Ülevaade V Rahvuslaste Sügiskoolist
Laupäeval, 13. detsembril 2014 toimus V Rahvuslaste Sügiskool.
Korraldajaks oli tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK).
Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn. 59) läbiviidud
rahvavalgustuslikul üritusel olid kavas loengud ja ühine filmivaatamine.
Avaloengus („Kuidas Eesti endale värvid sai?”) andis RTK liige, omaaegne vabadusvõitleja Elmo Ant ülevaate Eesti alal 13. sajandist alates kasutatud olulisematest lippudest ja lipuvärvidest ning nendega seotud huvitavatest ajaloolistest seikadest. Loengupidaja peatus ka Eesti rahvusvärvide sünnilool ning katsetel iga hinna eest muuta Eesti riigilipp – Põhjamaade eeskujul – ristilipuks. Ta juhtis tähelepanu märkimisväärsele asjaolule: alates 2006. aastast, kui muudeti lippe käsitlevat seadust, pole Eesti Vabariigil enam ametlikult RIIGIlippu, on vaid RAHVUSlipp. (NB! vabadusvõitlejana kandis Elmo Ant nime Valdo Paddar.)
Teises loengus („Vene sõjaväelaste lahkumine Eestist „pärast ešelone””) meenutas RTK liige, endine Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik Marju Toom nõukogude okupatsioonivägede sõjaväelaste ja nende perede väljasaatmisega seonduvaid sündmusi ja asjaolusid. Toom kirjeldas väljasaadetud seltskonda, selle põhiliike, ja mainis takistusi, mida Eesti võimud mida aasta edasi, seda rohkem okupantide väljasaatmisele tegid. Toomi sõnul väljastanud ta migratsiooniametnikuna väljasaatmisdokumendid u. 150 000-le okupandile. Kui Eesti võimud ei asunuks takistusi tegema, siis väljastanuks rohkematelegi. Loengupidaja kinnitusel moodustasid 2007. aasta kurikuulsa aprillimässu osavõtjate põhiosa just (siiajäänud, õigemini: -jäetud) okupatsioonivägede sõjaväelaste perest pärit noored, kel impeeriumimeelsus juba maast-madalast veres.
Kolmandana rääkis RTK liige, ajalehe „Rahvuslik Teataja” nõukogu liige Lauri Õun enda ja klubikaaslase Aimer Halopi septembrikuisest Brüsseli-reisist ning selle käigus saadud õppetundidest. Pealkirja „Unustamatu Brüssel. Reisimuljeid meie praeguse impeeriumi pealinnast” kandnud ettekande ilmestamiseks kasutas Õun kõnealusel reisil tehtud fotosid ja videosalvestusi. Ettekandest selgus, et Brüssel on Euroopale võõrast kultuuriruumist massiliselt (!) saabunud sisserändajate mõjul muutunud paigaks, kus valgel inimesel pole elada meeldiv (mõtlemapanev fakt võõrmõju kohta: levinuim poisslapsenimi Brüsselis on... Muhamed!) ning et Belgia ühiskond üldse on seetõttu pingetest tulvil ja mäda.
Sügiskooli lõpetuseks vaadati Põhja-Korea filmi „Propaganda”, mis tutvustas lääneriikide juhtkonna toel levitatavaid propagandavalesid ja paljastas olulisemaid ajuloputusvõtteid. Nüüdseks juba üle paarikümne aasta lääneriikide propagandavalede mõjusfääris elanud sügiskoolilistele, kel kogemus ka nõukogudeaegsest propagandast, tulid filmisloetletud ja -kirjeldatud manipuleerimisvõtted väga tuttavad ette.
Ajapuudusel jäi seekord ära algselt kavas olnud loeng „Organisatsioon: kas demokraatlik või juhikeskne?”, mille pidi pidama RTK rajaja, Eesti üks paremaid demokraatia-asjatundjaid Jaan Hatto, kes on ühtlasi „demokraatiaõpikuks” peetava ülevaateteose „Kuhu kadus Eesti demokraatia?” autor. Hatto peab selle loengu aga kindlasti mõnel järgmisel RTK korraldataval rahvavalgustuslikul üritusel.
V Rahvuslaste Sügiskoolis osales 16 inimest.
Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab harivaid üritusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole) alates 2009. aasta suvest. Väljaõpe on olnud seega järjepidev.
Tõnu Kalvet
Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/
Avaloengus („Kuidas Eesti endale värvid sai?”) andis RTK liige, omaaegne vabadusvõitleja Elmo Ant ülevaate Eesti alal 13. sajandist alates kasutatud olulisematest lippudest ja lipuvärvidest ning nendega seotud huvitavatest ajaloolistest seikadest. Loengupidaja peatus ka Eesti rahvusvärvide sünnilool ning katsetel iga hinna eest muuta Eesti riigilipp – Põhjamaade eeskujul – ristilipuks. Ta juhtis tähelepanu märkimisväärsele asjaolule: alates 2006. aastast, kui muudeti lippe käsitlevat seadust, pole Eesti Vabariigil enam ametlikult RIIGIlippu, on vaid RAHVUSlipp. (NB! vabadusvõitlejana kandis Elmo Ant nime Valdo Paddar.)
Teises loengus („Vene sõjaväelaste lahkumine Eestist „pärast ešelone””) meenutas RTK liige, endine Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik Marju Toom nõukogude okupatsioonivägede sõjaväelaste ja nende perede väljasaatmisega seonduvaid sündmusi ja asjaolusid. Toom kirjeldas väljasaadetud seltskonda, selle põhiliike, ja mainis takistusi, mida Eesti võimud mida aasta edasi, seda rohkem okupantide väljasaatmisele tegid. Toomi sõnul väljastanud ta migratsiooniametnikuna väljasaatmisdokumendid u. 150 000-le okupandile. Kui Eesti võimud ei asunuks takistusi tegema, siis väljastanuks rohkematelegi. Loengupidaja kinnitusel moodustasid 2007. aasta kurikuulsa aprillimässu osavõtjate põhiosa just (siiajäänud, õigemini: -jäetud) okupatsioonivägede sõjaväelaste perest pärit noored, kel impeeriumimeelsus juba maast-madalast veres.
Kolmandana rääkis RTK liige, ajalehe „Rahvuslik Teataja” nõukogu liige Lauri Õun enda ja klubikaaslase Aimer Halopi septembrikuisest Brüsseli-reisist ning selle käigus saadud õppetundidest. Pealkirja „Unustamatu Brüssel. Reisimuljeid meie praeguse impeeriumi pealinnast” kandnud ettekande ilmestamiseks kasutas Õun kõnealusel reisil tehtud fotosid ja videosalvestusi. Ettekandest selgus, et Brüssel on Euroopale võõrast kultuuriruumist massiliselt (!) saabunud sisserändajate mõjul muutunud paigaks, kus valgel inimesel pole elada meeldiv (mõtlemapanev fakt võõrmõju kohta: levinuim poisslapsenimi Brüsselis on... Muhamed!) ning et Belgia ühiskond üldse on seetõttu pingetest tulvil ja mäda.
Sügiskooli lõpetuseks vaadati Põhja-Korea filmi „Propaganda”, mis tutvustas lääneriikide juhtkonna toel levitatavaid propagandavalesid ja paljastas olulisemaid ajuloputusvõtteid. Nüüdseks juba üle paarikümne aasta lääneriikide propagandavalede mõjusfääris elanud sügiskoolilistele, kel kogemus ka nõukogudeaegsest propagandast, tulid filmisloetletud ja -kirjeldatud manipuleerimisvõtted väga tuttavad ette.
Ajapuudusel jäi seekord ära algselt kavas olnud loeng „Organisatsioon: kas demokraatlik või juhikeskne?”, mille pidi pidama RTK rajaja, Eesti üks paremaid demokraatia-asjatundjaid Jaan Hatto, kes on ühtlasi „demokraatiaõpikuks” peetava ülevaateteose „Kuhu kadus Eesti demokraatia?” autor. Hatto peab selle loengu aga kindlasti mõnel järgmisel RTK korraldataval rahvavalgustuslikul üritusel.
V Rahvuslaste Sügiskoolis osales 16 inimest.
Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab harivaid üritusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole) alates 2009. aasta suvest. Väljaõpe on olnud seega järjepidev.
Tõnu Kalvet
Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/
0 kommentaari:
Postita kommentaar