TARTU HOIU-LAENUÜHISTU JA EESTI ÜHISTEGEVUS 110!
2012. aasta on
juubeliaasta nii Tartu Hoiu-laenuühistule kui ka Eesti ühistegevusele. Lisaks
on ÜRO nimetanud käesoleva aasta rahvusvaheliseks ühistegevusaastaks, millega
soovitakse juhtida inimeste tähelepanu ühistegevuse rollile ning võimalustele.
Ühenduses on jõud ning selle mõistuslik rakendamine teeb meid vabaks!
Järgnevalt on lugemiseks Jaan Tõnissoni ülestähendusi ühistu 25. sünnipäevaks
1927. aastal väljaantud juubelialbumist ning Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi
esimehe dotsent Jaan Leetsari mõtteid ühistegevuse tähtsusest ühiskonna elu
korraldamisel.
Palju õnne
sünnipäevaks meile kõigile!
Meenutusi ühistu
asutamisest
Eesti Põllumeeste Seltsi koosolekul 3.
detsembril 1901 „Vanemuises“ esineb laenuühingu asutamist ettevalmistav
komisjon seletusega, et tema arvamist mööda tuleb ühingu põhikiri võimalikult
pea valitsusele kinnitamiseks saata. Otsustatakse
asutada laenu-hoiuühing. See kannab nime: Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisus. Liikmeteks võivad olla Tartu
Eesti Põllumeeste Seltsi liikmed ja väljaspoolt need, kes Põllumeeste Seltsi
heaks ühekordselt 1 rubla maksavad. Laenu-
ja Hoiu-Ühisuse põhikapitaliks otsustati Seltsi poolt lubada 100 rubla.
24. märtsist kuni 26. maini 1901. a.
viibisin mina välismaal. Mul avanes võimalus tutvuneda Austria, Tshehi,
Saksamaa, Helveetsia ja Itaalia ühistegevusega. Kõigelt poolt ühtlasi veel
väärtuslikku ühistegelist kirjandust ja juhatuskirju kaasa tuues oli mul nüüd
võimalus ühistegevuse üldisi põhimõtteid, kui ka üksikute ühistegevuse-harude
korralduse aluseid palju suurema selguse ja kindlusega käsitleda kui see
võimalik oleks olnud ainult kirjanduse kaudu omandatud teadmiste abil.
Mitme maa juhtivate ühistegelaste mõtteid
ja oma muljeid kokku võttes tuli juba alguses tähendada, et ühistegevuse edenemiseks on kõige rohkem
kolme asja tarvis: esiteks – rahva arusaamist,
et ühistegevus on tarvilik ja tulus; teiseks – avameelseid isikuid, kes rahva usalduse võitnud ja
eriti põllumeeste ühistegevuse edenemiseks omakasu püüdmata tõsiselt tööle
asuvad, ja kolmandaks – sündsat korraldust,
mille järgi hakatakse inimesi ühistegevusele kokku liitma. Ei saa mitte
tunnistamata jätta, et senise õhutuse ja selgitustöö tulemused mitte väga
julgustavad ei olnud.
Nüüd 26 aasta järele võin rahuldusega konstateerida, et
noore ühistegelase julge veendumus on täiel määral tõeks saanud. Ja veel praegu
tohiksid minu tollekordsete seletuste lõpulaused vastukõla äratada iga
ühistegelase südames: „Ühistegevus on inimsoo kultuurloos üks suurematest
salavõimudest. Kus teda targu katsutakse tööle kutsuda, seal teeb tema imet.
Kes ühistegevuse mõtte täit tähendust tunneb, see saab kõike oma jõudu seks
tarvitama, et õigetele juhtmõtetele, mille järele tuleb ühistegevust
korraldada, rahva keskele teed valmistada. Kes seda teeb, võidab tulevate põlvede
tänu.“
Viimaks 24. oktoobril 1901. a. jõuab Tartu Eesti Laenu ja Hoiu-Ühisuse põhikiri
kinnitatult rahaministeeriumist kohale.
Ühisuse avamiskoosolek kutsutakse kokku 6. detsembriks 1901.
a. 22 liikmest ilmub aga ainult 2. Uus avamiskoosolek määratakse 17. (31.)
märtsiks 1902. a. „Vanemuisesse“. Ilmub 13 liiget. Igaüks maksab
100-rublalisest osamaksust sisse 5 rubla. Võetakse vastu 6 uut liiget. Osamaksu
tuleb kokku 65 rubla.
