Ukrainat sunniti tükid ära andma, sama saatus ootab Balti riike (Nord Stream on uus MRP)

Venemaal joonistatud uus Euroopa kaart, väljavõte Newsbalt.ru veebist.

Nüüd, kui tuli uudis selle kohta, et Ukraina jääbki oma idaosast ja Krimmist ametlikult ilma ja seda plaani toetavad ka nn Euroopa suured, siis on täiesti selge, et seoses Nord Streami ehitusega on sõlmitud uus MRP ja sellega Euroopa ära jagatud nii nagu pärast teist ilmasõda.

Erinevalt teisest ilmasõjast istub seekord jagajate laua taga Saksamaa ja loomulikult Saksamaad seekord ei jagata. Jagatakse teisi, nagu Ukraina. Suure tõenäosusega jagatakse ära ka Baltimaad, seda seletab tõsiasi, et Baltimaid on viimasel ajal vähem arendatud võrreldes näiteks Poolaga.

Aga see on poliitika. Eestlastel pole siin mõtet olla naiivsed nagu enne teist ilmasõda. Venemaal joonistatud kaardi järgi kaotab Eesti oma Virumaa, Tallinna ja saared. Pole just suurem kaotus, kui arvestada, et elukeskkonna mõttes on Lõuna-Eesti etem. Ärilises ja rahalises mõttes on muidugi kaotus suur, sest raha ja kallid asjad on valdavalt Tallinnas. Pealinn kolib ilmselt Tartusse või Pärnusse.

Kui kaarti vaadata, siis ilmselt pole juhus, et Venemaa pakub viisavaba reisimist Leningradi ja Kaliningradi oblastis vastavalt Eesti ja Leedu elanikele - seal tekivad ühendused Venemaaga. Viisavabadust pole Pihkva oblastis, kus Eesti piir jääb kehtima. See seletab ka Venemaa tõrksust Eestiga piirileppe sõlmimisel, mida ka Euroopa Liit tagant ei kiirusta, sest piirid lähevad muutmisele.

Eesti, Läti ja Leedu muutuvad enklaavideks keset Venemaad, mis varem või hiljem sulavad kokku Venemaaga, kuna elanikud lahkuvad. See on Euroopa suurte ja Venemaa ühisoperatsioon, millele Eesti üksi vastu seista ei suuda, nii nagu ei suuda ka Ukraina, kelle ainsad liitlased maailmas on Balti riigid ja Gruusia. Poolat ilmselt ka jagama ei hakata, seda kindlustab USA suur väekontingent Poolas. Soome jagamist aitab välistada Rootsi tugi.

Taustaks veel niipalju, et need tükid pole niisama juhuslikud alad, vaid piirkonnad Eestis ja Lätis, kus elanikkonnas on vene enamus või suur osa vene rahvusest elanikke. Seal sõltub kaitsevõime mitte sellest, kuidas ollakse valmis oma maa eest välja astuma, vaid kas ollakse valmis Venemaa vastu sõtta minema. Loomulikult seda enamus venelasi ei teeks, rääkigu nad mida iganes. Nad vahivad hommikust õhtuni vene televisiooni ja elavad juba vaimusilmas Venemaal.

Keerulisem on lugu Leeduga, kus venelasi on vähem, aga seal tulevad „appi” poolakad, kes kannavad leedukate peale kauna poolakate tapmise pärast Vilniuses (selle linna koos Poola aladega kinkis Stalin suure sõpruse märgiks 1939. aastal Leedule). Seetõttu ei hakka poolakad sekkuma, kui see linn koos ümbritseva maaga Leedult tagasi võetakse.

Ainus võimalus Balti riikidel end kaitsta oleks luua ühine sõjavägi koos ühise lennu- ja mereväega, aga seda ei juhtu, nagu ei suudetud kokku leppida enne 1939. aastat ega ka hiljem, kui enne Euroopa Liiduga liitumist ei suudetud kokku leppida kõige lihtsamas - omavahelise passi- ja piirikontrolli kaotamises. Iga Balti riik peab end maru tähtsaks kuningriigiks, mis muudab nad väga nõrgaks ja haavatavaks.

Allikas: https://innojairja.blogspot.com/2019/10/ukrainat-sunniti-tukid-ara-andma-sama.html