Kommentaar | Piisava kaitsevõimeta pole midagi kaitsta

Henn Põlluaas, Saue linnapea, EKRE
 

Foto: Aldo Luud

Peale sõja Ukrainas on Venemaa asunud korraldama provokatsioone paljudes kohtades üle maailma. Teisiti ei saa nimetada Inglise kanalil ja Gibraltari väinas peetavaid merelaevastiku õppusi ning sõjalennukite ja laevade tungimist mitme riigi õhuruumi. Sellega kaasnevad Molotovi-Ribbentropi pakti õigustamine, valed ja ähvardused, eriti Balti riikide suunas. Kreml ei varja oma soovi taastada impeerium.
Venemaa agressiivsus sunnib kaitsejõudude arengusse panustama senisest rohkem. Eestil on puudu mitu tähtsat komponenti, nagu soomusvõimekus, keskmaa õhutõrje ja rannakaitsesüsteemid. Miks?
Kummalised valikud riigikaitses
Ajas tagasi vaadates näeme, kuidas kaitseväe arengut on pidurdanud võimulolnud Reformierakonna tegevus: soov kaotada ajateenistus, kasarmute sulgemine, viivitamine vajaliku varustuse soetamisega, sõjaväestatud piirivalve kaotamine, jalaväemiinide kasutamisest loobumine ja palju muud, mis meie geopoliitilist asendit arvestades on kummastav. Hiljutine kaitseväe kasutamine endale reklaami tegemiseks hämmastab oma jultumusega.
Ennast riigikaitse eestvõitlejana esitlev IRL on olnud valitsuses olles kõigega nõus, välja arvatud ajateenistuse kaotamise suhtes. Keskerakonna ja SDE panusest Eesti kaitsevõime tugevdamisse ei tasu rääkidagi. Riigikogu sotside fraktsiooni liige Jaak Allik kuulutas, et Venemaa pole kunagi Eestit rünnanud ja Vene ohust rääkimine olevat rahva hirmutamine ja rumalus. Putini partei koostööpartneri Keskerakonna retoorika on olnud sama. Seetõttu tuleks nn punase koalitsiooni ohtu pärast riigikogu valimisi tõsiselt suhtuda.
Kontroll õhuruumi üle mõjutab tervet sõjategevust. Ukrainas on alla lastud hulk valitsusvägede õhutehnikat, sest Kremli mahitatud separatistidel on tõhusad keskmaa õhutõrjeraketikompleksid. Ukraina õhujõud ohtlikesse piirkondadesse ei tüki. Keskmaa õhutõrje olemasolu Eestis võtaks vaenlaselt võimaluse kasutada oma õhuväge meie sõjaliste ja tsiviilobjektide ründamiseks.
Kuid kaitse ei saa olla vaid passiivne. Ilma soomusvõimekuseta ei ole võimalik raskelt relvastatud vaenlasele vasturünnakuid sooritada. Hangitavad jalaväe soomustransportöörid on vajalikud, kuid lahingus toimivad nad vaid koostöös tankidega, mida niipea ei plaanita hankida.
Kaitsevõimet tuleb tõsta kohe
Prantsusmaa ei ole Venemaale Mistrale üle andnud, kuid Vene sõjajõududel on endalgi dessantvõimekus olemas. Alles hiljuti olid Kaliningradis õppused, kus harjutati Balti riikide okupeerimist merelt. Paraku ei soeta Eesti puuduolevat enne aastat 2022. Kahtlen, et Venemaa hakkaks oma ambitsioonide elluviimisel ootama hetke, kui me oleme valmis ofensiivi tõrjuma.
Ühtlasi ei ole Eestil laiapõhjalist riigikaitsekontseptsiooni, mis peaks tagama eluks hädavajalike funktsioonide toimimise sõja ajal. Riigiinstitutsioonid, ministeeriumid ja omavalitsused ei tea, kuidas tegutseda sõjaaja tingimustes. Elanikkond on jäetud omapäi, tsiviilkaitse väljaõpet ei korraldata ja pole enam veneaegseid varjendeidki. Lahingute puhkedes on meie naised, lapsed ja vanurid täpselt sama kaitsetud kui on inimesed Donbassis. Olen selle kohta küsinud nii pea-, kaitse- kui siseministrilt, kuid tsiviilelanikkonna kaitsmist ei peeta oluliseks. Siin on vaja kiiret ja põhimõttelist muutust.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et olukord nõuab kohest esmase kaitsevõime tõstmist, seda ei saa lükata aastate taha. Me peame tagama inimeste ja riigi turvalisuse. Kavatseme parandada kaitsejõudude varustust, luua Eestile kaks tankipataljoni, soetada keskmaa õhutõrje kompleksid, luua rannakaitse, korraldada mobilisatsiooniõppusi ja regulaarseid reservkogunemisi kuni julgeolekuriski vähenemiseni. Taastada tuleb sõjaväestatud piirivalve, sest piiri tuleb mitte ainult valvata, vaid kaitsta ning ehitada välja piiribarjäär Eesti-Vene kontrolljoonel.
Et ei korduks pronksiöö ja nn rohelised mehikesed ei saaks siin jalga maha, tuleb konfliktide tekkides saata riigist välja riigivastase tegevusega seotud ja rahvuslikku vaenu õhutavad välismaalased. Tuleb asuda täitma kodakondsusseadust ja tühistada sellistele isikutele naturalisatsiooni korras antud kodakondsus. Ühtlasi peaks sulgema Eesti-vaenulikku propagandat vahendavad infokanalid.
Küsimus on tahtes
Tuleb suurendada reservväge, tagada ajateenistuse tõhusus ja keskmise töötasu hüvitamine reservõppekogunemistel osalenutele, parandada Kaitseliidu varustamist, tõsta politsei, piirivalve, kaitseväe ja päästeameti palku ning luua nende töötajatele parem sotsiaaltagatiste ja rehabilitatsiooni süsteem. Valdkonna senised palgatõusud on toimunud peamiselt koondamiste ja lisatasude palkade sisse arvestamise kaudu ning kaitseväe ja siseturvalisuse töötajate sissetulekuid sisuliselt kasvatanud ei ole. On selge, et ilma motiveeritud inimesteta ei ole jätkusuutlik ja tõhus riigikaitse võimalik. Selleks tuleb muuta ka riigikaitseõpe ja patriootlik väärtuskasvatus kooliprogrammi osaks ning toetada praktilisi tegevusi riigi- ja tsiviilkaitse valdkonnas.
Võimulolijad püüavad tekitada võltsturvalisust, justkui NATO vihmavarju all ei ohusta Eestit miski. Tõsi, meil on liitlaste lubadus meid kaitsta, kuid esmase kaitsevõime peame tagama ise. Küsimus ei ole rahas, vaid tahtes. On selge, et kui me ei panusta jõuliselt oma kaitsevõime arendamisesse, siis ei ole meil varsti ei riiki ega midagi muud, mida kaitsta.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/606538/kommentaar-piisava-kaitsevoimeta-pole-midagi-kaitsta