Turul konkurents puudub

Kui Saksamaal alustas riik suuremat järelvalvet kütusehindades toimuvate spekulatsioonide üle pistsid kütusemüüjad ulguma, kuidas nüüd tekib kütusedefitsiit ja hind lendab hoopis kõrgemale, kui praegu. Ometi tagas riigi rangem järelvalve tunduvalt suurema hinnastabiilsuse olukorras, kus spekulandid olid riigis tõstnud bensiini hinna 2 euroni liitrilt. Erinevalt Eestist, kus kartellileppeid ei uurita ega eriti ei karistata, on Saksamaal sellise asja eest ette näha ranged trahvid ja sanktsioonid.
Turg ei toimi
Liberaalide dogma näeb ette olukorda, kus riik ei sekku üldse (väljaarvatud mõne seadusega)  hinnakujunemisprotsessi. Riigi sekkumine muudaks poeletid tühjaks. Tõsi, kui riik, mis ei suuda end ise varustada vajalikul hulgal toorainega asub täieliku hinnakontrolli teed, ei tuleks turuhinnast madalama hinnaga toodet riiki keegi müüma.
Turumajandus, mida siinsed liberaalid nii agaralt valmis propageerima on, näeb ette, et konkurents ja müüja-tarbija suhe paneb paika ka hinna. Ehk, kui tarbija osta ei jaksa, siis tihedas konkurentsi tingimuses on müüjad sunnitud müüma oma toodangut ellujäämiseks madalama hinnaga, et tarbija nendeni üldse tuleks.
Kuidas aga selgitada olukorda, kus tarbija suudab hädavaevu osta aga hind ei lange, vaid on kohati ületamas rikaste riikide nagu Saksamaa, Inglismaa või Soome poodides sama toote eest küsitavat hinda? Kuidas on võimalik, et vaatamata olukorrale, kus maailmaturul hind langeb, ei toimu seda Eestis? Kuidas on võimalik, et riigis, mis toodab teravilja ja elektrienergiat rohkem, kui ise tarbida suudab, tuleb maksta üha krõbedamat hinda nende toodete eest? Turumajanduse põhimõtte järgi ei tohiks see võimalik olla.
Majandusteooria ütleb, et tegu on kas riigi poolse manipulatsiooniga(kehtestatud hindadega või seadusega, mis seda võimaldab) või on tegu kartelliga.
“Hinnatõus on praegustes oludes mitte paratamatu, vaid vastu igasugust majanduslikku loogikat, arvestades meie majanduslangust, tööpuudust ja valitsuse säästueelarveid,” kommenteeris majandusteadlane A. Arrak. Majandusteadlase sõnul võtavad kaubandusketid tagasi puudu jäänud kasumit. See aga on võimalik vaid kartelli tingimustes. Eestis, kus turg on imeväike, palgad langenud ning suurem osa kaubanduskettide juhtidest üksteist teavad, pole teab kui keeruline teha kokkuleppeid.
Analoogne olukord on kütuseturul. Ei pea olema majandusteadlane mõistmaks, et olukorras, kus euro on viimasel ajal dollari suhtes püsinud stabiilne ning nafta pole viimasel ajal tõusnud, ei saa iganädalased vähemalt 1,5 sendised tõusud olla loomulik nähtus.
Tervislik sekkumine
Täna pole riik kartellidevastu midagi teinud. Ligi on isegi tänast olukorda õigustanud öeldes, et riik ärgu sekkugu. Aga ega spekulant spekulatsiooni ei ravigi.
Riigil oleks tegutsemiseks võimalusi küll. Piisab konkurentsiameti pädevuse suurendamisest ja kontrolliõiguse suurendamisest, et panna kartellistid oma tegusid analüüsima. Mõningaline puistamine kartelliosaliste peabüroodes on toiminud varemgi.
Samuti on riik tootmas peagi põlevkivist kütust, mis suudab tagada kogu riigi vajaduse, elektrit juba toodetakse rohkem, teravilja, kartulit jms tooteid samuti rohkem, kui tarbitakse. Oleks aeg hakata seda kasutama hinnastabiilsuse ja oma rahva heaolu huvides.  Lihtne omaturu vajadused enne ja seejärel eksport määrustik eeldab küll riigi osalusega ettevõtete jõulisemat tagasitulekut, kuid riigi roll ongi oma rahva heaolu eest võitlemine. Vastasel korral on ta kasutu liberaalne element.
Variante on mitmeid. Esmalt lõpetagem aga vanade ja samade valimine parlamenti.

Allikas:  http://staap02.wordpress.com/