Henn Leetna: RAHVALIIKUMINE UUS POLIITIKA

Eesti Viimane Erakond

Me tuleme selleks, et muuta seadusandlust nii, et rahvas on võimul. Ja kui rahvas valitseb riiki, siis me lahkume ja kustutame erakondlikud tuled.
Käesoleval ajal ei ole Eesti rahval asja riigvalitsemise juurde, sest võimuerakonnad on koostanud seadusandluse nii, et Riigikohtul on kõrgem võim rahva tahteavalduse üle.See tähendab maakeeli, et kui rahvas algatab rahvahääletuse, siis Riigikohtul on õigus see tühistada.

Asjakohane seadusandlus lahtiseletatult; Riigikogus on enamuses võimuerakonnad, kes hääletavad omamehe presidendiks. Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu presidendi ettepanekul. Riigikohtu esimees teeb Riigikogule ettepaneku riigikohtunike ametisse määramiseks. Siit järeldub, et riigikohtunikeks määratakse kümme oma mees-naist ja ülejäänud üheksa kohta on opositsioonile jäetud. Seega, kui rahvas soovib rahvahääletuse korraldamist, et president valitakse rahva poolt, siis kümme Riigikohtunikku on vastu ja rahvahääletust ei toimu. Täpsemalt loe www.kristiine.ee

Allikas: Facebook

Read more...

EKRE fraktsioon tegi välismaalaste kaitse muutmise seaduseelnõusse 28 parandusettepanekut

Kolmapäeval 28.oktoobril kukkus tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks SE 81, mis oli esimesel lugemisel täiskogu 14.oktooobri istungil. Eelnõu puudutas täiendavate meetmete seadustamist rahvusvahelise kaitse saajatele.

EKRE frakstioon esitas kokku 28 muudatusettepanekut. Fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul jättis seaduseelnõu algversioon tõsiselt soovida. “See sisaldas pigem otseseid Brüsselist saabunud direktiive kui vastas Eesti reaalsetele huvidele ja võimalustele ning hea seadusloome tavadele. Meie üks peaeesmärk on muuta seadus selliseks, et Eesti saaks ise oma asjade üle otsustada.” Eestil peab olema võimalus iseseisvaks pagulaspoliitikaks ning teistest riikidest pagulaste üleandmine ja ümberasustamine ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu pädevuses.

EKRE muudatusettepanekute peamine eesmärk on ära hoida uue priviligeeritud võõramaalaste klassi tekkimist oma riigi sees võrreldes põliselanikega. “Sellise olukorra tekitamine antud seaduse sees on väga kummaline, halvendab põlisrahva toimetulekut ja ei ole vastuvõetav. Nii näiteks panid konservatiivid ette vähendada kümme korda asüülisaajate üüritoetusi, samuti ära muuta remondi- ja sisustustoetused, kuna nende eest on võimalik soetada luksuskortereid, samas kui riigi oma elanikkond peab elama kasinates oludes.

Eestis on kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda iga pereliikme kohta, lisaks 15 m2 perekonna kohta. Seega üheliikmelisele perele 33, kaheliikmelisele 51, viieliikmelisele 105 m2. Kehtiva seaduse järgi võib viieliikmelise perekonna üürikulu olla 2835 eurot kuus. Leibkondade suurused pagulaste lähteriikides ulatuvad kümne inimeseni. Sellisel juhul ulatuks neile kompenseeritav üürikulu lausa 5265 euroni ühes kuus. Nii kalleid luksuskortereidki on Eestis väga raske leida. Seoses toimetulekupiiri tõstmisega tõuseks pagulastele makstav üürimäär veelgi. See tekitab  liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi. 0,03 toimetulekupiiri teeb 2,7 eurot ruutmeetri kohta. See on täiesti piisav summa elamispinna üürimiseks.
Ühe isiku kohta teeb remondikulu 135 eurot ruutmeetri kohta, ehk 4455 eurot sotsiaalselt põhjendatud eluruumi kohta. Viieliikmelisel perel 14 175 eurot ja kümneliikmelisele 26 325 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas ja mis põhjusel on selline summa ja toetus kehtivas seaduses sätestatud. See tekitab liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi.
Eluaseme sisustamise kulu kompenseerimine ei ole põhjendatud. Kehtiva seaduse järgi makstaks ühele isikule 1170, viiele 5850 ja kümnele lausa 11 700 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas ja mis põhjusel on selline summa ja toetus kehtivas seaduses sätestatud. See tekitab liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi.

