RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 29. jaanuar 2020

Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” jaanuarinumber

Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                           
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                   
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artikli näide jaanuarikuu "Rahvuslikust Teatajast"

Jennifer Jaynes – vaktsineerimisvastane kirjanik ja bestsellerite autor, tapeti kahe lasuga pähe
 USA Today bestsellerite autor ja vaktsineerimise vastane Jennifer Jaynes tapeti 25. novembril (2019) kahe lasuga pähe. Jennifer oli bestselleri „Malice“ autor, kus ta miljonitele lugejatele ilukirjanduslikus vormis selgitas süvariigi mõrvarlikku vaktsineerimistegevust.
Romaan esitab kuritegelikku maailma, laste sugulist kuritarvitamist ja farmaatsiatööstuse pettust. Jennifer kirjutas samuti lasteraamatuid, et juba kõige nooremaid teha tuttavaks tervisliku eluviisiga.
See oli liig, mis liig. Hukkamisest paistab välja Suure-Farmaatsia käekiri. Saatuse iroonia on aga see, et kuritegelik vaktsiinitööstus ongi selline, nagu ta sellest kirjutas. Viimase kolme aasta jooksul on surnud äärmiselt kahtlastel asjaoludel terve rida alternatiivset meditsiini kasutanud arste. Erin Elizabeth on nende kohta rohkesti teavet kogunud. Selliseid juhtumeid on olnud 99. Üllatus! Jennifer Jayne on täpselt sajas. Kohutav! „USA Today kõige paremini müüv autor, kes kirjutas korruptsioonist vaktsiinitööstuses leiti surnuna kahe kuuli haavaga peas, tuleb välja nii, valid vaktsiinid, valid surma. Kui Sa valid võitluse vaktsiinide vastu. Oled ...“
Surmapõhjust avalikuks ei tehtud. See avalikustati alles siis, kui kuuldused hakkasid levima. Politsei asja ei uurinud, vaid teatas, et surma oli isik ise põhjustanud.  Väga kummaline, miks peaks kirjanik, kes on oma karjääri tipul, kelle raamatuid loevad miljonid lugejad, kes võib jõukalt elada, vaid oma kirjatööst, kellel on kaks kümne aastast poega ja mees, kellega ilmselt oli õnnelikult abielus, endale pähe laskma kuuli. Vabandust! Kaks kuuli!

                                                                                                                                                                              Koostas ja eestindas toimetus
                                             
  Allikas: legitim.ch

Jennifer Jaynesi kirjutatud raamatud   Allikas: Vikipeeda
                                                                                                                                             

Read more...

Saksa autori suur paljastusraamat

Allikas: Facebook
Raamat on saadaval: https://www.rahvaraamat.ee/p/salajane-migratsiooniplaan/1251135/en

Read more...

Kersti Kracht: ametnikest, majandusest, korruptsioonist ja neljandast võimust

Ametnikud, poliitikud, ettevõtjad - kõik nad on juba aastaid tegutsenud erinevatel "sagedustel". Kui ikka ametnik või poliitik või ka ajakirjanik ei ole kunagi päevagi ettevõtjana tegutsenud, siis ta lihtsalt ei saagi aru, kuidas majandus ja ettevõtlus riigi vereringena toimima peaksid, kirjutab Kersti Kracht.

Paradigma muutus, see oli see mõte, kui me möödunud aasta kevadel valimiste järel uue meeskonnana rahandusministeeriumisse tööle läksime. Eesmärgiks sai seatud pöörata ennast näoga inimeste poole, ettevõtjate poole, sest nii tuleb riigieelarvesse rohkem raha, millega Eesti inimeste elu paremaks teha.

Aastaid on ettevõtjaid kujutatud justkui külakurnajatena, kellele tuleb kättemaksuks pidevalt pöidlakruvisid peale keerata ja siis kord aastas tunnustatakse nende kannatusi riiklikult kuskil ettevõtlusgalal. Järgmisel päeval keeratakse aga järgmine vint peale!

Nõnda ei olnudki üllatav, kui Eesti Tööandjate Keskliidu uuring teatas, et riigi majanduspoliitikaga on rahul 5 protsenti ettevõtjatest ja rahulolematuid on 49 protsenti. Vahe on kümnekordne!

