KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND MOODUSTAB 11 NÕUKODA

Konservatiivne Rahvaerakond moodustab 11 nõukoda, mille valdkonnad kattuvad kõigi Eesti Vabariigi ministeeriumide haldusaladega!

Moodustavate nõukodade tegevusse on plaanis kaasata võimalikult palju oma elualade asjatundjaid, sest just spetsialistide abiga täiendatakse erakonna programmilisi seisukohti, et ühendada poliitika ja erialateadmised! (http://bit.ly/Wcx1tV loe edasi)

Rahvas eelkõige,
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Read more...

Tallinna TV on ostnud näitamisõiguse Jüri Lina filmile "The Lightbringers" ("Valgusetoojad")

Tallinna TV on ostnud näitamisõiguse Jüri Lina filmile "The Lightbringers" ("Valgusetoojad"), mis käsitleb vabamüürlaste ajalugu ja poliitilist tegevust.
7. märtsil kell 20.30 näitab Tallinna TV seda filmi eesti rahvale. Pärast kommenteerib Hardo Aasmäe.



Jüri Lina loeng “Näilus ja tegelikkus” II osa

Kirjanik ja filmirežissöör Jüri Lina Rootsist jätkab oma kolmeosalist sarja “Näilus ja tegelikkus”, paljastades rohkesti uut materjali, sealhulgas mõrvavandenõu kohta, mida avalikkuse eest on varjatud, ajades süü ainsa patuoina kaela.

Õhtu kestel räägib ta olulistest põhjustest, miks avalikkus eelistab uskuda näilisi andmeid ja eirata tegelikkust, kuigi silmanähtavad asjaolud viitavad ilmsetele valedele.

Ta toob näiteid kõige pöörasematest kultuurilistest, teaduslikest ja poliitilistest illusioonidest. Näiteks selle kohta, kuidas on loodud müüt inimese põhjustatud kliima soojenemisest. Müüt halvendab miljardite inimeste majandusolukorda.

Mitmes küsimuses keeratakse kuulaja ettekujutus maailmast pea peale, sest seekord räägib Jüri Lina teatud ka sellest, kuidas võimueliit tapab mitte üksnes “kahtlusaluseid” eri maadel, vaid ka ohtlikeks kujunenud rocktähti, kes järsku on otsustanud õigust rääkida.
Räägitakse, kuidas massoonid rängalt manipuleerivad kultuurilooga, mistõttu avalikkusel puudub ettekujutus tegelikest asjaoludest (näiteks helilooja Franz Schuberti kohta).

Kuulaja saab teada programmilistest dokumentidest, mille järgi Euroopa Liidu juhtkond on asunud hävitama rahvusriike ja  eliitkultuuri. Sest sellel pole Euroopa Ühendriikides kohta.
Tutvustatakse neid, kellele on kasulik välja mõelda ja levitada üha uusi müüte.

Taas räägitakse avastustest inimeste tervise tugevdamiseks.

Ürituse kestus on kolm tundi. Müügil Jüri Lina raamatud, filmid (DVD-l, mis on varustatud eestikeelsete subtiitritega) ja CD-plaadid (Toivo Kurmeti harmooniline looming ja eetilised muinasjutulavastused).

Tere tulemast!

Aeg ja koht:
Esmaspäeval, 8. aprillil 2013 kell 19 Tallinnas hotelli “Euroopa” konverentsisaalis, Paadi t 5, sissepääs 8 eurot. Pensionäridel 5 eurot.
Teisipäeval, 9. aprillil 2013 kell 19 Tartus hotelli “London” konverentsikeskuses Rüütli 9, sissepääs 7 eurot, sissepääs 7 eurot. Pensionäridel 5 eurot.
Kolmapäeval, 10. aprillil 2013 kell 19 Pärnus hotelli “Viiking” konverentsisaalis, sissepääs 6 eurot.