EKRE fraktsioon tegi muudatusuettepanekuid ka küsimustes, mis tingimustel saab kaitset taotleda ja vastupidi ära võtta. Eelnõu projekt on selles mõttes vastuoluline ja ebaproportsionaalne. Kui kaitse saamiseks piisab vaid teatud psühholoogilise vägivalla kogemisest, siis kaitse äravõtmiseks peab asüülitaotleja sooritama üliraske kuriteo, samas kui kergemad kuriteod rääkimata räigest valetamisest oma isiku kohta, ei ole piisav alus asüüli äravõtmiseks. See ei ole Põlluaasa sõnul proportsionaalne.

Allikas: http://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/ekre-fraktsioon-tegi-valismaalaste-kaitse-muutmise-seaduseelnousse-28-parandusettepanekut/

Read more...

Kooseluseaduse rakendusaktide menetlusest

Hea Matti Ilves!

Kooseluseaduse läbisurumise püüdlustes on pinge jälle kõrgele kruvitud.

Sellega seoses tahtsin Teile teada anda, et plaanime toimetada pöördumised IRL-i, EKRE, Keskerakonna ja Vabaerakonna fraktsioonidele 23. novembril ehk päev enne kooseluseaduse rakendusaktide 1. lugemist Riigikogus.

Seega on kõigil, kes ei ole pöördumisi meile tagasi saatnud, selleks veel aega – kui panna allkirjastatud pöördumiskaardid posti hiljemalt teisipäeval, peaks need nädala jooksul meieni jõudma.

Mul väga hea meel, et oma pöördumised Riigikogu fraktsioonide poole on saatnud mulle tagasi juba rohkem kui 5500 inimest ning iga päev laekub täiendavaid kirju. Minu abilistel on kõvasti tegemist, et kõigi kirjade avamise, registreerimise ja sorteerimisega hakkama saada.

Eelnevale lisaks juhin Teie tähelepanu veel kolmele märkimisväärsele uudisele.

Esiteks, vandeadvokaat Risto Agur avaldas Postimehes artikli, kus on toodud välja kaks väga olulist punkti, mis lükkavad ümber kooseluseaduse läbisurujate poolt levitatud valeväiteid:

1) Riigikogu liikmetel ei ole mingit õiguslikku kohustust hääletada kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise poolt;

 

2) kui rakendusaktide vastuvõtmiseks 51 Riigikogu liikme toetust kokku ei saada, siis kooseluseadus ei jõustu.

Artikkel on kättesaadav siit – palun lugege seda ise ja levitage sõna ka teiste seas (võimalusel ka Facebooki vahendusel):

http://www.objektiiv.ee/vandeadvokaat-risto-agur-kooseluseadus-ei-saa-rakendusaktideta-joustuda

 

Teiseks soovitan Teil vaadata Markus Järvi intervjuud Martin Helmega, kust tuleb välja, et kooseluseaduse läbisurujad on võtnud rakendusaktidele saadikute toetuse saamiseks kasutusele isegi korruptiivse hõnguga võtted – parlamendi liikmetelt küsitakse häbenemata, mida nad tahavad rakendussätete poolt hääletamise eest saada.

See intervjuu on kättesaadav siit:

http://objektiiv.ee/martin-helme-kooseluseadus-ilma-rakendusaktideta-kindlasti-ei-joustu

Kolmandaks, meie viimatises raadiosaates Objektiiv oli külaliseks justiitsminister Urmas Reinsalu, kes vestles Markusega muu hulgas ka kooseluseadusega seonduvatel teemadel.