On selleks põhjuseks siis ajakirjanike madalad palgad või mis, aga ka meedias kohtab igapäevaselt ettevõtjate vaenamist. Sageli on probleem selles, et kellelgi läheb võib-olla liiga hästi. Ometigi on kodanikuõpetuse ABC see, et riigi majandusel saab minna ainult nii hästi, kui läheb selle riigi ettevõtetel.

Seega on olnud täiesti arusaamatud kõik need kriitilised noodid, mis on lastud lendu valitsuse ja eriti rahandusministeeriumi suunal, sest seal üritatakse ettevõtjaid lõpuks mõista ja aidata.

Selleks, et mitte jääda üldsõnaliseks, tuleb tuua näiteid elust enesest.

Transpordisektori tapmine

Viis aastat tagasi ahvatles kütuse maailmaturuhindade madalseis Eesti poliitikuid ja ametnikke jõuliselt kütuseaktsiise tõstma. Mõeldi - miks ka mitte, kuna sisendhind on langenud, siis rahvas kannatab ära ka kõrgemad maksud. Hea võimalus ju eelarvesse rohkem raha tuua! Nii tõstetigi aktsiise, lootuses kolme aastaga sada miljonit eurot riigile täiendavat maksutulu kokku korjata.

Tulemus? Maailmaturu hinnad jõudsid paari aastaga kahekordistuda, unistus sajast miljonist jäigi unistuseks ning nüüd on kütuse hind Eestis väga kõrge ja võrreldav Euroopa rikaste riikidega.

Rahvusvaheliste vedude sektor Eestis on ettevõtlusharuna hääbumas. Needki vähesed autod, mis on Eesti registris, tangivad rohkem kui pool oma kütusest piiri taga, sest Lätis ja Leedus on see palju odavam. Lühinägeliku ahnuse tulemusena ei kaotanud Eesti mitte ainult makse kütuselt, kaotasime ka tööjõumaksud, töökohad ja omanikutulu. Kaotasime nn välisvedajatele ka meie siseriiklikud veod.

Kui eelmise aasta lõpus uuris konjunktuuriinstituut 300 transpordiettevõtjalt, et kuidas neil läheb ja mida nad arvavad diisliaktsiisi langetamise mõttest, siis küsisid ettevõtjad, et kus te siiani olite!? Nüüd olevat juba hilja sektorit taastada.

"Nüüd on valitsusel plaan diisli aktsiisi vähendada, kuidas ja millal, selgub lähiajal."
Kus me olime!? Vaatasime pealt, kuidas ettevõtjaid Eestist minema tõrjuti. Nüüd on valitsusel plaan diisli aktsiisi vähendada, kuidas ja millal, selgub lähiajal.

Milline on ametnike, opositsiooni ja ajakirjanike suhtumine sellesse plaani? Kindlasti on siin korruptsioonihõng ju! Mõelda, valitsus teeb äkki midagi, mis on ettevõtjatele kasulik.

Tuuleparkide lämmatamine

Kandideerisin riigikogusse Ida-Virumaal. Kohtusime mitmeid kordi sealsete ettevõtjatega ja on täiesti üheselt selge, et sealne ettevõtluskeskkond on väga habras.

Eesti Energia koondab inimesi ja igasugune ettevõtlusinitsiatiiv peaks seal regioonis olema "kätel kantud". Mistahes lahendused põlevkivisektoris on kallid ja riskantsed. See tähendab, et nii sotsiaalsest- kui ka julgeolekuaspektist on tarvis Ida-Virumaale hajutada riske ning tekitada uus majandusmootor. Jutt tuhandete kaevurite ja energeetikute ümberõpetamisest turismikorraldajateks kuulub huumori valdkonda.
Tuulepargid, mida on tänu soodsale tuulekoridorile võimalik sinna rajada, peaksid olema riiklik prioriteet, eriti arvestades meie taastuvenergia eesmärke. Ma ei ole kunagi näinud sellist kangekaelsust ja kunstlike takistuste tekitamist, mida on loonud kaitseministeerium, et kogu tuuleparkide areng seisata. Küsimus ei ole ainult Aidu tuulepargis, mida on kõige rohkem ajakirjanduses kajastatud, vaid mitmetes teistes samuti.

