Mis on kultuur?

Et targemana näida, armastab meie intelligents kasutada välismaiseid sõnu, andes neile tähenduse, mis kuidagi ei haaku selle sõna algse tähendusega selles keeles, kust see sõna pärineb. Ja sõnaga „kultuur“ ongi toimunud selline metamorfoos. Kultuuri – seostatuna inimesega, mõistetakse meil selle all suurepärast inimest, kes enamuses lahutab kaasinimeste meelt nende puhkehetkil meeldiva meelelahutusega. Kohaldatakse kirjanikele, poeetidele, artistidele, kunstnikele, jne. Kultuurseks inimeseks loetakse seda, kes lahutab meelt nende abil ja ühtteist nendest ka teab. Isegi aferiste ja küündimatuid bürokraate täis ministeeriumi nimetatakse meil kultuuriministeeriumiks.

Maades, kus ladina keel on nende keele esivanemaks, mõistetakse sõna kultuur all ainult selle sõna algset tähendust – inimese vaimset arengut, st. mitte ainult inimese võimet aru saada sõnadest ja tööl tehtavate operatsioonide järjekorrast, vaid aru saada ümbritseva elukeskkonna olemusest, asjade sisust. Et lugeda end kultuurseks inimeseks peab mõistma väga palju. On vaja aru saada, miks lendavad lennukid, mis on elekter ja kuidas ta toimib, mida on vaja sinu kodulinnal, et talvel oleks korterites soe, mida on vaja riigil, et igaüks toituks piisavalt ja tervislikult ja mis on selle kohustused, kellele sa andsid valimistel hääle, jne. Kui sinu vaimne areng on piisav, et kõike seda mõista, siis euroopa mõistes oled sa kultuurne inimene. Kui sa sellest, mis su ümber toimub, paljut ei mõista, siis oled sa väga madalal kultuuri tasemel, siis oled sa poolahvi tasemel. Ja pole vaja lohutada end sellega, et sa saad endaga suurepäraselt hakkama ja tööl sind hinnatakse. Maailmas kehtiva tööjaotusega on võimalik ka ahvi õpetada tegema vajalikke tööoperatsioone, kuid kultuurseks inimeseks ei saa ta sellest iialgi.

Allikas: http://web.zone.ee/mulk/KULTUUR.pdf