Nägemus ühistegevusest kui elutervest majandusmudelist

Selleks, et käivitada riigis ülesehitavad jõud, tuleb saavutada harmooniline koostöö ühiskonna liikmete endi osalusel sellesama ühiskonna ehk kooslusterviku hüvanguks. Just selles, omaabil põhinevas üksikisiku õiguste ja kohustuste põhjuslikkusele rõhuvas, printsiibis seisneb minu nägemuses ühistegevuse kui õilsaima majanduspraktika eesmärk. Ja selle eelduseks on iga rahva sees sisemiste hõõrumiste ja lammutavate jõudude kõrvaldamine ning asendamine positiivse ülesehitusele, kehalisele ja vaimsele arengule suunatud eesmärgistatud plaaniga ja sellest johtuvate sihipäraste tegudega.  See on mõistust ühendav ja jõudusid harmoniseeriv maailmapilt, mis vastandub täna valitsevale mõistust lahutavale ja tooret rumalust kokkusulatavale massiideoloogiale.

Tänase ühistegevuse olemus

Mina arvan, et tänane ühistegevus peab saama alguse riigi väikesest mudelist. Riik koosneb kodanikest, ühistu koosneb liikmetest. Nii nagu igal kodanikul, on ka igal ühistu liikmel üks hääl, sõltumata tema töö- või kapitaliosalusest, seisusest ja rikkusest. Ainsaks tingimuseks hääleõiguse omamisel on riigi puhul kodakondsus ja ühistu puhul liikmelisus. Teiste sõnadega väljendades võtab kodanik endale kohustuse riigi ja ühistuliige oma ühistu ees osaleda ühistegevuses oma kaaskondlastega, et üksteist vastastikku ühise eesmärgi poole liikumisel toetada. Alles kohustuste võtmise järel ning eesmärgi poole liikudes ülesandeid edukalt täites võrsuvad kohustustest õigused ning töö viljad, mida ühistuliikmed või riigikodanikud omavahel vastavalt igaühe panusele jaotada saavad, et siis seejärel ühiselt, loovalt ning suure innuga edasi töötada ning uusi sihte kätte võita.

Nii nagu riigimajanduse keskmeks on rahandussüsteem, peab ka edukas ühistegevus saama alguse sellest, et raha ringleb ühistusüsteemi sees. Ühistu, nagu ka riik, ei tohi mingil juhul lubada raha väljavoolamist süsteemist. Inimorganismiga paralleele tuues võrduks see aeglase ja valuliku verest tühjaks voolamisega. Seetõttu on ühistulise süsteemi keskpunktiks alati ühistegevuse põhimõtteid järgiv ning eranditult oma liikmete-klientide huvides tegutsev ühistupank. Ühistupank on seotud läbi liikmelisuse või tiheda partnerluse toimivate suhteniidistike erinevate vahendustegevuse valdkondade käitamiseks loodud asutustega: energiaülekanne, hulgilaod ning poeketid, importkaupade varumise ühingud, kommunaalettevõtted, koolid ja ülikoolid, huviharidusasutused, spordi- ja kultuuriseltsid, meditsiiniasutused jne. Kõik nimetatud asutused peaksid ideaalis tegutsema ühistulistel alustel ning ei tohiks olla kasumi teenimise allikaks, kuivõrd tegemist pole otsest lisandväärtust loovate ettevõtetega, vaid pigemini lisandväärtuse loomisele kaasa aitavate tugistruktuuridega, mis pealegi realiseerivad peamisi inimõigusi – nad tagavad iga inimese standardsed baasvajadused: toidu, energia, tervise, turvalise jms. On ebainimlik, et tänapäeval on suur osa inimõigustest muudetud karmiks äriks ning ligemese koorimise ettekäändeks.

Kõik nimetatud ühistud koondavad endasse ühiskonnas tegutsevad lisandväärtust loovad ettevõtted ning üksikisikud kõige erinevamatest eluvaldkondadest: põllumehed, tootjad, teenindajad, õpetajad, teadlased, insenerid jne. Seejuures rõhutan, et ühistud koondavad endasse isikuid vaid alt-üles printsiibil. Teiste sõnadega – ühistu ei tegutse kunagi mitte asjana iseeneses, vaid tema ülim püüd ja siht on aidata kaasa oma liikmete, terve kogukonna heaolu tagamisele.