Jüri Lina järgmised loengud Eestis leiavad aset 21., 22. ja 23. oktoobril 2013

Uue filmi “Meloodiate lummuses: Toivo Kurmeti muusikapärand” maailma esilinastus Tallinnas laupäeval, 13. juulil 2013, helilooja 10. surma-aastapäeval. Film on eestikeelne.

Read more...

Huvitavat pühapäevaks: Hambo Laama Itigelovi fenonen

Read more...

Mart Helme presidendi kõnest: soovitan Ilvesel ja Ansipil proovida toime tulla 300 euroga kuus

Mart Helme, suursaadik

www.DELFI.ee

Eesti tunnustab. Teenetemärgid

FOTO: Priit Simson

Mustkunstis on põhireegliks triki sooritamisel vaataja tähelepanu kõrvale juhtimine tegelikkuses toimuvalt. Umbes sama võib öelda vabariigi aastapäeva kohta.
Põhiintriig näib olevat üks kusagilt maha viksitud kleit ja selle juurde mittesobivad kingad. Muudest tualettidest-soengutest rääkimata. Põhimõtteliselt sama - tähelepanu juhtimine oluliselt ebaolulisele - võib öelda ka presidendi kõne kohta.
Inimesed, ärge laske ennast eksitada!
Tegelik intriig on mujal. Tegelik intriig on eksistentsiaalne. On selles, et 22 aastat peale iseseisvuse taastamist leiab eesti rahvas ennast 80. aastatega sarnasest kriitilisest olukorrast. Üksnes selle vahega, et tookord oli meeleolu mädanevas impeeriumis lootusrikas ning suletud piiride tingimustes kanaliseerus rahvuse kogu vastupanuvaim ühe eesmärgi – iseseisvuse saavutamisele. Ja loomulikult usuti, et iseseisvus on lunastus, on vabadus, on jõukus, on solidaarsus, on rahvuslik õitseng, on meie kõigi ühine ülesehitustöö.
Pettumused algasid kahetsusväärselt kohe. Mart Laari paljukiidetud esimene valitsus, mis väidetavalt pani aluse Eesti edule, lõikas tegelikult Eesti majanduse jätkusuutlikkusel juured alt. Kiirustatult ja pikemajaliste mõjude analüüsita läbi viidud privatiseerimine sisuliselt hävitas meie tööstuspotentsiaali, eriti väljaspool Tallinna, ning tõi kaasa tööpuuduse ja algava deklasseerumise. Põllumajandusliku suurtootmise loosunglik asendamine talude taastamisega oli aga selgelt läbikukkumisele määratud üritus, mille kibedaid vilju sööme nii demograafilise kollapsi kui külade väljasuremise ja pätistumise näol.
Kuulen muidugi juba tõusvaid protestihääli, mis küsivad, kas oleks siis pidanud kolhoosid alles jätma ja ebaefektiivseid tööstusettevõtteid kunstlikult käigus hoidma? Loomulikult mitte. Aga tehke inventuuri ja te näete, et suurem osa omal ajal võileivahinna eest privatiseeritud ettevõtteid lihtsalt suleti. Ehk siis – konkurendid ostsid endale Eestis tururuumi.
Sisuliselt oli Eesti 1990ndate edu mootoriks õletuli: privatiseerimisest saadud raha ja sellega seoses tehtud investeeringud – eriti pangandusse ja kinnisvarasse – ent käesoleva sajandi alguseks muutusid needsamad investeeringud rahapumpadeks, mis meie käest kokku korjatud kroone (ja nüüd eurosid) Eestist maksuvabalt välja pumpavad. Õletuli kustub – ja see on üks ning mitte ainus meie kasvava vaesuse põhjusi. Üht-teist - Eesti Energia, jaotusvõrgud, elektrijaamad, riigile kuuluvad metsad jne. - on siiani siiski jäänud veel maha müümata ja kui kiiresti tegutseda, võib mõne sületäie õlgi ehk kustuvasse lõkkesse lisaks visata, aga õletuleks, mitte korralikuks maja soojendavaks ahjuks jääks paraku seegi. Ahjuks saab meile olla üksnes mitmekülgne ja tootlik rahvuslik majandus, mille taastamine pole aga võimalik ilma valitsusepoolsete analüüside ja investeeringuteta.