Kohalikud omavalitsused annavad load, kõik kooskõlastavad (kaasa arvatud kaitseministeerium) ja mingil hetkel hakatakse otsima põhjuseid, kuidas peatada ehitusluba, survestatakse kohalikku omavalitsust, et loobuda hoonestusõigusest jne.

Loen dokumente ja mõtlen, et kui mõni uuriv ajakirjanik võtaks asja kätte ja hakkaks probleemi süvenema, siis tekiks palju, palju küsimusi, et millega siin tegu on? Kas korruptsiooniga? Kas ametnike omavoliga? Lihtsalt lollusega?

Aga ettevõtjate vaenamine on parajasti moodne. Mitte ükski riigi otsus ei tohi mingil juhul kellelegi kasulik olla, sellest on vaja nui neljaks välja lugeda korruptsioonikahtlus. See, et ettevõtlus on riigi rahandusele ja majandusele eluks tarvilik komponent, unustatakse ära.

SaareWind, hoopis vastupidises ilmakaares kui Ida-Virumaa, sai hoopis julgeolekuriski kahtlustuse külge, mis on otsekui pastakast välja imetud. Asi kohtuski käinud. Aidu tuulepargi omanikfirma oleks Ida-Virumaal käivitanud tootmise, loonud vähemalt 300 töökohta, see on praeguseks paraku lootusetult kustunud unistus.

Pool Ida-Virumaast jääks tuulikutele lukku ka pärast täiendava radari paigaldamist (1)
Veel mitmed tuuleparkide rajajad on käinud ministeeriumis jutul ja kuulame nagu fantastilisi seiklusjutte.

Minult küsis üks ajakirjanik, et kas see ei ole korruptsioon, kui ministeerium ettevõtjate asju ajab? Milline lühinägelikkus! Riigi asi on luua ja hoida keskkonda, mis majanduselu ja ettevõtlust toetaks ning elus hoiaks, mitte alla ei suruks ja ei lämmataks.

Miks ei taipa keegi küsida, et järsku on korruptsiooni hõngu hoopis teisel pool? Kelle huvides see jant tuuleparkide pidurdamisega käib? Kas kuskil on konkurendid, kellele neid tuuleparkide kohti tahetakse hoida? Kas kellelgi on mingid teised tuulikud, mida peaks ostma ja püstitama? Ka teistes riikides on radarid ja tuulepargid, kuidas seal radarid töötavad ja Eestis ei tööta?

Kalapüügipidur Peipsil

Või üks drastiline näide kalandusest. Peipsi koha, paljude eestimaalaste lemmik, kuid ilmselt ka paljudele rahaliselt üle jõu käivalt kallis kala. Filee maksab poes ka soodsamatel aegadel üle 20 euro kilo, aga meie söögilauale see ei jõua, sest seda püütakse kaks(!) korda aastas.

Siin on teile saladus, miks see nii on. 2019. aastal jäi "koha süü tõttu" välja püüdmata üle 35 protsendi kogu Peipsi kalakvoodist. Nimelt arvavad keskkonnaametnikud, et kõige parem püügiviis on olümpiapüük, kus püütakse võidu kogu eraldatud kvoot välja korraga. Isegi kvartalite vahel ei või kvooti jaotada. Nii püütigi eelmisel aastal septembri teises pooles kahe nädalaga kogu lubatud koha kogus Peipsist välja.

Aga edasi ei jää püüdmata mitte ainult koha. Kuna koha läheb ka kõikidesse teistesse võrkudesse, moodustades seal ca 20 protsenti saagist, siis ei saa enam püüda ka ahvenat, haugi, latikat ja teisi kalu.

Nii, 4000. tonnist jäi püüdmata 1600, mis pidi üle kanduma 2020. aastasse. Hästi, püük avati uuesti jaanuaris ja - oh imet! - terve poolaasta koha kvoot on tänaseks jälle välja püütud. Ning taas – teisi kalu ei saa ka enam püüda, sest koha läheks ka võrkudesse.