Ühistupanga ühiskondlik roll

Kõige üldisemalt öeldes – ühistupank on ühistulise süsteemi, ühiskonna, süda. Eelnevalt nimetatud asutused ja ettevõtted on ühiskonna kui tervikorganismi elunditeks, kuna inimesed on nende elundite rakkudeks. Üks ei ole siin tähtsam kui teine. Kõik on võrdselt väärikad ja vajalikud isiklikust kompetentsist tulenevate ülesannete raames organismi kui terviku eluks ja arenguks. Igal organismi liikmel ja elundil on oma kindel roll, mille kohusetundlik täitmine tagab nii organismi kui terviku kui ka kõigi selle üksikliikmete häireteta eksistentsi. Nagu iga õige süda, pumpab ka ühistupank raha ehk majanduse verd kõigi organismi liikmete vahel vastavalt sellele kui palju on konkreetsel liikmel seda oma ülesannete täitmiseks parajasti vaja. On tähtis tõdeda, et alaline škuti tõmbamine mõnele organismi osale või organismi liigne majandusverega üleujutamine ei ole tegevused, mida ühistupank saab ja peab toetama. Ühistupank kui süsteemi süda liigutab aga ilma kasumit taotlemata süsteemi liikmete vahel raha, et süsteemi liikmed saaksid omavahel piisavas koguses vahetada omavahel kaupu, teenuseid, teadmisi, kompetentsi ja informatsiooni. Raha on loodud rahva, mitte rahvas raha teenimiseks.

Väljaspool ühistulist süsteemi asuvad isikud ning organisatsioonid on küll osa ühiskonnast, kuid nemad ei tegutse mitte alati ühise eesmärgi nimel koos töötades, vaid enamasti konkurentsiprintsiibi alusel. Seetõttu on nendevahelised ning nende ja ühistulise süsteemi vahelised koostöösidemed nõrgemad. Kuid uks, et ka nemad võiksid ühistuliikumisest osa saada, on alati avatud. Motivatsioonisüsteem, kas ja miks ettevõtted ühistulisse süsteemi hakkavad järk-järgult koonduma, on lihtne. Lähtuvalt ühistegevuse põhimõtetest on ühistupanga eesmärk pakkuda oma liikmetele võimalikult soodsatel tingimustel rahalisi vahendeid tootliku tegevuse arendamiseks.

Oma liikmetest ettevõtjate ja eraisikute rahastamisel ei nõua ühistupank esmajärjekorras nüüd mitte niivõrd traditsioonilisi tagatisi (nt. kinnisvarahüpoteek, vallaspant, käendus vms.), vaid esitab nõude, et laenu või investeeringu saanud liige ostab võimalusel teiste ühistusüsteemi kuuluvate ettevõtete kaupu, teenuseid ja tööjõudu. Sama kehtib ka kaupade, teenuste ja tööjõu müümise korral. Sellega tekitab ühistupank ühistulisse süsteemi kuuluvate ettevõtjate vahel nn. garanteeritud turu, mis muudab süsteemisisesed rahavood kavandatavaks ning stabiilseks. See omakorda suurendab süsteemi kuuluvate ettevõtjate ja eraisikute ühistupangast võetud laenu tagasimaksmise võimet ning toimib samal ajal ühistupanga jaoks tagatisena. Lisaks krediteerimis- ning investeerimistegevusele toimivad ühistupanga juures ka arveldused, mis tagab ühistupangale kontrolli rahavoogude liikumise üle ning võimaldab süsteemi sisse jäävat rahamassi vajadusel võimendada, et see omakorda süsteemisisesesse ringlusse suunata. See omakorda aitab suurendada süsteemi tootlikust ning parandada toodete ja teenuste kvaliteeti.

Nimetatud motivatsioonisüsteemi tugevuseks on, et see ei välista koostööd süsteemiväliste ettevõtete ning eraisikutega, kuid eelistab ja loob tingimused tihedamaks ühistegevuseks süsteemisiseselt. Ühistusüsteemi võiks võrrelda kaitsva vihmavarjuna, mis ei soovi vihma eest kaitset otsija üle domineerida, vaid olla talle lihtsalt vajalikuks abimeheks. Seejuures sõltub aga vihmavarju tõhusus sellest, kui hästi tema omanik on teda hooldanud ning kui oskuslikult teda käsitleb.  