Selle intervjuu, koos lühikokkuvõttega, leiate siit:

http://objektiiv.ee/objektiiv-54-justiitsminister-urmas-reinsalu-raagib-vihakonest-ja-kooseluseadusest/

Igal juhul toimub juba 24. novembril kooseluseaduse rakendusaktide 1. lugemine ning siis selgub, kas seaduse menetlemine üldse jätkub või mitte. Teeme jätkuvalt kõik, mida suudame, et perekonna tähendust moonutava kooseluseaduse jõuga läbisurumise lõpuleviimist ära hoida.

Teid tervitades,

 

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

 

PS! Kui soovite pöördumisi Riigikogu fraktsioonidele juurde printida, siis selleks vajaliku faili leiate siit.

Read more...

Jaak Madison: Sellist olukorda ei tohi lasta Eestis tekkida

Istudes lennujaamas ja oodates võimalust tagasi jõuda (taas mingid tehnilised viperused), saab öelda Rootsi kohta, kus ma olen ka eelnevalt väga palju viibinud ning kindlasti külastan ka tulevikus, et sellist olukorda ei tohi lasta mitte mingi hinnaga Eestis tekkida. Stockholm on ehe näide, kus multikultuursus on meeltult maksumaksja raha raiskav ning ühiskonda lõhestav ideoloogia, mis on läbi kukkunud ning nendest kogemustest tuleb ka meil õppida. Kõige kurvem on aga tõik, et siinsed liidrid ja juhid ei saa valdavas enamuses absoluutselt reaalsusest aru ning kiidavad jätkuvalt massiimmigratsiooni õigsust ja headust. Samas Rootsi Demokraatide tõus näitab ühiskonna muutuvat suhtumist ja uue suuna trendi. Lycka till!

Allikas: Eve Raid, Facebook

Read more...

Rahvuslaste eriosakond soovitab: NWO droonide kahjutustamise lihtne meetod

NWO – New World Order (tõlkes: uus maailmakord).

DROONID – kaameratega varustatud lendavad luureaparaadid (mõeldud NWO vastaste & rahvuslaste jälgimiseks, püüdmiseks).

7. aprillil 2013 oli TV vahendusel võimalik jälgida eksperimentaalsete droonide tegevust Itaalias. Droone on lihtne rajalt maha võtta järgmiselt: tuleb ette valmistada kaasaskantavast, heeliumiga täidetud balloonist täidetavad õhupallid, mille külge tuleb kinnitada võrk. Drooni lähenedes täita pallid ja lasta nad koos võrguga üles, püüda droon võrku ja kiskuda maha. Seejärel droon purustada, näiteks väikese raudkangiga. Sündmuskohalt kiiresti lahkuda.

Kui droon siiski putku üritab pääseda, tuleks tulistada ambudest. Need on müügil. Vaata www.relvad.ee.

TARMO LAASI,
rahvuslaste eriosakonna liige

Autor on endine politseinik.

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 17. numbris (aprill-mai 2013) ilmunud kirjutis.

________________

 „Rahvusliku Teataja” omandamisest huvitatuil – ka tellijail! – tasub ühendust võtta e-aadressil tellimine@rahvuslasteklubi.org või lehe piirkondlike levijuhtidega.

Levijuhid:

Põhja-Eestis:

Johanna Ranne
E-post: johanna.ranne.armane@gmail.com
Mobiil: 59037103

Lõuna-Eestis:

Osvald Sasko
Mobiil: 55542270

Lääne- ja Kesk-Eestis

Jaan Hatto
E-post: stuvsta@hot.ee
Mobiil: 51903374

Levijuhtidelt saab ka varasemaid lehenumbreid. Üksiknumbri hind on üks euro.

„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust.

Read more...

MATTI ILVES: ISLAMIUSULISTE NÕUDMISED AINA SUURENEVAD

Moslemi Valijate Allianss nõuab Saksamaal, esialgu linnas Duisburg, et ujumistunnid koolides viiakse islamiusulistele läbi eraldi, selline nõudmine puudutab ka avalikke saunu. Moslemid küsivad, et kas ujumine ja ujumiskursused on ka mõeldud islamiusulistele, kellel on ujumise vastu suur huvi? Kuid nad ei saa ennast näidata usulistel põhjustel lühikestes ja liibuvates ujumisriietes uskumatutele.