Nüüd on minu küsimus, et kelle huvides see on, kes saab kasu? Kas kokkuostjate huvides, kes saavad ühe korraga suures koguses välja püütud koha kätte 1.50 eurot kilo? Kas röövpüüdjate huvides, kes saavad rahulikult toimetada, kui siblimist järvel ei ole ja keskkonnainspektsioon puhkab jalga, sest püüki ju ei toimu? Või hoopis Venemaa, millel on kvoodid jaotatud ära püüdjate peale ja püük kestab kogu aasta?

Nii, kes saab kahju?

Eestimaalased, kes ei saa osta normaalse hinnaga kala, riigieelarve, sest ilmselgelt ei laekunud makse korralikult ei 2019. aasta neljandas kvartalis ega laeku ka järgneval viiel kuul sel aastal. Inimesed, kes on tööl ettevõtetes, kes seotud kalapüügiga, on nüüd kuni 1. juulini puhkusel?

Kuidas saab selline suhtumine ettevõtlusesse olla normaalne? Ettevõtja, kes mind selle probleemiga kurssi viis, oli riigikogu valimistel EKRE rahaline toetaja ja nüüd on jälle küsimus üleval, et kas mitte pole siin korruptsiooni maiku, kui poliitikud kalaprobleemiga tegelevad.
"Äraspidiselt hakatakse aga korruptsioonihõngu tundma hoopis sellest, kui keegi probleemi lahendada proovib."
Mulle tundub, et korruptsioonihõng on Peipsi kohal lehvinud juba aastaid ja sellega peaksid tegelema õiguskaitseorganid, sest riigil jääb suur hulk makse saamata. Äraspidiselt hakatakse aga korruptsioonihõngu tundma hoopis sellest, kui keegi probleemi lahendada proovib.

Kuueaastane litsentsipeitus

Eesti parandab igal aastal oma kohta korruptsioonitajumise tabelis, seega korruptsiooni nagu ei olekski, tegelikult tuleks püüda hinnata ka varjatud korruptsiooni.

Üks ettevõtja esitas meile dokumendid ülevaatamiseks, et kuidas üks ametkond Eesti Vabariigis ettevõtjat lollitab, justnimelt lollitab. Lühidalt – ettevõte töötas teadlaste abiga välja tehnoloogia, kuidas toota nafta- ja kütusejääkidest erinevate fraktsioonidega kütuseid. Selleks, et seda Eestis teha, peab taotlema litsentsi.

Taotlemine käis kuus(!) aastat, mille peale lõpuks ütles amet, kes vaatas kuus aastat läbi dokumente ja pidas kirjavahetust, et ametil ei olegi õigust tegelikult seda litsentsi väljastada.

Kuidas tundub? Nüüd veel üks fakt, et vahepeal oli seesama amet väljastanud kaks litsentsi teistele ettevõtetele. Mis asi see on? Riiklik maffia, nagu seda ettevõtjad omakeskis kutsuvad. Ja jälle saadeti ministeeriumisse ajakirjanik uurima, et kas see ei ole korruptiivne, kui lõpuks on jõudnud riigitüüri juurde inimesed, kes sellist jama tahavad välja juurida. Kuidas selline asi saab Eesti Vabariigis võimalik olla?

Neid näiteid on veel ja veel ning ära ei tehta mitte ainult ettevõtjatele vaid ka valitsusele. Näiteks kui valitsus otsustab, et hüdroelektrijaama ei seisata ja ei lammutata, kuid seejärel saadab ametnik hüdroelektrijaama omavale ettevõttele kirja, et palun esitada jaama lammutusplaan…

Pangakontota ettevõtted

Praegu on ettevõtjate seas muidugi kõige kuumem teema pangad. Ei lähe päevagi mööda, kui ei tule ministeeriumisse kirja arvelduskontode sulgemisest pankade poolt.

Seadusandlus on kõik need aastad soosinud pankade tegevust nii, et isegi ei pea põhjendama kontode sulgemist. Pangad pesid hoolega raha, panid kasumi tasku ja nüüd karistavad Eesti ettevõtjaid, sest –nagu on kombeks pankade poolt öelda –, riskiisu on ammendunud.

Muidugi pärsib see ettevõtlus- ja majanduskeskkonda. Ja meil ongi nüüd äriühinguid, millel pangaarve puudub. Huvitav, kuidas need ettevõtted makse maksavad?