Tegevusse astus Eesti Laenu- ja
Hoiu-Ühisus alles teise asutamiskoosolekuga 22. juulil 1902. a., kus
hoiusummade pealt makstav protsent määrati kindlaks 5% peale, laenude pealt
võetav protsent aga 7% peale. Ühisuse asjaajajaks valiti Riia politehnikumi
kaubandusteaduskonna lõpetaja E. Aule, kes tööle asus 25-rublase kuupalgaga. Et
kulusid kokku hoida, maksis sellest summast poole Eesti Põllumeeste Selts.
Selle eest võttis cand. Aule oma peale ka Põllumeeste Seltsi asjaajamise.
Asupaigaks oli Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisusel tuba „Karskuse Sõbra“ ruumides
Raatuse tänava ja Henningi platsi nurgal.
Olgu lühidalt tähendatud, et Ühisus algas
tegevust küll õige väikestes piirides. Esialgu puudus laiemais ringkondades
usaldus ettevõtte kindluse vastu. Raha hoiuletoojaid oli vähe. Laenuvõtjaid aga
küllalt.
Nii pidid liikmed, kes Ühisusele ligemal
seisid, oma tuttavatelt raha kokku ajama, et lubatud laenusid välja anda, kuni
summasid jälle sisse tuli. Iseäranis pidi tulihingeline Otto Oberman, kes mäletavasti oli revisjoni-komisjoni liikmeks,
ja teised, nii mõnigi kord tuttavailt ajutiselt kapitali muretsema, et Ühisus
saaks takistamatult oma „rahaoperatsioone“ läbi viia.
Kuid asi läks. Ja läks paremini, kui
paljud julgesid loota.
Jaan Tõnisson
Tartu Hoiu-laenuühistu esimene
nõukogu esimees
Ühistud ehitavad parema
maailma
Sellise tunnuslausega
algas ÜRO 2009. aastal resolutsiooniga nr 64/136 rahvusvaheliseks ühistute
aastaks kuulutatud aasta 2012. Käesoleva artikli eesmärgiks ongi mõtiskleda
koos lugejaga selle üle, miks maailma suurim ja võimsaim ühistuline
esindusorganisatsioon nii käitus.
Ühistegevuse aasta põhjustest
Põhjused
leiamegi ÜRO resolutsioonidest 64/136 ja 65/184. Nendest selgub, et ÜRO on juba
1992. aastast alates pööranud suurt tähelepanu ühistute rollile riikide
sotsiaalses arengus. ÜRO seisukohalt tagavad erinevates vormides ühistud
kõikidele elanikegruppidele (naised, noored, vanurid, invaliidid, nimirahvused)
majandusliku ja sotsiaalse arengu ning heaolu. Eeskätt ühistutes nähakse seda
jõudu, mis suudab maailma rahvaste jaoks paremaks teha ja pakkuda tõsiseltvõetavaid
alternatiive vohavale multikultuursusele ja kriisides vaevlevale kapitalismiks
nimetatavale pangandusdiktaadile.
Eespoolnimetatud
resolutsioonidega anti ÜRO liikmesriikidele valitsustele (sh ka Eesti) tõsiseid
soovitusi ja ülesandeid rahvusvahelise ühistute aasta korraldamiseks ja
ühistute arengu toetamiseks pikemaks perspektiiviks.
Valitsustelt nõutavad sammud
Liikmesriike
kutsuti üles vaatama üle ühistute tegevust reguleerivad seadusandlikud aktid
eesmärgiga luua ühistutele vähemalt võrdsed tingimused teiste äriühingutega.
Ilmselt oleks vaja selles valguses ka Eestis üle vaadata mitmed seadusandlikud
aktid (tulundusühistu seadus, hoiu-laenuühistu seadus, kindlustusseadus,
tulumaksuseadus, äriseadustik jt), mille hetkel kehtivad redaktsioonid seavad
ühistud teiste äriühingutega, iseäranis pankadega, võrreldes ebavõrdsesse
situatsiooni. Näiteks lausa paradoksaalne on olukord Eestis panganduses, kus
välismaiste omanike valduses olevate kommertspankade klientide hoiuste
intressid pole maksustatud tulumaksuga, kuid kodumaa huvides tegutsevate
hoiu-laenuühistute hoiuseintressid on tulumaksustatud. Hullem on olukord
kindlustuses. Viimase 20 aasta jooksul ei ole Eesti valitsused tahtnud
seadustada ühistuliste kindlustusseltside asutamist ja tegevust. Riigi
kehtestatud sundkindlusmakseid kasseerivad sisse välismaised kindlustusfirmad,
mis teenivad meie rahva arvel kasumeid ja viivad need riigist välja.