Meie nn. eliit armastab korrutada, kuidas meil võrreldes saatusekaaslastega on hästi läinud, eriti kuna me oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Tegelikult on terve rida meie kunagisi vennasliiduvabariike praegu meile kannule võtnud ja meist lähiaastatel mööda minemas. Eelkõige käib see Venemaa kohta, aga kadestustäratava kiirusega arenevad ka Kasahstan ja Aserbaidžaan ning isegi oranžide jõudude asemel venemeelse Viktor Janukovitši võimu alla läinud Ukraina.
Jah, kontrastid nendes maades on tohutud, aga kas Eestis ei ole? Ja kui keegi räägib meile demokraatiast, siis soovitan ma tegeleda meie valimisseadusega (e-valimised kui võimu tsementeerimise peainstrument kaasa arvatud), telefonide massilise pealkuulamisega, meedia manipuleeritavuse küsimustega, Kadrioruni välja ulatuvate jokk-skeemidega, riigiametitesse korraldatavate konkurssidega ning palju-palju muuga.
Ma soovitaksin Ilvesel ja Ansipil proovida ka, kuidas on napi 300 eurose pensioniga toime tulla või 500 eurose reaalpalgaga laste kooliskäimist, huviringe ja kõike muud eluks vajalikku finantseerida- ja niiviisi lootuseta paremale aastast aastasse. Kahjuks on just see sadadele tuhandetele inimestele Eestis too maasikas, millega Ilves oma aastapäevakõnes Eestit võrdles.
Tõde, millele riigi juhtkond visalt keeldub silma vaatamast ongi see, et kakskümmend aastat hiljem elab Eestis uskumatult suur hulk inimesi vaesuses, mida nad Balti ketis seistes kuidagi ette näha ei osanud, et kakskümmend aastat hiljem joob eesti rahvas rohkem kui ilmselt kunagi varem kogu oma ajaloo jooksul, et kakskümmend aastat järjest on meie rahvus kahanenud, mitte kasvanud, et kakskümmend aastat hiljem on meil riigiametnikke, kes saavad saavad Eesti vaesust arvestades arusaamatult astronoomilist palka ja et kakskümmend viis aastat peale öölaulupidusid näeme, kuidas meie oma rahvuskaaslaste juhtimisel hävitatakse meie rahvuskultuuri, haridussüsteemi ja kogu riiki katvat avalike teenuste võrgustikku. Valitsev klikk on kõige selle juures aga nagu ära kaetatud ja oskab öelda ainult üht: Euroopa Liit ja NATO.
Ent majandus ja inimeste toimetulek on Eesti Vabariigi nimelise mündi üks külg. Õigemini, see on see külg, mida kõik vaesuses pidevalt vaatavad. Külg, mida ehib kuldvasika kuju. Mündi teine külg on vaimsus. Ja see on Eesti Vabariigist lahkunud – või kuldvasika kummardajate poolt minema peletatud. Vaimsuse ja lootuse puudumisel täidetaksegi tühjus asendustegevuse, alkoholi ja põgenemisega. Võime kibedusega tõdeda, et vaimsete orientiiride pakkumises on meie eliit veelgi rängemalt läbi kukkunud kui materiaalses vallas. Tegelikult on meil vaimutemplitessegi sundkorras sisse viidud kuldvasika kummardamine. Ja kultuur moondunud klaasiks ja betooniks.
KGB-lased teadsid, et kõige rohkem nõuab aega kollektiivse vaimsuse murendamine ja murdmine. Kui sellega asjad ühel pool, saab inimestega teha ükskõik mida. Eestis oleks justnagu käsu korras unustatud, et raha kõrval on muidki väärtusi. Nendeks on ausus ja väärikus, armastus ja vabadus.
Et need väärtused võidule pääseksid, on tänases Eestis vaja aga uuesti püstitada 90. aastate alguse kuulus loosung „Plats puhtaks!“. Puhtaks stagnantidest, korruptantidest, broileritest, tuulenuusutajatest, võõrriikide teenritest, lollpeadest ja küünikutest.
Me ei saa ju hääbuda, kui meil on olnud muistne vabadusvõitlus, Vabadussõda ja laulev revolutsioon!