"Poliitikud ja poliitilised nõunikud tulevad ja lähevad, kuid meie jääme," on ametnike deviis. Kui me tahame rikast riiki ja rikast rahvast, siis peab toimuma tõeline paradigma muutus nii ametnike kui ka poliitikute seas ja peas. Võtke siis parim kogemus igast koostööst, tunnistagem vigu ja tehkem asjad korda!

Allikas: https://www.err.ee/1028489/kersti-kracht-ametnikest-majandusest-korruptsioonist-ja-neljandast-voimust

Read more...

teisipäev, 28. jaanuar 2020

Avalik saladus, mida asjaosalised üritavad eitada: Rootsi heaoluriik on sügavas kriisis

2015. aasta. Migrandid saabuvad Malmösse.

Rootsi heaoluühiskonda on vasakpoolsed sageli eeskujuks toonud, sealhulgas ka Ameerikas. Pärast 2015. aasta rändekriisi, kui Süüria pagulased ujutasid Rootsi üle, seisab riik nüüd kriisi ees, mis ohustab kogu heaoluriigi mudelit.
Rootsis oli 2015. aastal 9,7 miljonit elanikku, seda enne, kui riik võttis vastu 162 000 varjupaigataotlejat. 70% neist olid pärit Süüriast, Afganistanist ja Iraagist, sama protsent neist varjupaigataotlejatest olid ka mehed. Rändekriis lõi jätkusuutmatu rahalise ja sotsiaalse olukorra, mis pani Rootsi poliitilise eliidi ümbermõtestama oma seisukohta varjupaigarände osas, mis seni oli olnud äärmiselt liberaalne.

Varjupaigaalane ränne on sellest hoolimata jätkunud. Aastatel 2016–2018 on Rootsis varjupaika taotlenud üle 70 000 täiendava migrandi ja üle 105 000 varjupaiga taotleja on saanud varjupaiga.
Rändel on suur demograafiline mõju, mis mõjutab Rootsi rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti, samuti hävitav majanduslik mõju Rootsi heaoluriigile.
Demograafiline mõju on näha sellistes linnades nagu Rootsi suuruselt suuruselt kolmas linn Malmö, kus välismaise taustaga inimeste osa (välismaal sündinud või mõlemad vanemad sündinud välismaal) on kasvanud 31,9 protsendilt 2002. aastal 45,9 protsendini täna.

2018. aastal oli Rootsis juba kolm omavalitsust, kus enamus elanikkonnast on välismaa taustaga: Botkyrka, Södertälje ja Haparanda. Seal tekib juba küsimus, kuidas integreerida välismaalasi, kui suurem osa linna inimestest on võõra taustaga. Malmö põhikooliõpilastest on 51% sündinud välismaal või on nende mõlemad vanemad võõrsil sündinud.
Põlvkonna jooksul on Rootsi suuruselt kolmandas linnas rahvastik muutumas välismaiseks enamuseks. Kuidas toimub sisserändajate integreerimine siis ja kes kellesse seal siis integreerub?
Sisserändajate integreerimine Rootsi ühiskonda on läbi kukkunud – sellega nõustuvad nii eksperdid kui ka poliitikud. 2018. aasta märtsis olid 58% registreeritud töötutest sündinud väljaspool Rootsit, ehkki rühma osatähtsus elanikkonnas on vaid 23%. 2018. aastal oli välismaal sündinud rootslaste töötuse määr 15,4%, Rootsis sündinud rootslaste töötuse määr 3,8%.

