Vikerkaarevärvides Trooja hobune ehk kooseluseadus kaitseb eelkõige panku
Milleks üldse kähmlus teemal „heterod ja vähemused“? Või kuidas on seksuaalvähemused üldse seotud kooseluseaduse eelnõuga, kui see eelnõu kaitseb tegelikult hoopis võlausaldajate, sealhulgas pankade, aga mitte homode ja lesbide huve?
Lugedes Riigikogus teisele lugemisele saadetud nn kooseluseaduse seletuskirja, tekib mitmeid küsimusi. Näiteks: kas selle eelnõuga soovitakse tagada kooselus elavate isikute õigusi, nagu meedias päevast päeva räägitakse, või tahetakse neid õigusi hoopis piirata? Ja kui neid tõepoolest tahetakse piirata, siis kelle kasuks, millisel eesmärgil ja milliste vahenditega?
Loodav seadus ei tööta vähemuste huvides
Kes on viitsinud kooseluseaduse eelnõu seletuskirja teksti otsast lõpuni läbi lugeda, saab aru, et loodav seadus ei ole loodud tegelikult seksuaalvähemuste õiguste huvides. Pigem piirab see kõikide vabaabielus elavate paaride senist (lepingu)vabadust omi varalisi suhteid ise otsustada. Ja lasta lihtsalt kohtul õigust mõista, kui tekivad tüliküsimused, kus muidu ei suudeta kokku leppida.
Uue seadusega soovitakse seega tegelikult reguleerida kõiki abieluväliseid kooselulisi suhteid. Samasooliste paaride õiguste tagamiseks ei peaks seega üleüldse looma mingit uut seadust, mis seisaks eraldi perekonnaseadusest. Lihtsalt öeldes, seksuaalvähemuste tarbeks võiks pisut muuta perekonnaseadust ning ära jätta kogu kooseluseaduse vastuvõtmise ja selle ümber käiva jama.
Vabaelulistel inimestel on kooseluseadusest poogen
Eelnõu ei varja, et Eestis sünnib 58% lastest registreerimata kooselust. Probleem seisneb selles, et miks peaksid need vaba kooseluvormi valinud paarid hakkama sõlmima poolte õiguste kaitseks notariaalseid dokumente – nagu justnagu vähemuste kaitseks loodud eelnõu ette näeb? Milleks peaksid vabaabielus elavad isikud laskma kanda end igasugustesse registritesse, tasuma ebaproportsionaalselt suuri riigilõive – arvestades seejuures, et neist enamikul on täiesti poogen, mis asju ajab kusagil mõni seksuaalvähemuslik organisatsioon, paar või sekt?
Kes aga soovib oma kooselu registreerida, saab seda juba praegu teha täiesti kehtiva perekonnaseaduse raames.
Lugedes eelnõu menetlust ja sinna juurde esitatud arvamusi, tekib tunne nagu oleks perekonnaseaduse muutmise pidustustele jäetud nn seksuaalvähemused üldse kutsumata. Samas justnagu nende heaks seda eelnõud ju tehakse.
Tavapäraselt on igas eelnõu menetluses, milles puudutatakse lepingulisi suhteid, arvamuse esitanud ka näiteks Pangaliit või Liisinguühingute Liit. Alles hiljuti, kui seadusandja pidi viima võlaõigusseaduse kooskõlla Euroopa Liidu tarbijakaitseliste normidega, tulid need liidud välja omapoolsete muudatusettepanekutega.
Nendes nad nägid ette seaduse kommentaaride seadustamist, sh tagasiulatuvalt – ikka oma õiguste kaitseks. Aga ennäe, seekord pole selle eelnõu juures ei kippu ega kõppu üheltki krediidiasutuselt või inkassolt! Jääb üle järeldada, et toimuv on neile niivõrd meelepärane, et pole vaja kuidagi sekkuda.
Paaridelt saab võlgu kergemini kätte kui üksikisikutelt
Eelnõus võime muu hulgas lugeda registrikannetest, mis peaksid tagama registreeritud elukaaslaste varasuhte.
Samuti on märgitud, et kooseluleping kantakse registrisse, et sellest tulenevad õigused ja kohustused oleksid kolmandatele isikutele nähtavad, ning et seeläbi oleksid tagatud kõikide osapoolte kaitse ning õigus- ja käibekindlus.
Teisalt on sätte mõte tagada registreeritud elukaaslaste solidaarvastutuse kaudu võlausaldajate kaitse. Jutt on tehingutest, mis on tehtud kooselu korraldamiseks või tavapäraste vajaduste katmiseks.
Nüüd jõuame asja tuumani ja küsime: milleks siis üleüldse selline kähmlus teemal „heterod ja vähemused“? Lihtsalt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks? Või mis ja kuidas on vähemused eelnõuga üldse seotud, kui eelnõu kaitseb pigem hoopis võlausaldajate huve, et need oma rahad-laenud võlglastelt ikka kätte saaksid? Aga mitte homode ja lesbide huve? Paarisinimestelt on võlgu ikka lihtsam kätte saada kui vabaabielulistelt.
Arvan, et kogu loodav seadus ja eelnõu on seega justkui vikerkaarevärvides Trooja hobune. Teatud huvigrupid lammutavad kavalusega ka Riigikohtu praktikat, mis puudutab ühisvara tekkimise küsimusi n-ö abieluvälise kooselu juhtudel. Pean silmas, et Riigikohtu praktika on vabaabielu seni käsitlenud seltsingulise suhtena. Mis omakorda tähendab, et vabaabieluliste varasuhted olid kohtulikult kaitstud.
Nüüd aga tahetakse esiplaanile seada finantsasutuste, mitte inimeste huvid.
MATI MAKKAR, jurist
Allikas: http://kesknadal.ee/est/uudised?id=23617
0 kommentaari:
Postita kommentaar