Selliseid "õigustatud" nõudmisi tutvustati linna integratsiooninõukogus, kuhu see allianss kuulub. Sakslased julgevad nendele nõudmistele veel vastu hakata ja linnavolikogu lükkas taolised ettepanekud esialgu peaaegu ühehäälselt tagasi.

Kasutatud allikas: SIIN

Read more...

Reformierakond planeerib hariduse üle totaalset kontrolli?

Reformierakonna ja minister Ligi plaanid ulatuvad märksa kaugemale kui pelgalt erakoolide edasise eksitentsi keeruliseks tegemine. Ilmselt üritatakse eraharidust kahjustades või vähemasti kõvasti kohitsedes saavutada kontroll suurte rahavoogude üle, mis riikliku haridusektorisse suunatakse.

Vajalike investeeringute tegemiseks koolivõrgu arendamisel on aastatel 2015–2020 kavandatud kasutada EL struktuuritoetuse vahendeid ligikaudu 241 miljonit euro. See suunatakse koolivõrgu korrastamise suuremahulisematele investeeringutele. Just see on summa mille üle soovitakse saavutada kontroll, kuid mis Tallinna Sadama ja teiste reformistide afääride tõttu on enam kui kahtlase väärtusega samm.
Samuti saaks  omale meelepärases suunas paremini kujundada laste koolitus- ja kasvatusprogrmme, mille juured lähtuvad hukatuslikust multikultuursest ja traditsioonilisi väärtusi eitavast liberaalsiostsialistlikust ideoloogiast (kristlusest eemaldumine, homopropaganda, piiride ja rahvuste eitamine ning klassikalise lasterikka perekonna vähene väärtustamine).

Kuna pagulaste sissevoolu jätkumine sööb riigi rahakotti aina suuremad augud, üritatakse lubatud õpetajate palgatõusu tagada erakoolide laste arvelt, kelle vanemad nagunii oma maksudest ka riiklikku õpet toetavad.
Muudatuste jõustumise ajaks on planeeritud 1. jaanuar 2016, mis ei jäta erakoolides õppivate laste vanematele erilist mõtlemisaega. Kel raha napib, peab tõsiselt kaaluma  lapse üleviimisele riigi või omavalitsuse kooli, mis on traumeeriv lastele ega hoia tegelikult ka raha kokku.
UU

Allikas: http://uueduudised.ee/reformierakond-planeerib-hariduses-totaalset-kontrolli/

Read more...

Pagulaskriisiga heitlev Merkel hoiatas Balkanimaid sõjaga

Toimetas Kristin Aasma

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel hoiatas, et piiride sulgemine Euroopaga immigrantide sissevoolu piiramiseks võib viia sõjalise konfliktini Balkanimaades. Merkel ütles seda eile Darmstadtis, kus ta taas oma pagulaspoliitikat kaitses.

Karmimat poliitikat soovivad sakslased nõuavad piiri ehitamist Saksamaa ja Austria vahele, et takistada immigrantide sissevoolu.

Kantsler Merkel väitis, et kui Saksamaa suleb oma piiri Austriaga, võib see lõppeda sõjalise konfliktiga, vahendas The Local Spiegelit.

Merkel ütles, et tara, mille Ungari ehitas piirile Serbiaga, "ehitab üles valepiirid" Balkani regioonis riikide vahele, kes 1990. aastatel olid verises sõjas. "Ma ei taha, et juhtub nii, et seal on sõjaline konflikt taas paratamatu," ütles Merkel ja lisas, et kuigi ta ei taha olla hukatuse kuulutajaks, tõusevad pinged vägivallaks palju kiiremini, kui võib arvata.

Merkel ütles, et pinged Balkani riikide vahel on viinud teda konverentsi kokkukutsumiseni, kus arutada pagulaste transiitteede üle.