EBO seadus (Lagen om eget boende – “Iseseisva elu seadus”) lubab varjupaigataotlejatel asuda elama ükskõik kuhu. Sisserändajad asuvad sageli elama piirkondadesse, kuhu on juba ees teised sisserändajad, osalt madalate eluasemehindade tõttu nendes piirkondades ja osalt seetõttu, et sisserändajatel on seal lihtsam oma kogukonda elama asuda. See protsess tugevdab nii segregatsiooni kui ka loob sisserändajate enklaave Rootsis.
Suur ümberasujate sissevool koos ebaõnnestunud integratsioonipoliitikaga on tekitanud kultuurilised tagajärjed, kus Rootsi kultuur on nii kiirete muutuste surve all kui ka ise oma identiteedi kahtluse alla seadnud. Paljudes piirkondades, kus sisserändajaid on enamuses, pole Rootsi kultuuri säilimise võimalust, sest elanikkonna kultuur erineb selgelt Rootsi kultuurist. Selle tulemuseks on muu hulgas keele muutumine ja pühade avalikud tähistamised.
Mitu Rootsi väljakujunenud meediaväljaannet avaldasid mullu juunis artikleid, ülistades Eid-al-Fitrit – püha, mis lõpeb ramadaani islami paastukuu. Rootsi tuntud ettevõtted, näiteks Arla Foods, ICA ja COOP, avaldasid pühade jaoks oma veebisaitidel vastavad retseptid.
Mitu häält on juba soovitanud, et moslemi püha Eid-al-Fitr peaks Rootsis olema riiklik püha. Need hääled on tulnud sotsiaaldemokraatidelt ja Rootsi kirikult – kahelt institutsioonilt, millel on Rootsi ühiskonnas suur mõju. Ehkki Eid-al-Fitrist pole saanud riigipüha, otsustasid mitmed omavalitsused seda tähistada.

Kuni rootslased on rahvana eksisteerinud, on side oma esivanemate naabri Soomega olnud tugev ja soome keel on siin olnud populaarsuselt teine. 2018. aastal märkis keeleteadlane Mikael Parkvall, et araabia keel on nüüd Rootsi populaarsuselt teine keel. Samal ajal õpivad paljud Rootsis sündinud lapsed rootsi keelt nii halvasti, et ei oska seda õigesti rääkida, sest mõnes eelkoolis ja klassikoolis pole rootsi keelt piisavalt. See probleem süveneb kiiresti.
Mitte ainult Rootsi ühiskond ei näe kümne aasta pärast radikaalselt teistsugune välja – ka Rootsi heaoluriik, mis on olnud kogu maailmas tuntud Rootsi riigi tunnusjoonena, muutub või võib-olla isegi kaob järk-järgult.
Rootsi heaoluriigi aluseks olevad arvutused põhinevad eeldusel, et enamus täistööajaga töötavaid täiskasvanuid maksab riigile tulumaksu. See, mida riik saab, peab olema suurem kui see, mida ta maksab välja mitmesuguste hoolekandetoetuste ja abimaksetena. Kui suur hulk hoolekandetoetusi saavaid inimesi ei leia tööd või pole nõus töötama, tekib kriis. Just see on juhtunud Rootsis oma liberaalse sisserändepoliitika tõttu.
Rootsi meedias esile tõstetud näide on Filipstad, rohkem kui 10 000 elanikuga vald. Seal on välismaise taustaga elanike osakaal kasvanud 8,5% -lt 2002. aastal 22,7% -ni 2018. aastal. Aastatel 2012–2018 vähenes Rootsis sündinute grupp 640 inimese võrra, välismaal sündinute grupp aga kasvas 963 võrra. Filipstadist väljakolijad on Rootsi päritolu ja tööealised.

Samal ajal on Filipstadi linnajuht Claes Hultgren mures, et äsja saabunud migrantidel pole tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Tagajärjeks sellistele omavalitsustele nagu Filipstad on see, et nad peavad seejärel kärpima hoolekandeteenuseid, mida omavalitsus osutab.
Filipstad pole ainus omavalitsus, kes kannatab eelarvekärbete all. Rootsi omavalitsuste ja piirkondade ühingu (SKR) raporti kohaselt on 2023. aastal omavalitsuste ja piirkondlike eelarvete defitsiit 43 miljardit Rootsi krooni (umbes 4,6 miljardit dollarit), kui kulud suurenevad vastavalt rahvaarvu kasvule ja riigile ei teki lisaks rohkem ressursse kui juba kavandatud.