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=65763068 
____________________
Mart Helme on ka EKRE juhatuse liige.
M.I. 

Read more...

Laupäevased pildid

Suurendamiseks kliki pildil

Read more...

RT reporter: Islandi rahumeelset revolutsiooni on tahtlikult varjatud

  
Russia Today ajakirjanik Abby Martin tegi paar päeva tagasi intervjuu Islandi majandusspetsialisti ja veebiväljaande News of Iceland toimetaja Steinar Björnssoniga.

Martin avaldas korduvalt imestust selle üle, kui vähe on kajastatud Islandil toimunud rahumeelseid protestiaktsioone, mis viisid kriisi eest vastutajad kohtu ette ja algatasid seadusemuudatused, et majanduse kokkukukkumist edaspidi vältida.
Intervjueeriv ajakirjanik nimetab sellise info vähest levikut tsensuuriks ning leiab, et on käes aeg, kus ka ameeriklased peaksid vabanema hirmust oma valitsuse ees ja panema hoopis valitsuse rahvast kartma, nagu see toimus Islandil.

Vaata täispikka intervjuud siit (Russia Today).
Loe lisaks: Vabamõtleja

Toimetas Maarja Aljas

Allikas: http://www.telegram.ee/

Read more...

MALLE PÄRN: Müüa poolsaar koos kuulekate pärismaalastega

Saada sõbrale

Viimased kakskümmend aastat oleme me elanud üpris kuumas ühiskondlikus kliimas. Illar Hallaste ütles kunagi, isamaaliste erakondade loomise ajal: "Me elame ikka väga põneval ajal. Kõik muutub, mitte päevade, vaid tundidega." Sellest saigi üks lööklauseid. Ja see oli alguses hea, ta ütles seda, endal silmad särasid, ja vaim oli võitluseks ergas. Vabaduse tuuled puhusid prahi meie teede pealt minema.

Ent see "tundidega muutumine" kestab siiani, ja enam see nii hea ei ole, pigem vastupidi. Meil ei ole sekulaarias enam midagi püsivat, millele me saaksime kindlad olla. Inimene vajab normaalseks eluks mingit rahu ja turvatunnet, midagi, millesse uskuda, milles kindel olla, mida usaldada, millest kinni hoida. Revolutsioon on ajutine hullus, suured reformid on ajutine pingutus, edasi tuleks minna pikkamööda, jalutades, mitte kiirteel kihutades. Kui kõik aina kõigub, siis me ei ole ju maismaal, vaid ulgumerel hulpival laeval. Inimene on maismaaloom, ta vajab kindlat jalgealust.

Aeg-ajalt on selline tunne, et ei julge "meediakanaleid" avada, sest ei või iial teada, missuguse kaikaga sulle sealt jälle vastu pead virutatakse. Nagu vanasti naljatades öeldi, et ei julge isegi triikrauda sisse lülitada. Vahel on mõnda uudist kuuldes tahtmine kõva häälega appi karjuda. Aga keda appi kutsuda? Kes kaitseb seda vaest religioonitut, oma maapealsetele isandatele viisakalt kuulekat rahvast, kes nii kenasti laseb ennast koorida?

Meie "riik" on otsustanud kõik maha müüa. Jutumärgid on siin sellepärast, et riik ilma jutumärkideta tähendab ka rahvast, aga meil otsustab sellised asjad rahva käest küsimata üks kindel grupp seltsimehi, kes ennast riigiks nimetab. Ja see grupp seltsimehi ei taha ise mitte millegi eest vastutada, mitte midagi ise korraldada, kõik tahab ta enda kaelast kellegi teise kaela veeretada, ise ainult kühveldab raha kokku ja raiskab selle siis tühja-tähja peale ära. Ehitab neljarealisi kiirteid, ringristmikke ja viadukte sinna, kus pole iial mingeid liiklusummikuid olnud, kohati peaaegu keset põldu. Vahel kingib Kreekale, vahel mõnele välismaa ärimehele kompensatsiooniks selle eest, et ta meie riigiettevõtte pankrotti ajas.

Nüüd on siis järg jõudnud Eesti Posti kätte. Alles neid postkontoreid kärbiti, nüüd tahetakse ülejäänud ühestükkis maha müüa. Kena muigel näoga ärimees ütleb ajalehes, et Eesti Post on müügiks valmis. Ja põhjendab seda ainult ärihaidele mõistetavates kategooriates.

Kas see on ikka õige, et vabariigi postiteenistus, mis peaks nagu olema riiklikult korraldatud, rahvast ausalt ja hoolivalt teeniv side-ettevõte, usaldatakse lahkesti mingile suvalisele (võimalik, et välismaisele) kapitalistile? Ja sellega kingitakse talle miljoneid kasumit pealekauba?

Ma ei tea, mis on need mõistlikud põhjused, miks on vaja riiklik postiteenistus maha müüa. Hea oleks, kui keegi selgitaks. Aga selges ja ausas eesti keeles, mitte ennastõigustavas finants- ja poliit-keeles.

Kas on põhjuseks see paljukorratud mõte, et riik on halb peremees? Ka seda mõtet pole keegi lihtinimese jaoks lahti seletanud. Miks on riik halb peremees? Ja kas kogu riik — ka rahvas — on halb peremees? Või ainult valitsus koos oma erakondade ja ametnikega?

Enesekriitika on hea asi, aga arukas inimene, kui ta juba taipab, et ta pole mingil alal hea, siis kas õpib, kuidas olla hea, või loovutab selle töö, millega ise toime ei tule, teistele, kes ehk tulevad paremini toime. Mõelgem analoogia peale: talu peremees kuulutab, et tema on halb peremees, ja müüb oma talu tükkhaaval võõrale, andes nõnda oma naise ja lapsed - ja enda muidugi ka - selle võõra teenistusse. Pärisorjaks. Raha kulub muidugi ära, raha eest saab igasugu asju osta. Uhke auto, uue teleka, ja lastele mõne mõistust juhmistava arvutimängu. Ja takkatipuks nõuab peremees veel, et ta lapsed talle nende elu "korraldamise" eest kõrget palka maksaksid.

Samas ei saa me ju ka kindlad olla, et iga eraomanik on hea peremees. Mitu mahamüüdud vabrikut on meil juba likvideeritud. Riik oli halb peremees, aga uus omanik osutus veel halvemaks. Paljud inimesed kaotasid töö.

Kas ei peaks strateegiliselt tähtsad ja rahvale eluoluliselt hädavajalikud ettevõtted ikka kuuluma riigile? See tähendab: ka rahvale, mitte ainult sellele seltsimeeste grupile! Niisiis, ei tohiks see grupp neid ettevõtteid omapead müüa, sest ta on ju vaid KAASOMANIK!

Kinnitan teile, need ei ole ainult minu isiklikud mõtted…

Meie vaene "riik" on nii õhukeseks jäänud, et paistab juba läbi… 

Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

Read more...

MATTI ILVES: EESTI - UUSKOLONIALISMI TÜÜPILINE OHVER

Eesti on neokolonialismi tüüpiline ohver ja jääb ka selleks kuni meil valitsevad kartellierakonnad, ning jätkub nende kolonialismi pooldav poliitika. Neid huvitab vaid omakasu aga mitte Eesti riigi ja rahva heakäekäik. Samuti olen juba ammu ütelnud, et tuleb välja astuda Euroopa Liidust, mis on vaid üks globalistide-kolonisaatorite projekt ja lõpuks hävitab meie riigi ning ka eestlased. Häält on tõstnud vaid Ungari ja Tšehhi, DELFI kirjutas: "Ungari peaminister Viktor Orban esines terava rünnakuga Euroopa Liidu vastu, süüdistades viimast Ungari kohtlemises oma kolooniana. Esinedes suurel rahvakogunemisel Budapestis ütles Orban, et Ungari ei kavatse elada võõrriikide käskude järgi."
Globalistid on lihtsalt üks hullunud bande ülirikkaid inimesi, kes proovivad muuta enda rahavõimu absoluutseks ja teenida orjastatud rahvaste toel veelgi suuremaid ülikasumeid.

Meie võimurid kummardavad innukalt rahavõimu st. finantskapitalismi, millel pole kapitalismiga midagi ühist. Tegelik kapitalism eeldab loovat eetikat, mis seisneb individuaalses vastutuses, otstarbekas täpsuses, hariduses, inimese tubliduses ning eelkõige kasumi kõlbelises tarvitamises.
Finantskapitalistid teevad vaid raha abil raha (tegelikult labane liigkasu võtmine), nende eesmärk on seada kõik inimesed ja riigid võlaorjusse, see on neil ka edukalt õnnestunud E Liidus ESM-i abil, mis tähendab seda, et rahvad-riigid on sunnitud maksma kinni pankade kasumiahnusest tingitud valearvestused.
Globalistid on edukalt lasknud käibele loosungi - kapitalil pole kodumaad, mida meie juhid ei väsi kordamast ja teevad jõupingutusi, et tuua riiki veelgi enam orjastavat väliskapitali. Kusjuures kogu kasumi väljaviimine on neil vaba. Iga mõtlev inimene saab aru, kuhu meid on nii viidud. Valitsejad ei tee jõupingutusi, et arendada omamaist tootmist, soodustada seda ja luua kohalikele ettevõtjatele konkurentsieeliseid.

 Majandusteadlane Einar Elirand kirjutab: "Koloniseeritava maa olud tuleb kujundada selliseks, et ta ostaks võimalikult palju kolonisaatori toodangut, maksaks kinni kolonisaatori võlad ja asi võib minna ka selleni, et tuleb ka koloniisaatori eest sõjas käia. Ja mis peamine selle üle tuleb uhke olla et kolonisaator seda teha lubab. Selleks, et koloniseeritava maa rahvas ei oleks võimeline asendama koloniseeritava maa tooteid enda omadega, või mis veelgi hullem - hakkaks neid veel eksportima, tuleb rahvale anda vastavad teadmised ja korraldada maksusüsteem ja seadusandlus selliseks, et kohalik tootmine ei tasuks ennast ära, sest muidu ohustaks see kolonisaatori võimupositsiooni ja nõrgeneks sõltuvussuhe."

Meil on mindud ka niikaugele, et iga andekate eestlaste kasumittõotav kõrgtehnoloogiline leiutis müüakse kohe sandikopikate eest välismaistele suurettevõtetele, viimane selline näide on Arengufondist. Maha müüdi meil väljatöötatud ülivõimas modem, ilma isegi kohepealseid tootmisvõimalusi uurimata-kaalumata.

Hiljuti Ansip halas jälle, et palku pole võimalik tõsta, kuna ettevõtetes on tööviljakus madal. Justkui oleks eestlased loodrid ja ei viitsiks tööd teha! Majandusteadlase Andres Arraku uurimuse andmetel aga Euroopa rikka maa inimene töötab aastas 1500 tundi, USA-s 1700, Eesti inimene aga sellise näruse palga saamiseks 1900 tundi.
Küsimus on lihtsalt selles, et väliskapital toob siia odavaid allhankeid teostavad ettevõtted ja ei finantseeri neid piisavalt tootmises tööviljakuse arendamiseks. Milleks seda ka teha, kui käepärast on 3 korda odavam orjatööjõud kui kodumaal.

