RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 6. aprill 2020

Juri Toomepuu: USA valimised koroonaviiruse ajastul.

Kevadel, millele järgneb sügisene presidendivalimine on USAs normaalsetel aegadelt kirglik poliitiline tegevus. Toimuvad eelvalimised osariikides. Need määravad presidendiks pürgijate toetajate arvu partei suurkogus. Demokraadid valivad partei suurkogul osalemiseks 3,979 delegaati, Presidendikandidaadiks saamiseks on vaja 1,991 delegaadi toetust. Vabariiklased valivad 2,472 ja kandidaadiks osutub too kelle poolt hääletavad suurkogul 1,237.

Kolmandal novembril valitakse neljaks aastaks president, kaheks aastaks kõik 435 saadikute koja liiget ja sajast senaatorist valitaks kuueks aastaks seekord 33.

Valimiskampaania käigus külastavad kandidaadid oma valimisrajooni keskusi ja nende palgatud või vabatahtlikud esindajad koputavad paljude ustele, et veenda valijaid „õige“ kandidaadi poolt hääletama. Presidendikandidaatide kampaania organisatsioonid korraldavad massiivseid üritusi kus kandidaadid peavad sütitavaid kõnesid, nagu on eriti edukalt teinud President Trump, keda tulevad suurtes spordisaalides kuulama kümned tuhanded inimesed ja jälgivad kümned miljonid televaatajat.

Reklaamijatel ja telejaamadel on kampaaniate ajal head päevad. Ainuüksi miljardär Michael Bloomberg, üks demokraatide presidendiks pürgijatest, kulutas pool miljardit dollarit endale reklaami tegemiseks. Pärast seda kui rohkem kui pooled delegaadid oli valitud oli Bloomberg saanud endale ainult 61 toetajat. See läheb arvatavasti ajalukku kui kõige kulukam ja ebaefektiivsem poliitiline kampaania mis on kunagi toimunud – rohkem kui 8 miljonit dollarit iga kasutu delegaadi võitmiseks!

Niipea kui selgus, et koroonaviiruse probleem on tõsine, jäi poliitiline tegevus selle varju, aga mõlema USA tõsiseltvõetava partei, st vabariiklaste ja demokraatide presidendikaadid olid selleks ajaks juba selgunud. Vabariiklaste President Trumpile ühtegi tõsiselt võetavat vastast loomulikult esile ei kerkinud. Demokraatide partei eelvalimisteks registreeris aga 29 kandidaati ja 25 nendest tegid aktiivset valimiskampaaniat. Kõik peale endise asepresidendi Joe Bideni ja Vermonti sotsialistist senaator Bernie Sandersi on oma kandidatuuri lõpetanud ja Sandersil enam realistlikku lootust demokraatide kandidaadiks saamiseks pole. Biden oli paljudes osariikides eelvalimiste võitja peamiselt seetõttu, et ta nimi oli tuntud ja demokraatide rõhuv enamus sotsialisti siiski oma partei presidendi kandidaadiks ei soovi.

Koroonaviiruse pandeemia on hävitamas USA majandust. Enne viiruse levi oli USA majandus parem kui kunagi varem. Töökohti oli rohkem kui tööotsijaid, tööhõive oli ajaloolises kõrgpunktis kõikidele ühiskonna kihtidele. Palgad olid tõusuteel. Börsi hinnad olid pretsedenditul tõusuteel. Mõne nädalaga tõusis aga töötute arv 10 miljoni lähedale. Tähtsad majandusharud, nagu näiteks turism, lennuliiklus, toitlustusettevõtted ja hotellid on varjusurmas. Börsi hinnad tegid järsu languse. Näib, et USA majandus on langemas tasemele mis on sarnane 1930 aastate depressioonile.

Tavaliselt otsustab majandus ja rahva heaolu valimiste tagajärjed. Kui kõik on hästi valitakse valitseva partei president tagasi ja kongressi enamus läheb ka tema parteile. Kui majandus hääbub, tõuseb võimule vastas partei.