11 699 elanikuga Rootsi omavalitsuses Strömsundis asuv sotsiaaldemokraatide munitsipaalvolinik hoiatas: “Kõik kulud kannavad omavalitsused. Kuigi põliselanike seas pole meil vallas kunagi olnud nii madalat töötust, oleme siiski põlvili ja seletus on, et ka välismaal sündinute seas ei olnud meil kunagi nii kõrge tööpuudus. Ja nad jääva riigitoele elama, mis praegu on paljudele eluaegne tugi. ”
Jönköpingi rahvusvahelise ärikooli majandusprofessor Charlotta Mellander märkis omavalitsuste majanduskriisi kohta järgmist:
“See ei ole midagi, mis juhtus üleöö, kuid omavalitsuste rahandust on pikka aega koormatud. Kuid olukorda on mõjutanud 2015. aasta pagulaste vastuvõtt, kus algusest peale kõige rohkem vastu võtnud omavalitsustel olid tingimused tööturu ja integratsiooni osas kehvad. Ja see on olukorra veelgi raskemaks muutnud. ”
Selle uue kümnendi alguses seisab Rootsi liigse rände ja ebaõnnestunud integratsioonipoliitikaga radikaalsete kultuuriliste ja majanduslike muutustega silmitsi, selliste muutustega, mis muudavad riigi põhjalikult.

Rootsi regioonides toimub islamiseerimine pidevalt ja seda, kui palju see mõjutab Rootsi ühiskonda, panevad paika 2020. aastate jooksul tehtavad poliitilised otsused.
Kas moslemiriikidest sisseränne Rootsi jätkub? Kas Rootsi võimud jätkavad islami kultuuri toetamist maksurahadega? Kas immigrandid võtavad omaks Rootsi kultuuri või jätkub ebaõnnestunud integratsioonipoliiitika ja rootslased võtavad üha enam omaks islami kultuuri?
Nende kahe kultuuri vahel on suured konfliktid, nii et islami kultuuri laienemine Rootsis tekitab kahtlemata mitmesuguseid rahutusi. Tänapäeval on islamikultuuri ja Rootsi kultuuri vahel rohkem vastuolusid kui sarnasusi. Segregatsioon on tugev ja mošeed on islami ja Rootsi väärtuste vaheliste kultuurikonfliktide tõttu korduvalt skandaalidesse sattunud.
Uus kümnend on seetõttu Rootsi jaoks nii ebastabiilne kui ka otsustav ning sisaldab paratamatult toimuvaid suuri poliitilisi, kultuurilisi ja majanduslikke muutusi.

Selle loo autor Nima Gholam Ali Pour on Rootsi Malmö valla Rootsi Demokraatide poliitiline nõunik. Ta on Rootsi raamatute “Därför är mångkultur förtryck” (“Miks multikultuursus on rõhumine”) ja “Allah bestämmer inte i Sverige” (“Allah ei otsusta Rootsis”) autor. 

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/avalik-saladus-mida-asjaosalised-uritavad-eitada-rootsi-heaoluriik-on-sugavas-kriisis/

Read more...

Miks vaikib ERR elumarsi maha, kui neil on Washingtonis oma korrespondent?

USA president Donald J. Trump tervitamas 24. jaanuaril 2020 juba 47. korda Washingtonis toimunud Elumarsile kogunenud sadu tuhandeid inimesi. Foto: Juri Gripas, CNP/AdMedia/Scanpix

Kuigi Eesti Rahvusringhäälingul (ERR) on USAs Maria-Ann Rohemäe isikus oma korrespondent, ei kajastatud USA poliitikas vaieldamatult väga suurt tähtsust omavat elumarssi poole sõnagagi, just nagu pole seda tehtud ka varasematel aastatel, osutab Varro Vooglaid, heites ERRile ette ideoloogilist ja poliitilist kallutatust.

Kui nn naiste marsil oli USA-s veel natuke minekut ehk kui see üritus ei olnud oma nilbuste ja vulgaarsustega end veel lõplikult blameerinud ning sellisena ülimalt piinlikuks muutunud, siis kajastas ERR seda õhinal – olulises osas kindlasti seetõttu, et nn naiste marsi üheks peamiseks mõtteks oli panustada Trumpi mahavõtmisse.

Veel sündimata laste eluõiguse eest seismiseks korraldatav elumarss on aga pikka aega olnud palju suurem ning mõõtmatult väärikam ja ilusam ettevõtmine, ent seda ei kajasta ERR poole sõnagagi. Ei kajastanud ka eile, kui Washingtoni olid taas kogunenud sajad tuhanded inimesed, kelle ette tuli esmakordselt kõnet pidama ka USA president isiklikult. ...

