Mälksoo sõnades lähtuvalt on rahvuslike-riiklike huvide reetmine toimunud ja täielik.
Õnneks eksisteerib ka selline seisukoht, et asjad saavad juriidiliselt
paika ikkagi siis, kui vastav leping on kahepoolselt alla kirjutatud. On
kaks erinevat nähtust - asjad de facto ja asjad de jure . Seega Tartu rahulepinguga nii on ja sealt tuleb meie riigi piir. See piir, mille eest valasid verd meie isad ja isaisad.
Muude piirilepingutega nii pole ja seepärast Mälksoole jääb õigus nagu igale teisele inimesele - õigus oma arvamusele.
On kummaline siinjuures see, et Mälksoo oma allolevas sõnavõtus tunnistab, et Tartu rahuleping on meie riigi sünnitunnistus. Seejärel ka nendib, et venemaa kahjuks seda sünnitunnistust ei tunnista. Teisisõnu - venemaa ei tunnista meie riigi olemasolu. Vähemalt sellises vormis kui meie seda teame ja tunneme.
On kummaline siinjuures see, et Mälksoo oma allolevas sõnavõtus tunnistab, et Tartu rahuleping on meie riigi sünnitunnistus. Seejärel ka nendib, et venemaa kahjuks seda sünnitunnistust ei tunnista. Teisisõnu - venemaa ei tunnista meie riigi olemasolu. Vähemalt sellises vormis kui meie seda teame ja tunneme.
Küsimus - kuidas me saame sõlmida lepinguid riigiga, kes meie olemasolu ei tunniast? Kas pole mitte nii, et selliste lepingute sõlmimisel me anname järele agressorile, võttes omaks agressori seisukohad? Kas poleks meie selgrootutel valitsejatel aeg lõpetada igasugune suhtlemine riigiga, kes meie olemasolu ei tunnista? Seda seetõttu, et selline suhtlemine meid mittetunnustava institutsiooniga peaks käima iga eneseväärikust omava poliitiku au pihta, kui ta sellistes läbirääkimistes meie riiki - Tartu rahulepingust sündinud riiki esindab.
Ja kas pole mitte nii, et sellised poliitikud, kes suhtlevad ja
sõlmivad lepinguid agressiivse venemaaga (kes meie olemasolu ei tunnisa)
kinnitavad ühtlasi, et esindavad hoopis teist riiki, mida venemaa
tunnistab ja õigeks peab - ENSV-st sündinud Eestit või selle järglast -
UUT, edgaripäeval sündinud Eesti Vabariiki?
Kommentaariks võiks vaid lisada, et ilmselt on Mälksoo arvates ka
Ukriana-venemaa piir praegu juba juriidiliselt paigas. Noh ja Jaapaniga
ilmselt samuti on venemaal piiriga juba juriidiliselt kõik OK. Ja
üleüldse mulle meenub veel üks akadeemik, kes Gustav oli, perenimega
Naan. Tema sotsiaalpoliitiliste seisukohtadega ei suutnud keegi
nõustuda.
BHR
Anar Rand
Anar Rand
1 kommentaari:
Mälksoo kinnitas ka tõsiasja. et
endine idealiseeritud rahvusvaheline õigus täna ei ole suuresti kehtiv, vaid on suurte jõudude suva kohane. Jõud ongi õigus ja õiglus.
Vt Kossovo või Abhaasia , Krimm.
Postita kommentaar