Oht seisneb Merkeli sõnul selles, et kui ka Saksamaa sulgeb oma piirid, siis need riigid toimivad samamoodi. Kantsler lisas, et see oli Saksamaa kui suurima Euroopa Liidu riigi kohustus leida lahendus pagulaskriisile, probleemile, mis julgustab rohkem solidaarsusele kui eraldumisele.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/701903/pagulaskriisiga-heitlev-merkel-hoiatas-balkanimaid-sojaga 

________________

Merkel ähvardab riike juba sõjaga, et kaitsta enda idiootset sisserändepoliitikat.

M.I.

Read more...

Rahaturu hullumaja

Nii raha trükkimine kui ka spekuleerimine jaotavad vaid ühiskonnas rikkust ümber ning järjest kasvav võlakoormus suurendab riske ning hüsteeriat finantsturgudel, leiab LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.

Finantsturgudega tutvudes tasub endale kohe alguses aru anda, et turud on juba loomuselt maniakaal-depressiivsed. Kui seda meeles pidada, on veidi lihtsam hoida turgudel toimuvaga emotsionaalset distantsi ning keskenduda sellele, mis on tähtis. Ei ole põhjust sattuda eufooriasse, kui vara hind tõuseb, ning langeda ahastusse, kui vara hind kukub, seda olukorras, kus vara pakutav tulu püsib muutumatuna. Praeguseks on aga paljude varade hinnad kaotanud seose nende pakutava tuluga ning finantsturud on muutunud hüsteeriliseks. Väärtpaberite hindasid ei mõjuta enam tulu, mida need pakuvad, vaid keskpankade otsused.
Paljud investorid elavad keskpankade loodud hüperreaalsuses, mil pole tegelikkusega kuigi palju pistmist ega pidepunkte igapäevaeluga. Praegu on peaaegu reegel, et aktsiaturud tõusevad negatiivsete majandusuudiste peale. Seletus on lihtne – mida halvem olukord majanduses, seda rohkem pumpavad keskpangad ringlusesse raha. Mida rohkem raha pumbatakse ringlusse, seda rohkem raha liigub finantsturgudele ja seda kõrgemale tõusevad väärtpaberite hinnad. Keskpangad loodavad, et kerkivad varade hinnad käivitavad nn rikkuse efekti, kus nii tarbijad kui ka ettevõtted julgevad kindlamalt vaadata tulevikku.
Kuid selle asemel, et soodustada investeerimist, soodustab praegune nullintressimäärade poliitika hoopis spekuleerimist. Ükski pikaajaline investor ei ehita äriplaani sellele, et intressimäärad jäävad nullilähedasteks väga pikaks ajaks. Seega võib väita, et praegu toetavad keskpangad oma tegevusega vastutustundetut ja hoolimatut käitumist. Madalate intressimääradega võetakse raha ära säästjatelt ja antakse neile, kes elavad üle võimete. Spekulante eelistatakse investoritele.