Valitsustel
soovitati koostöös ühistuliste organisatsioonidega välja töötada eriprogrammid
ühistute potentsiaali tõstmiseks, sh tähtsustada ühistute organisatsioone,
juhtimist, finantseerimist ja liikmete osalust ühistutes. Erilist tähelepanu
juhtis ÜRO põllumajandusliku ühistegevuse tähtsustamisele ja elanikkonna
toiduainetega varustamisele tarbijate ühistute vahendusel. Juba aastaid tagasi
koostas Eesti Ühistegeline Liit maamajandusliku ühistegevuse arengu programmi
projekti ja tegi ettepaneku valitsusele see
riiklikul tasemel vastu võtta. Seda seni tehtud ei ole ja paistab, et ka
nüüd, rahvusvahelise ühistute aasta puhul, ei pööra valitsus sellele mingit
tähelepanu.
Eraldi
juhitakse valitsuste tähelepanu vajadusele arendada ühistupangandust. Just
ühistupangad ja hoiu-laenuühistud on suutnud majanduskriisidega paremini toime
tulla ja säästnud inimesi finantskataklüsmidest. Peetakse silmas, et
ühistuliste rahaasutuste kaudu kontrollivad liikmed ise oma raharinglust ja
saavad vajaliku juurdepääsu vabadele finantsvahenditele. Mida on meie
valitsused teinud? Selle asemel, et arendada Eesti kodanikele kuuluvat
ühistupangandust, on tehtud eelistusi välismaistele kommertspankadele, mis
viivad Eesti rahva arvel teenitud kasumi ja muud rahalised vahendid välismaale
juba eriti suures ulatuses.
Ühistegevuspäeva tähistamisest ja rahvuslikest
komiteedest
Lisaks
soovitati liikmesriikide valitsustel koos ühistuliste organisatsioonidega
tähistada igal aastal, juulikuu esimesel laupäeval, rahvusvahelist ühistegevuse
päeva, mille kohta võttis ÜRO vastu resolutsioon nr. 47/90.
ÜRO
2010 a lisaresolutsiooniga nr 65/184 soovitati liikmesriikide valitsustel
kaasata rahvuslike ühistegevusorganisatsioonide esindajaid oma ÜRO
delegatsioonide koosseisu. Samuti peeti vajalikuks, et liikmesriikide
valitsused moodustavad 2012. ühistute aasta läbiviimiseks ja korraldamiseks rahvuslikud komiteed ning korraldavad
koos rahvuslike ühistuliste organisatsioonidega seminare, konverentse ja muid
elanikkonna seas ühistegevust propageerivad üritusi ning ka finantseerivad
neid.
Ühistegevust on tarvis jõuliselt arendada
Kui
ÜRO resolutsioonide valguses hinnata Eesti valitsuse tegevust, siis tuleb
kahjuks nentida, et võrreldes Soomega väärtustatakse meil eeskätt
rahvusvahelist finantskapitalismi ja monopoolsusele kalduvaid äriettevõtteid.
Kui Soomes korraldatud rahvusvahelistest ühistegevusalastest konverentsidest ja
Soome ühistegelaste suurüritustest võtavad osa ministrid ning sisukaid ja
toetavaid tervitusi saadavad Soome Vabariigi presidendid Tarja Halonen ja Sauli
Niinisto, siis on vahe kahe riigi täiesti erinevas suhtumises ühistutesse
ilmne. Loomulikult on riikide valitsuste moraalne toetus ühistegevusele väga
tähtis. Soomes on üheksa inimest kümnest seotud mõne ühistuga. Ühistegevuses
domineerivad ühistud, mis on hõivanud Soome toidukaupade turust 50–95 %. Soome
tarbijateühistute turuosa ületab 45%, meie tarbijateühistutel on see ainult
20%. Soome ühistutel on olnud jaksu teha ilma ka Eesti turul – tuntumad tegijad
on meil Valio, Atria, Metsäliitto, Prisma jaekaubanduskett, lihaühistu LSO jt.
Oleme
Akadeemilises Ühistegevuses Seltsis neid ÜRO resolutsioone arutanud ja
korraldanud ka Eesti Maaülikooli aulas 1. veebruaril 2012 ühistegevuse
ümarlaua. Metsandusühistud korraldasid 15. märtsil rahvusvahelise
ühistegevusaasta puhul samuti ühistegevuskonverentsi. Plaanis on sel aastal
korraldada veel mõned ühistegevusalased üritused. Kutsume Ühistulehe lugejaid
aktiivselt osalema ühistegevuses ning ühistegeliku mõtte levitamisel
ühiskonnas.
Jaan Leetsar
Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhatuse
esimees
0 kommentaari:
Postita kommentaar