "Vikerraadio" juba "täie terevusega" üles küsimuse meie relvaseaduse veelgi suuremast karmistamisest. Relvaseadus on juba praegu päris karm, aga sellisetes ponnistustes kumab läbi meie valitsejate ja nende kannupoiste mitteturvalisus Eestis. Valitsejad on ettnägelikud, praegu küll ei ole neil midagi karta, aga diktaaorliku valitsemisviisi süvenedes võivad ka muidu tuimad eestlased ärgata ja siis pole enam nalja. Näiteks Kaitseliit ei luba enda liikmetel enam hoida relvi kodus, vaid need on koondatud kesksetesse relvahoidlatesse. Niipalju siis on jäänud järgi meile kunagi lubatud eesmärgist ja põhimõttest - eestlased, relvastatud rahvas.
Aga muidugi ei puudutata tegelikke probleeme, mis selliste tulistamisteni viivad.

Tegelikud probleemid peituvad aga liberaalses moraalitus poliitikas ja meeletult propageeritavas vägivallakultuses isegi laste ja noorte seas.
Koolitulistamised suhteliselt uus nähtus maailma vägivallapraktikas, aga ei tule muidugi meile sugugi ootamatult. Juba aastaid, või õigemini aastakümneid, on harjutatud lapsi elama vägivaldses maailmas ja seda juba väikelaste east peale. Eriti toredaid vägivaldseid multikaid serveerib neile kurikuulus Hollywood. Teame ka, kelle omanduses on enamik Hollywoodi kinostuudioid.
Noorukieas sarnane kasvatus muidugi jätkub juba lustakate-huvitavate vägivallast kubisevate arvutimängudega, vägivaldsete netilehekülgedega ja märulifilmidega. Mõni aeg tagasi Venemaal tappis üks nooruk sõbra ja idee selliseks tapatööks oli ta saanud just arvutimängust. Tapnine on ju nii lihtne!
Nüüd aga vanemad ja õpetajad imestavad, et kust on küll pärit laste selline agressiivsuse tõus ning miks on märgatavalt levinud koolivägivald.

Meil läheb ikka nii, et asutakse võitlema tagajärgedega, mitte aga põhjustega. Lapsi tuleb kasvatada tegelikult armastuse vaimus kodumaa (rahvuslik kasvatus), kaasinimeste ja loomade ning looduse vastu; alles hiljem, gümnaasiumi klassides peaks õppekavadesse sisse viima kodumaakaitse, meile rohkem tuntud kui sõjaline õpetus.

Miks propageeritakse aga vägivalda? Vastus on väga lihtne. Vägivalla levik ühiskonnas annab valitsejatele, justkui rahva soovil, võimaluse karmistada seadusi ja minna üle neomarksistliku diktatuuri kehtestamisele. Märke sellest on juba näha ka meie seadusandluses.