Selle aasta valimised võivad osutuda erandiks. Esiteks, rahvas saab aru, et President Trump ega vabariiklased pole kõige vähematki süüdi ülemaailmse pandeemia levis ja President Trump on teinud kõik mida maailma parimate hulka kuuluvad nakkushaiguste eksperdid on viiruse peatamiseks soovitanud. Samuti on ta astunud tõhusaid samme rahva heaolu kaitseks. Ta on saanud kongressi nõusoleku anda riigi poolt garanteeritud laene ettevõtjatele, laene mida pole vaja tagasi maksta kui nood oma töölisi ei vallanda ja lisaks anda 1,200 dollarit igale inimesele kelle eelmise aasta isiklik aasta sissetulek oli vähem kui 99,000 dollarit, või perekonna sissetulek vähem kui 136,500 dollarit. President Trump on pälvinud ka palju tähelepanu oma igapäevaste koroonaviiruse briifingutega. Neid jälgivad paljud miljonid televaatajad.

Vasempoolne peavoolumeedia muidugi ei väsi Trumpi kritiseerimast ja demokraadid tahavad alustada saadikutekojas järjekordset Trumpi uurimist, seekord ta väidetavast ebaadekvaatsest viiruse vastu võitlemisest. Näib siiski, et rahvas enam vasakpoolset meediat ei usalda ja kõik varasemad Trumpi uuringud on pigem tõstnud ta populaarsust.

Demokraatide tõenäoline kandidaat Joe Biden on ka juba ammu tuntud oma keelevääratuste, sobimatute väljenduste ja mannetu käitumisega. Hiljuti, näiteks, kinnitas ta teleesinemisel, et koroona viirus sai algus „Hiina Luhani provintsist“ selle asemel, et öelda Wuhani provintsist. Teda ja ta poega on ka põhjust süüdistada korruptsioonis. Kui Biden oli Obama asepresidendina USA Ukraina poliitika juht, maksis kurikuulus korruptiivne Ukraina Burisma gaasifirma ta pojale Hunter Bidenile „konsultatsiooniteenuste“ eest umbes miljonidollarilise aastapalga, kuigi mingeid teadmisi, oskusi ega kogemusi Hunteril energia vallas ei ole. Kui Ukraina prokurör hakkas firmat uurima, käskis Biden vallandada Ukraina peaprokuröri, ähvardades vastasel juhul peatada USA miljardidollarilise abipaketi. Prokurör vallandati ja Bideni poja leivaisa, või pigem šampuse ja kaaviari isa, uurimine peatati.

Viimased rahva küsitlused näitavad, et enamus küsitletutest kiidab heaks President Trumpi koroonaviiruse vastase tegevuse. Üks huvitav küsitlus Trumpi pooldavate registreeritud valijate hulgas leiab, et 55 protsenti nendest on väga entusiastlikud oma poolehoius. Bideni pooldajate hulgas on selliseid ainult 28 protsenti. Valimistel muidugi pole tähtis mida valijad kandidaadist kellele nad oma hääle andsid arvavad, aga valimispäeval hääletama minek võib oleneda nende entusiasmist.

Registreeritud valijate hulgas on demokraadid kindlas enamuses, aga seda olid nad ka 2016 aasta valimistel kus Trump sai suure võidu. Ta vastane, Hillary Clinton sai küll rohkem hääli, aga valijameeste kolleegiumis (electoral college) võitis Trump ülekaalukalt. Ameerika riigiisad, kes USA põhiseaduse paarsada aastat tagasi koostasid, ei tahtnud, et suured, rahvarohked osariigid saaksid presidendivalimistel kaalukeeleks. Nad kehtestasid valimisseaduse, mis on kompromiss rahva häälte ja osariikide tahte vahel. Trump suunas oma valimiskampaania osariikidele, mille hääled moodustavad valijameeste enamuse.

Palju võib veel juhtuda enne 3. novembri valimisi, aga senised trendid näitavad, et President Trump jääb ametisse veel neljaks aastaks ja on ka tõenäoline, et vabariiklased võidavad seekord ka saadikute koja enamuse ja säilitavad oma enamuse senatis.

Allikas: Facebook

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP