Riik kui kupeldaja

Martin Vaher - 14.10.2014

Nagu juba rütmilise kõnelaulu korüfeed Big Daddy Kane ja R. Kelly raske ohkega konstateerisid - pimpin' ain't easy (kupeldamine ei ole lihtne).

Ilmselt seetõttu käivadki viimasel ajal jutud, et riik peaks selle raske ja tänamatu töö enda kanda võtma.

Nagu iga kupeldaja, nii ei võtaks ka riik seda ülesannet pelgalt heast südamest enda peale, eks tal ole samuti selles räketis omakasu sees, nagu kinnitas ka mac daddy Kalle Klandorf: "Riik saaks prostituutidelt maksuraha, siin on päris suur tuluallikas."

Äri õitseb ning kukkur (st riigikassa) vajab täitmist, mistõttu tahaks riik selle bisnessi lihtsalt üle võtta - monopoolselt, st nad ei taha kõigest ühte kõhvi, vaid kogu pläru.

Ka Tallinna korrakaitsekomisjoni liige pimpmaster Toomas Viks ei hakka valevagatsema ning mainib lisaks prostituutide heaperemeheliku kupeldamise vajadusele ära ka sellest tõusva rahalise tulu: "Kui prostituudid maksaksid sotsiaalmaksu, oleks nad nii tervise- ning pensionikindlustatud. Lisaks saaks riik legaalset maksutulu."

Ainult justiitsminister härra Andres Anvelt üritab siin vaga jutuga võimalikku pidu ära rikkuda, öeldes selgelt, et "prostitutsioon on naistevastane vägivald ja see on lubamatu":

"Legaliseerimise eestkõnelejad võiksid asetada end mõtteliselt samasse olukorda – kuidas oleks lasta ennast pisku taskuraha eest päevast päeva vägistada, isegi nägu tehes, et ei hakka vastu. Mis see prostitutsioon on muud kui hädaseisundis oma keha müümine ja vägivalla lubamine enda kallal, isegi kui võltsnaeratus on näol. Vähemalt eemaldasid legaliseerimise pooldajad sirmi oma väga sarnaselt maailmavaatelt, justkui raha eest saab kõike, liberaalsus eelkõige, ning kõik on müügiks. Kas ka nad ise?"

Klandorf üritab aga Anvelti hukkamõistvat hinnangut pareerida, viidates turu toimemehhanismidele ning kliendi ürgsetele vajadustele – teadupärast on ju klient kuningas, tema arvates isegi siis, kui ta kuninglikult bordelli väisab:

"Mõni inimene, kel on naistega suhtlemisel raskusi, läheb legaalsesse bordelli, maksab raha ja saab teenuse. Inimesed, kes taolist teenust vajavad, saaksid prostitutsiooni legaliseerimisel samuti legaalselt seda kasutada ega peaks tundma häbi ega kartust, et sooritasid kuriteo."

Prostitutsiooni riikliku reguleerimise pooldajad tahavad seega jätkata riigis levinud praktikat, mille saab kokku võtta lihtsa printsiibiga: kui inimesed oma pahedest võitu ei saa, siis tuleb need legaliseerida.

Kui prostitutsioon on legaliseeritud ning riiklikult reguleeritud, siis saab klient lõbustusasutusest väljuda pilku maha löömata, selg sirge, rind kummis, nagu õige mees kunagi, kes käis kõigest ühte tarvilikku teenust tarbimas, mis on kõlbeliselt sama neutraalne kui näiteks hambaraviteenuse osutamine.

Kui prostitutsioon oleks aga illegaalne, siis ei teaks hooraja pordumajast väljudes, kuhu häbist oma silmi peita. Seega peituks au ja väärikuse küsimus justkui pelgalt juriidilises regulatsioonis, mitte aga teos endas – tegu on ainult siis ebamoraalne, kui riik niimoodi sätestab. Analoogselt võiks seega väita, et kui riik peaks kunagi otsustama, et vägistamine ei ole enam kriminaalkorras karistatav, siis ei peaks vägistaja tundma häbi ega kartust, et sooritas kuriteo?

Kokkuvõttes soovivad nad seeläbi lisaks riiklikule võimu ja vägivalla monopolile kehtestada ka kupeldamise monopoli.

Põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Leho Lauri hinnangul ei tohi politsei "lasta teistel inimestel kasu teenida selliste naiste raskest olukorrast, aga kui inimene töötab korterbordellis ja vahendustegevust seal ei ole, siis ei ole see kuritegevus."

"Meie tegeleme nende eranditega, kelle taga on kuritegelik organisatsioon. Näiteks kui terve kett massaažisalonge tegutseb kellegi juhtimise all ja inimesed, kes sinna värvatakse, teavad, et peavad hakkama end müüma ja mingi osa tulust ära maksma."

Lisades veel, et sellistel naistel ei ole katusorganisatsiooni, neid ei ekspluateerita. «Nad ekspluateerivad end ise ja müüvad vabatahtlikult enda keha.»

Aga just selliseks kuritegelikuks katusorganisatsiooniks peakski riik Klandorfi ja Viksi arvates muutuma, teostades vahendustegevust, s.t võttes mingi osa tulust maksudena ära ning teenides seeläbi kasu oma keha müüvate naiste raskest olukorrast.

Kui riik on nõus kasu lõikama kuriteost, pistes oma taskusse seda kehamahladest läbiimbunud rämedat rulli, siis muutub ta sellega moraalseks kaassüüdlaseks, koguni moraalseks värdjaks, ning naiste ekspluateerijaks.

Selle vastu on välja astunud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna naiskogu Kadri, mille liikmed tunnevad end ballerite Klandorfi ja Viksi väljaütlemistest häirituna:

"Paraku näitavad uuringud nende maade kohta, kus prostitutsioon on legaliseeritud, et sellega kaasneb prostitutsioonituru hüppeline suurenemine ja inimkaubanduse järsk laienemine."

"Meid hämmastab, kui sageli ja millise enesestmõistetavusega kasutavad prostitutsiooni seadustamise pooldajad oma seisukoha kaitseks väidet, et "sulgeda silmi maailma vanima ameti ees ja loota, et see iseenesest kuhugi kaob, on ülim naiivsus". Me kahtlemata ei arva, et prostitutsioon kaob iseenesest, vaid usume, et seda on võimalik oluliselt vähendada piiravate meetmetega, nagu on vähendatud teisi ebasoovitavaid ja vähemalt sama vanu ameteid nagu näiteks vallutaja, tapja või türann," teatas naiskogu volikogu.

Samuti väljendati seisukohta, et prostitutsiooniga võitlemiseks "on vaja riigi suuremat toetust, eraldi riiklikku „Tagasi tavaellu" programmi ja rohkem politseijõude, kes valdkonnaga spetsiaalselt tegelevad."

Psühhoterapeut ja MTÜ Eluliin juhatuse liige Eda Mölder, kes on aastate jooksul nõustanud sadu Eesti prostituute, on aga seisukohal, et prostitutsioon tuleks Eestis üldse ära keelata.

Big K and lil Viz, put that in your pipe and smoke it.

Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=2453