Sunnitakse ostma

Olukord on eriti groteskne, sest paljud turu osapooled ei ole spekulandid vabast tahtest. Kui kunagi öeldi, et turgude suunda juhtisid ahnus ja hirm, siis nüüd on lisandunud neile kahele tegurile veel sundus, mis tuleneb finantssektori kasvavast regulatsioonist. Pangad ja kindlustusseltsid ei osta sageli valitsuste võlakirju tulu pärast, mida need pakuvad (0% intressi), vaid sellepärast, et regulatiivne keskkond sunnib. Kui ma tahan osta pensionifondi portfelli veidi kõrgema riskiga võlakirju, siis ma olen sunnitud ostma samas proportsioonis ka olematu intressimääraga nn riski- ja ka tuluvabasid võlakirju.
Keskpankade mitmest rollist üks on ka tagada finantssüsteemi stabiilsus. Kui turud on paanikas ega oska leida õiget teed, siis keskpankade sekkumine on õigustatud. Probleem tekib aga siis, kui sekkumine muutub järjepidevaks ja ravimist saab mürk, ning kui turud ei jälgi enam reaalmajanduses toimuvat, vaid ainult keskpankade rahapoliitikat.
Keskpangad peaksid keskenduma pigem pikaajalistele eesmärkidele ning ignoreerima turgude hüsteeriat. Kuid ma kahtlustan, et bipolaarse meeleoluhäirega patsient on tänaseks doktori ülekavaldanud. Väärtpaberihindade langus põhjustaks finantssüsteemi ebastabiilsust ning keskpangad muretsevad praegu eelkõige selle pärast, mida turud neist kohe ja praegu arvavad. Selline pidev tants turgude pilli järgi ei lase kespankadel keskenduda pikaajalistele eesmärkidele ning tegelikud probleemid ja riskid pinna all kasvavad pidevalt.
Keskpangad ei ole olnud alati turgude lükata ja tõmmata. Minevikus oli mõlemal oma töö teha ja üksteise tegemistesse eriti ei sekkutud. Pärast 1987. aasta krahhi aktsiaturgudel hakkas aga vastselt ametisse nimetatud USA keskpanga juht Alan Greenspan finantsturgudega manipuleerima, et mõjutada majandustsüklit. Pärast viimast majanduskriisi aga rollid vahetusid. Praegu ei mõjuta keskpangad enam turge, vaid vastupidi.

Ülemaailmne probleem

Madalate intressimäärade ja üüratute võlgade (mis on nagu ebakvaliteetne kõrge kalorisisaldusega toit) abil tohutult suureks paisunud, kuid iseenda raskuse all ägavad finantsturud on viimasel ajal pannud keskpangad oma pilli järgi tantsima. Kui intressimäärasid ei alandata või uut rahapoliitilist ergutavat süsti ei tehta, siis ähvardavad finantsturud kohe ja lõplikult kokku kukkuda.
Kuna finantsturud on globaalsed, siis on ka turgude maniakaal-depressiivne meelelaad globaalne probleem. Suve lõpus avaldus see Hiinas, vähemal määral ka Euroopas, Ameerikas ning Jaapanis.
Kuidas sellises olukorras raha paigutada? Kui eesmärk on spekuleerida, tasub keskpankade rahapumbale võimalikult lähedale trügida – näiteks investeerida suurte rahvusvaheliste pankade aktsiatesse. Kui aga eesmärk on kapitali säilimine ja pikaajaline tootlus, tasub ennast distantseerida kõrge võlakoormusega ettevõtetest ja riikidest.
Kuigi keskpangad soosivad praegu vägagi investorite riskikäitumist, ei tee see ühiskonda rikkamaks. Nii raha trükkimine kui ka spekuleerimine jaotavad vaid ühiskonnas rikkust ümber ning järjest kasvav võlakoormus suurendab vaid riske ning hüsteeriat finantsturgudel.
Rikkus ja meelerahu sünnivad ikkagi ainult säästmisega – kui kulutatakse vähem kui teenitakse ning üle jääv summa investeeritakse nii, et see teeniks jooksvat tulu. Kui raha ei ole võimalik kohe tööle panna, siis tuleb oodata lihtsalt paremat aega.
Rahaga ei tasu emotsionaalselt ümber käia. Ei tasu lasta ennast turgude meeleoludest kaasa kiskuda. Palju kindlam on investeerida siis, kui eufooria ja paanikahood on möödunud ning turg teeb taas korralikult oma tööd – suunab kapitali neisse projektidesse, mis pakuvad kõrget pikaajalist tootlust.

Allikas: http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/10/08/lhv-pensionifondid-andres-viisemann-maniakaal-depressiivsed-turud

Read more...

Vahet pole

Rüütel on nüüd EKRE auesimees ja on hakanud rääkima veidi mõistlikumat juttu, aga eks ta siiski üks tuulelipp ole. See muidugi ei käi EKRE kohta, tegelikult peaks Rüütel sellest erakonnast luhkuma.
Üks video, kus ta räägib avameelselt meie poliitikast ja poliitikutest, vaadake kindlasti lõpuni. M.I.

Read more...