Tähelepanelik lugeja tajub nüüd isegi, et ühistuline pangandussüsteem kui ühistulise süsteemi süda saab potentsiaalselt olla ühiskonna väga kaalukas osa. Ta suudab mõistuslikult rakendamisel astuda vastu kokkukrabavale intressipõhisele rahasüsteemile, mis ei näe inimest, vaid üksnes tema tööjõudu, mis ei soovi teenida rahvast, vaid omab ihalust raha järele. Tegelikult peaks kogu riik ja ühiskond toimima ühistulisel printsiibil, et iga riigi ettevõte ja kodanik võiks saada osa ühistegelikust ülesehitustööst, võtta enestele kohustused ning seeläbi saavutada eesmärgistatult tegutsedes isiklik areng ning heaolu.

Mõistuse ja mõistusliku juhtimise tähtsusest ühistus ja ühiskonnas

On sisult kaunis rahvalik ütlus: „Ühenduses on jõud!“. Jah – ühistu kui organisatsioon kaotab üksikisiku nõrkuse, liites üksikliikmed võimsaks tervikuks. Ühistu annab ühenduses seisvatele liikmetele jõu, mida neil üksikuna iial poleks. Kuid ei tohi unustada mõistuse tasakaalustavat rolli. Jõud ilma mõistuseta suudab vaid purustada, mõistus ilma jõuta ei pääse aga löögile. Sestap ei tohi ühistu liikmed, laiemalt võttes riigi kodanikud, toimida pimeda massina, vaid igal üksikul liikmel tuleb säilitada ja arendada endas kainet mõistust oma ühistu juhtimisel. Igal kodanikul tuleb toetuda omaenda mõistusele, et mitte massistuda, et olla oma riigi väärikaks kaastööliseks ja peremeheks, oma valdkonna meistriks ja vajadusel vastutust võtvaks liidriks.

Ühistut juhivad ühistu liikmed, kelle hulgast kasvab välja karismaatiline liider. Ühistu liider küsib liikmetelt demokraatlikel üldkoosolekutel toetuse ja usalduse ühise tegevuse koordineerimiseks ning ülesannete jagamiseks. Seejärel kaasab ühistu liider iga ühistu liikme igaühe spetsiifilise kompetentsi ja võimete raames tegudele, mis on osa suurest eesmärgistatud protsessist. Seda protsessi juhib ühistu liider kindlakäeliselt ning omakasust loobudes. Nagu mainitud, peab eranditult oma kodanike huvide eest seisev riik olema samuti kui suur üleüldine ühistu, mistõttu riigi juht saab välja kasvada justnimelt taolisest liikumisest.  Sellisel juhul ei ole riigi puhul tegemist enam pelgalt administratiivse aparaadiga, vaid ta on muutunud kodanike omakaitseliseks vihmavarjuks. Ka ei ole siis riigi juhi puhul tegemist vaid haldusaparaadi juhiga, vaid ta omab rahva hulgas liidristaatust. Selline riigi ja rahva juht peab silmas pidama üksnes rahva huve ning korraldama riigi kui suure ühistulise organisatsiooni harmoonilist kooseksisteerimist ning arenemist. Juhi käitumises ei tohi olla valetamist ja varastamist, misläbi ta peab olema eeskujuks rahvale, et ühiskonnast taolised ühistegevuse kõige suuremad takistajad jäädavalt kõrvaldada. Liidrist juht ei oma autoriteeti mitte ametikohast tulenevalt, vaid seetõttu, et tema kõige esimesena on valmis võtma vastutust ja kohustusi ning alles siis kui töö on tehtud ja kõik liikmed on söönud, lubab ka endale õigusi. Neid õigusi ei luba juht siiski endale rohkem kui talle on vajalik ausa ja omakasupüüdmatu juhtimiskohustuse kandmiseks. Juhtimine on eelkõige kohustus, mitte aga õigus – ammugi mitte eelisõigus.

Igaühe ees on täna küsimus, kumb tee valida. Kas valida lõputu võitlus ja kurnav konkurents või sammuda ühte jalga ühistutega, mille ülesandeks pole mitte muretseda osalistele rahatulu, vaid kindlustada läbi ühistöö ja ühistegevuses osalejate hingelise tasakaalu rahva kui terviku õnn ning areng. Tartu Hoiu-laenuühistu kogemusele tuginedes soovitan ma kindlasti ühistegelikku teed.

Märt Riiner

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige

Väljatõste: Jõud ilma mõistuseta suudab vaid purustada, mõistus ilma jõuta ei pääse aga löögile.

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/%C3%9Chistuleht_detsember_2011.pdf