Uuskolonialism on Eestis saavutanud täieliku võidu ja enne pole meil sellest võimalik väljarabelda, kui valimistel vahetame välja kartelliparteid tervikuna. Eesmärk olgu - mitte ühtegi häält praegustele Riigikogu erakondadele!
Aga milliseid erakondi meil siis valida on? Eestis on rida rahvuslike erakondi, kellest üldse ei räägita ja kes ülikalli valimiskampaania tingimustes pole seni suutnud konkureerida Riigikogu riigi poolt rahastatud erakondadega. Samuti pole neil rikkaid toetajaid, kellele nad saaksid müüa meelepäraseid seadusi.
Toon nüüd rahvuslikult mõtlevad parteid, kes on täiesti suutelised Eestis valitsusvastutust võtma. Kõigepealt Eesti suuruselt 4. erakond - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, siis veel Eesti Iseseivuspartei ja Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu.
Kõigis neis erakondades on tuntud ja kõrgelt haritud inimesi, kes on suutelised moodustama Eesti huvidest lähtuva valitsuse ja mis kõige tähtsam, nad pole santažeeritavad võõrriikide poolt ning Euroopa Liidu salajaste palkadega ära ostetud, nii kui võimuerakondade paljud poliitikud on oma musta mineviku ja lähiajal sooritatud kuritegude tõttu. 

Read more...

Obama: Iraani rünnakuks avaneb võimalus juunis

 

Iisraeli telekanali Channel 10 andmetel on USA presidendi Barack Obama ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu märtsis kavandatud kohtumise olulisimaks teemaks rünnak Iraanile.

Väidetavalt on Obama sõnumiks, et Iraani ründamiseks avaneb võimalus juunis ning et Iisrael peaks rünnaku ajal mitte sekkuma.
Iisrael on USA-d juba pikemat aega survestanud, nõudes, et Iraani tuumaprogramm tuleb peatada. Kuigi kõik pooled nõustuvad, et Iraanil pole veel tuumarelva, peetakse selle ehitamist võimalikuks. Praegu toimub Kasahstanis Venemaa, Hiina, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa tippkohtumine, kus on samuti arutlusel Iraani tuumaprogramm.

Allikad: Infowars, Time of Israel, Russia Today
_________________
Õnneks Iraanil on millega sõjarditele vastata, lugege SIIT.
M.I.

Read more...

Vanalinn korda

Mõni aasta tagasi tegi ERR-i saade “Eesti Lood” saate sellest, kuidas kaks noort neidu proovisid luua ettevõtet, mille eesmärk oli siis inglise poissmeeste Eestisse meelitamine. Kui hakata uurima või näiteks Tallinnas avatud silmadega ringi käima, mis paljudele ülejõu näib käivat, siis näeme, et suur osa Eesti turismindusest ongi ülesehitatud analoogsele võõramaalastest poissmeeste/seksturistide riiki meelitamisele. Neile on kujunenud kindlad kohad nagu näiteks baaridest Nimeta ja Nimega baarid, Shooters jpt samasugused latriinid.
Piirkonnad, mis peaksid olema meie kultuuri ja rassilise pärandi keskusteks, jätavad täna endast mulje justkui oleks tegu mingi Tai stiilis seksiurgastega, kus võõramaised seksturistid ja vaimselt räpastunud kohalikud naised käivad üksteist leidmas ning oma rahvast ja pärandit maha tegemas.
Alates kevadest jääb mulje nagu kuulub kesklinn võõramaalastest ja muidu joodikutest meestele/naistele, ning kus kohati kohalikul isegi ohtlik liikuda. Aeg sellisele värdturismile ja roojamispeole lõpp teha.
Pooldan piiramisideed: http://uudised.err.ee/index.php?06273650

Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...