Edasi lugege SIIT.

Read more...

KUUM: Hiina blokeerib välismaalaste evakueerimist viiruse koldest, inimesed on lõksus

Hiina blokeerib välismaalaste evakueerimist viiruse koldest Wuhani linnast, mistõttu on inimesed jäänud lõksu.
USA, Prtantsusmaa ja Suurbritannia tahavad oma kodanikud ära tuua, aga Hiina võimud ei anna selleks luba. Briti välisministeeriumi allikate võib linna jäämine tähendada inimeste jaoks surma, vahendab Daily Mail.

 Wuhani jäänud välismaalased on edastanud palveid, et nad ära toodaks, aga seni pole selleks leitud võimalusi. Inimesed paluvad valitsustel nad maksku mis maksab sealt ära tuua.


Read more...

esmaspäev, 27. jaanuar 2020

"Räägime asjast" 26.01.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-26012020/
 

Read more...

"Serviti," 23.01.2020: Kas Eesti põlevkivist võiks hakata tootma bensiini?



Ajakirjanik Andres Raidi vestluskaaslane on ettevõtja Teet Raatsin, kes töötab selle nimel, et meie põlevkivi ei aetaks mitte ahju, vaid et sellest hakataks tootma bensiini. Praegu on olemas tehnoloogia, mis võimaldab juba kolmest tonnist põlevkivist saada ligi tonnijagu bensiinilaadset toodet.

Read more...

Martin Helme Brüsselis: Eesti ei ole nõus loobuma maksusuveräänsusest

Eesti ei toeta globaalset ettevõtte tulumaksu loomist, ütles rahandusminister Martin Helme teisipäeval Brüsselis toimunud majandus- ja rahandusnõukogu kohtumisel, kus arutati ühe küsimusena Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) toimuva digitaalse majanduse maksustamise üleilmse lahenduse väljatöötamise hetkeseisu.
OECD kaasava raamistiku formaadis arutatakse teemat jaanuari lõpus, kus on kavas otsustada maksureformi põhimõtted. Selle aasta juuniks soovitakse välja töötada detailid, et aasta lõpuks üleilmses maksureeglite muutmises kokkulepe saavutada.

„Eesti ei ole nõus loobuma maksusuveräänsusest ega saa toetada globaalset ettevõtte tulumaksu loomist, mille tingimused ja määr pole meie määrata. Maksustamine on iga riigi võimalus leida parim viis oma majandust edendada ja rahvusvahelises konkurentsis oma eeliseid leida, see peab jääma iga riigi enda otsuseks,“ ütles Helme.

Euroopa Komisjon tutvustas ministritele ka Euroopa rohelise kokkuleppe teatist. Selles tuuakse välja tegevused ja suunad, kuidas EL aastaks 2050 kliimaneutraalsuse poole liigub. Tegevused puudutavad investeeringute soodustamist, eelarvemeetmeid EL-i ja liikmesriikide tasandil, samuti meetmeid maksupoliitikas ning kasvuhoonegaaside heite üle piiri kandumise ohu vältimiseks.
„Eesti on samuti ühinenud Euroopa Liidu (EL) kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuid selleni jõudmisel tuleb arvestada liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone, samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus emissioonide vähendamise üle otsustamisel,“ ütles Helme. „Õiglase ülemineku fondi loomine on tervitatav, kuid hetkel on põlevkivisektori rahastamise jaotusvõti diskrimineeriv võrreldes teiste fossiilsete sektoritega.”
BNS

Allikas: https://uueduudised.ee/majandus/martin-helme-brusselis-eesti-ei-ole-nous-loobuma-maksusuveraansusest/

Read more...

pühapäev, 26. jaanuar 2020

Markus Järvi: vot ei oskagi nagu öelda, Agnes...



Maarja Vaino pani oma artikliga “Mis meist saab, Gabriel?” mõtlema professor Rein Taagepera hoiatavate märkuste peale. Eesti rahval suurt muud võimalust vist enam polegi, kui hüljata oma vaimuväiksus, saada hingelt suureks ja asuda tegusõna tulevikuvormi puudumisest hoolimata oma tuleviku peale mõtlema. Vastasel korral me tõenäoliselt hävineme, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP