Adolf Hitler: Minu võitlus.
Ühiskonna heategija ja õnnistaja maski all varjas end tõeline kurjus, kellest inimkond pidi planeedi kiiresti vabastama või muidu vabastab tema planeedi inimkonnast."
Allikas: Facebook
Read more...
esmaspäev, 12. august 2019
Ühiskonna heategija ja õnnistaja maski all varjas end tõeline kurjus, kellest inimkond pidi planeedi kiiresti vabastama või muidu vabastab tema planeedi inimkonnast."
Allikas: Facebook
Read more...
pühapäev, 11. august 2019
Huvitavat pühapäevaks: AÜSi VIII Ühistukonverents – Harry Raudvere I...III osa
AÜSi VIII Ühistukonverents – Harry Raudvere II osa
AÜSi VIII Ühistukonverents – Harry Raudvere III osa
Read more...
VIDEO: Käima on lükatud pedofiilia legaliseerimine
Niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. See ütlus käib väga hästi homoabielude, kooseluseaduse ja kogu LGBT teema kohta. Täiesti mõistetav, et aegade algusest peale on olnud igasuguste sättumustega inimesi ja eks see ole igaühe enda otsustada, mida ta oma eluga peale hakkab.
Seni kuni kõik jääb mõistlikkuse piiridesse ei olegi sellest midagi. Kui aga omasooiharust hakatakse lausa propageerima ja ka juba lasetele peale suruma, siis kipub terve mõistus tõrkuma.
Neid näiteid, et asi on juba Eestiski natuke käest ära, pole tarvis kaugelt otsida. Lastekaitse Liit toetab LGBT liikumist, lasteaedades käiakse lastele seksuaalkasvatus andmas, ning multifilmides propageeritakse omasooiharust.
Tundub, et isegi paljud lapsevanemad peavad seda normaalseks ja lausa pooldavad laste seksualiseerimist ning homopropagandale allutamist. Aga sellega probleem ei lõpe, sest globaalse finants- ja võimeliidi tegevuskavaga pole veel lõppstaadiumisse jõutud.
Globalistide üks peamisi eesmärke on purustada traditsiooniline perekond ning viimase etapi märksõna on pedofiilia, millega mõnedes Ameerika raamatukogudes on juba hoogsalt alustatud (vaata all olevat videot). Argument on sama, millega homoseksuaalsust õigustatakse – need inimesed on sellistena sündinud ja nad armastavad lapsi lihtsalt natuke teisiti kui ülejäänud inimesed. Hämmastaval kombel ei tundu paljudele lapsevanematele, et seegi tegevus oleks kuidagi ebamoraalne või laste huve kahjustav.
Loodan siiralt, et all olev video aitab inimesi mõtlema panna ja aitab aru saada kui sügavale sohu meie ühiskonda püütakse tirida.
Allkas: http://vanglaplaneet.ee/kaima-on-lukatud-pedofiilia-legaliseerimine/ Read more...
“Kas enne otsedemokraatia rakendamist tuleb rahvas terveks ravida?” Arutlevad Anti Poolamets, Leo Kunnas ja Varro Vooglaid
laupäev, 10. august 2019
Ajakirjanduse esimene 100 päeva – kollektiivne läbikukkumine
Nõnda tilk tilga haaval nüri järjekindlusega avalikkust mõjutades toodeti lugusid, mis pidid EKREle, selle liikmetele ja selle kõige kaudu ka koalitsiooniliikmetele varju heitma.
Selle kõigega lõhestati teadlikult ühiskonda ning tekitati olukord, kus sõjas polnud enam mitte ainult poliitikud, vaid lõhenesid suhted ka töökollektiivides, sõpruskondades, peredes…
Edastati poolikut tõde või suisa valeuudiseid. Kõik senikehtinud kirjutamata ja kirjutatud reeglitele sülitati. Ilmekaks näiteks on siin Marti Kuusiku juhtum, kus teda laimav lugu, mis oli ammu valmis, ajastati täpselt selleks ajaks, kui mees andis Riigikogu ees ametivannet.
Kui nähti, et laev sõidab siiski sirgelt edasi, võeti kasutusele järgmine käik – hakati toetuma välisajakirjandusele, et tõlkida sealt propagandistlikke lugusid, mis väidavad justkui oleks Eesti maine jalgade alla tallatud.
Viimase käiguna lükati käima kampaania valitsuse kukutamiseks suvepuhkuste järel, püüdes mõjutada peaministrit ja tema käitumist, pannes kogu vastutuse Jüri Ratasele.
Kuid nagu igas organisatsioonis, on ka ajakirjanduses erineva maailmavaatega inimesi ning lagunemine toimus sealgi. Nõnda kaotas närvi ja koos sellega töö mitu reporterit või toimetajat, kellest osa süüdistas selles millegipärast EKRE-t.
Mingil hetkel muutus Postimehe hoiak konservatiivsuse poole, nad väljendasid seda ka oma juhtlausega. See omakorda tekitas olukorra, kus veelgi suuremasse vastasseisu sattusid kaks suuremat konkureerivat meediamaja. Postimees aga, et näida võimalikult neutraalne, avaldas siiski edasi ka valitsuse pimesi peksjaid.
Üksikuid näiteid pole vaja lisada – kõik on näinud, mis meedias selle viimase poole aastaga toimunud on, kuid üks iseloomulik seik sobib eilsest ilmestama küll. See on Delfist, kus niinimetatud poliitikavaatlejad annavad Jüri Ratasele nõu, mida ta võiks edasi teha, kui ta kohe valitsuse laiali saadab.
Esiteks – sellega Delfi isegi enam ei varja, et on poole valinud ning sülitab ülbelt ja avalikult igasuguste meediaväljaannete enda poolt koostatud ja kinnitatud eetikakoodeksite peale. Teiseks – kes nad oma arvates ülepea on, et selliseid soperdisi üllitavad või arvavad, et selline survestatud ja labane ajupesu peaks meie tipp-poliitikutele tõesti korda minema?
Kõike kokku võttes on Eesti meedia valitsuse esimese saja päevaga kolinal läbi kukkunud! Kas nad sellepärast oma retoorikat muudavad või järeldusi teevad, pole usutav. Ja häbi niikuinii ei tunta.
Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/juhtkiri/ajakirjanduse-esimene-100-paeva-kollektiivne-labikukkumine/ Read more...
reede, 9. august 2019
MATTI ILVES: INIMTEKKELINE KLIIMASOOJENEMINE ON TÄIELIK ABSURD
USAs on president Trump sellest aru saanud ja loobunud kliimalepetest. Venemaa ja Hiina käituvad umbes samuti, ning ei võta osa õhuga kaupemisest, kurikuulsad CO2 kvoodid.
Meie akadeemikud, lahkunud Endel Lippmaa ja Anto Raukas arvavad samuti, siin:
https://ekspress.delfi.ee/kuum/akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur?id=27682179
http://rahvuslane.blogspot.com/2019/07/anto-raukas-nn-inimtekkeline.html
Kliimapaneeli teadlased vassivad ja täidavad vaid rikaste vastavasuunalisi tellimusi.
"Kui mitte päris kõik, siis 98 protsenti kliimaängi alusandmestikust pärineb ÜRO allorganisatsioonilt nimega Rahvusvaheline Kliimamuutuste Paneel (IPCC).
IPCC kasutab kliimamuutuste hindamiseks ja ennustamiseks üle saja erineva mudeli. Alabama Ülikooli kliimateadlane John Christy on võrrelnud kolmekümne ühe aasta vanuse IPCC seniseid prognoose vaatlusandmetega ja organisatsiooni nime all tehtud teadust ning järeldused on lühidalt järgmised: IPCC kliimamudelid valetavad keskmiselt kaks kuni neli korda ja sõda kliimamuutustega teeb rikkad rikkamaks ning vaesed vaesemaks." Nii kirjutati FB-is ja see tundub tõenäoline olevat.
Nii, et hakkame hoopis valmistuma väikeseks jääajaks!
ELis läheb see mõttetu inimtekkelise kliimasoojenaamise vastane võitlus eriti viimasel ajal täiesti hulluks.
____________
P.S. Loll on muidugi artikkel, Kersti Kaljulaid: "Maa põeb haigust nimega Inimene, kes emiteerib CO2-te" Read more...
EESTI MEEL: Eesti Rahvusringhääling kui viiekordne vale
I. Mõisteliselt — nime andjad on mõelnud 'ringlevi' (ringhääling+TV), mitte 'ringhäälingut'. Ringhääling on ikka ringhääling. Nimelt on 'ringhääling' sõnastike ja teatmike kohaselt mõiste, mis ei hõlma telesaateid. Või siiski? Kontrollime teatmeteostest… Alates Eesti Nõukogude Entsüklopeediaga (ENE, 1974), kus 'ringhääling' võrdsustati ⒜ 'raadioleviga', ning lõpetades uuemate sõnaraamatutega, kus see reeglina on ⒝ “avalikke saateid andev raadio” (ÕS 1999) või ⒞ “raadio kaudu saatekava järgi toimuv helide edastamine paljudele kuulajatele” (Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 1997), saame tulemuseks ikka ja jälle sama kinnituse, et...
televisioon pole ringhääling.
Vaid ÕS-i ühes trükis (1960) oli 'ringhäälingukanali' venekeelse vastena antud 'širokoveščatel'nõi kanal' (ringlevikanal).
Eesti Rahvusringhääling loodi vastavalt Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Raadio (ER) ja Eesti TV (ETV) liitmisega. Seadusandjad koos oma nõuandjatega olid treinud seaduse, mis sõnastuselt liigagi järsk:
Eesti Televisioon ja Eesti Raadio loetakse lõppenuks Rahvusringhäälingu asutamisest arvates.Aamen! Vikerraadio leppis ettekirjutet letaalse seisundiga kohe juba mainitud juunikuu alul kuulutades, et ER-i enam pole, on veel vaid ERR. Eesti TV hoidis aga madalamat profiili ja on tänaseni püüdnud vana nime all jätkata. See on igati mõistetav — televisioon ei saa olla lihtviisiliselt ringhääling!
Lahendus — muuta ERR-i nimetuses kaks silpi ('hääling' → 'levi')
II. Hõlmatuselt — tegemist on küll mitmekanalise raadio+TV-ga, aga mitte totaalselt kogu kohalikku eetrit hõlmava ringlevi ERR-iga. Eestis tegutseb palju omaette raadioid (ringhäälingujaamu) ja vaid kokku moodustavad nad ringhäälingu-nimelise nähtuse Eestis. Et meil valitseb eetripluralism, siis võiks siinne raadiomaastik millekski Eesti rahvusringhäälingu moodi nähtuseks ehk muutuda mõnikord aasta lõpu poole, kui terve rida Eesti raadioettevõtteid nt Eesti ringhäälingu sünnipäeva puhul võtab edastada üht ja sama programmi, olgu omavahelise raadiosilla abil või üheaegse otseülekandena nt Türi ringhäälingumuuse⒰mist. Nii on ka juhtunud. Meil kehtib demokraatia, mitte sovetlik totalitarism, siis pole kahtlust, et ka struktuuri poolest ERR ammu pole mingi ülemaaline eetrimonopol. See on kõigest üks kompanii (seltsing), umbes nagu USA-s on NBC.
'Ringhääling' tähendab ENE (1974) ja Väikese entsüklopeedia (2002) järgi 'raadiolevi' ja on seega jaotumatu mõiste; samuti kui 'eeter', 'poliitika' või 'mesi', mille mitmuse kasutamine kõlab kohatult. Seepärast oleks mõttekas tobedavõitu eri raadioid ühendava Eesti Ringhäälingute Liidu nimetus asendada mõistlikuma Eesti Ringhäälinguliiduga.
Lahendus — nimetusse ERR lisada 'kompanii', 'koondis' vms sõna.
III. Eesti? — Ei ole ERR ei olemuselt eestilik ega sisalda ERR-i saatekava sugugi vaid kohalikku päritolu saateid. Alaliselt edastavad välismaiseid saateid nii ER-i III, IV kui V raadioprogramm, mainimata ETV-d. Seejuures vahendab Raadio-4 — õnneks ebaregulaarselt — ka Venemaa riigiringlevi toodangut ning enamuse Raadio Tallinna (ER V pr) kava täidavadki välismaiste BBC, Saksa Laine (DW) ja Prantsuse Raadio välisteenistuse (RFI) inglis-, saksa- ja prantsuskeelsed ülekanded.
Ei ole rääkidagi rahvuslikkuse tõrjumisest või mahategemisest ERR-i ringhäälingu- ja telesaateis, sest avameelne eestluse viljelus ERR-is piirdub filoloogilise raadiosaatega “Keelekõrv”. Lahenduseks võiks ERR end kätte võtta parendamaks hoiakut ja sisu.
Ent sellest ei piisaks.
Eesti Rahvusringhääling ei ole ka vormi poolest rahvuslik, pole seda sõna kummaski tähenduses
IV. Kas ERR on rahvuslik poliitilises mõttes? — Saades põhiraha riigieelarvest, ent korjates seda ka mitmesugustelt avalikelt ja varjatud sponsoritelt, on tegemist ometi avalik-õigusliku ringleviga. Ega segadus rahastamisega ammendu. Nii ER kui ka ETV kannavad üle välismaiseid, sh ka eraraadio Radio Liberty venekeelseid otsesaateid (ERR-i kodulehekülg on lugenud seda raadiot eksitavalt avalik-õiguslikuks). Niisiis, ERR saab raha mujaltki kui riigeelarvest, allub nime poolest avalikkusele, tema programm koosneb aga nii oma kui võõrriikide, nii avalik-õigusliku kui ka eraringleviorganisatsioonide toodangust.
See institutsioon ei ole rahvuslik põhiseaduse preambuli ega tavade järgimatuse poolest. Viimase drastilisem näide aastavahetusest 2017—2018, kui ETV hümni esitamise traditsiooni teadlikult katkestas… ja seda EV🔞! juubelikampaania raames!
V. Kas ERR on rahvuslik etnilises mõttes? — Ei, sest ERR pole eestikeelne ega eestimeelne, vaid multikultuurne, mitmekeelse saatekavaga ringlevikoondis.
Meie ei ütle, et see on halb, see lihtsalt ei vasta Eesti Rahvusringhäälingu ametlikule nimetusele.
Kokkuvõttes sisaldab Eesti Rahvusringhäälingu nimi iseenesest viiekordset valet. Kas pettus sellega piirneb, on veel iseküsimus.
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2008/11/eesti-rahvusringhling-kui-viiekordne.html Read more...
Ivan Makarov: ajalooratas ja Maasikas Junckeri kaelal Mida siis teha?
Mida siis teha? Selleks on meil helgete peadega hästi tasustatud poliitikud, kes võiksid alustada iseendast ja esindada välismaal mitte omaenda kildkonna ambitsioone, vaid Eesti huve, kirjutab kolumnist Ivan Makarov.
TÄISVERSIOON ARTIKLIST
Mida siis teha? Selleks on meil helgete peadega hästi tasustatud poliitikud, kes võiksid alustada iseendast ja esindada välismaal mitte omaenda kildkonna ambitsioone, vaid Eesti huve, kirjutab kolumnist Ivan Makarov.
Ajalooliste paralleelide tõmbamine on täiesti legaalne teaduslik võte, mida ka ei arvaks sellest välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas. Kuigi ka Hegel osutas oma loengutes sellele, et see meetod pole täiuslik: «Valitsejatele, riigimeestele ja rahvastele soovitatakse võtta õppust ajaloo kogemusest. Kuid kogemus ja ajalugu õpetavad, et rahvad ja valitsused pole ajaloost kunagi midagi õppinud ja ei nad tegutsenud vastavalt õppetundidele, mida oleks võinud ajaloost saada.» Ilmselt ei tee seda ka tänapäeva EV juhid.
«Meil pole mitte mingit põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi. Need oleksid kunstlikud või lihtsalt valed,» nii reageeris EV peaminister Jüri Ratas oma siseministri õnnitluses Boris Johnsonile sisaldunud paralleelile. Saades aru valitsusjuhi headest kavatsustest, peab tõdema, et põhjuse leiab alati, ja seda eriti ajaloos.
Oleks muidugi kohatu tõmmata paralleele näiteks Jean-Claude Junckeri ja Gerard Depardieu vahel, kes joob tema enda sõnul mõnel päeval ära kuni 14 pudelit veini. Kuid võiks võrrelda Jüri Ratast ennast Caligulaga, ja mitte sellepärast, et meie peaminister on teise tuntud poliitiku Rein Ratase poeg, nagu Caligula oli populaarse Germanicuse poeg. Pigem seetõttu, et mõlemad tõid võimu sisse efektsed tegelased – Ratas tõi Eesti valitsusse EKRE ja Caligula tõi legendi kohaselt Rooma senatisse oma konsuliks ülendatud hobuse Incitatuse.
Miks peaks see võrdlus olema kunstlik või vale? Kas peale Euroopa Liidu solvuvad nüüd nii Jüri Ratas, Eesti Hobusekasvatajate Selts kui ka Mart Helme erakond? Muide, toosama türann Caligula tühistas kohe oma valitsemise alguses Octavianus Augustuse algatusel kehtestatud seaduse võimude solvamisest lex de maiestate, millega võideldi võimu oponentide vastu, nagu praegu karistab Kreml «võimu solvajaid ja laimajaid». Kas siis Moskval ja Brüsselil on nüüdsest ühine valulävi?
«Näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina,» toonitas Jüri Ratas (Postimees, 24 juuli 2019), tsiteerides sisuliselt NSVL riigihümni esimesi sõnu «On vabade riikide murdmatu liidu loond rahvaste tahtel suur Venemaa hõim.» Need on kaks tsitaati teineteise kõrval ja täpselt sama juttu oli meile aetud 50 aasta kestel.
Euroopa liidrid kätlevad Vladimir Putiniga hea näoga, välja arvatud Theresa May, aga see kahetsusväärne erand on nüüd erru saadetud.
Soovi korral võib märgata, et «vabade riikide» liidu ja «vabade vabariikide» vankumatu liidu õigusjärgse jäänuse vahel on eriti viimasel ajal märgata aina rohkem vastastikku arusaamist: kehtivad küll naeruväärsed sanktsioonid, millest kannatavad enamasti vastusanktsioonide alla langenud väikeriigid, samas kui Euroopa tugisambad ostavad vene naftat ja gaasi, ehitavad Venemaale oma tehaseid, sõidavad sõdivasse riiki igasugustele rahvusvahelistele meistrivõistlustele, arendavad majandussidemeid ja muud koostööd.
Euroopa liidrid kätlevad Vladimir Putiniga hea näoga, välja arvatud Theresa May, aga see kahetsusväärne erand on nüüd erru saadetud. ENPA kutsus Venemaad alandlikult tagasi ja sellest tuult tiibadesse saanud Kreml kehtestas sanktsioonid Gruusia vastu ja keelas Boržommi, jahudes midagi selle riigi võimalikust mereblokaadist ja kogunisti piiratud «sõjalistest meetmetest» grusiinide vastu.
2018. aastal võtsid Venemaa kohtud vastu 130 000 otsust välismaalaste deporteerimisest ja kohtumõistmine toimub grupiviisiliselt – näiteks «vaagiti» Moskva Meššanski kohtus üheksa migrandi asja korraga, viis minutit iga inimese kohta. Ja need inimesed ei vägistanud aastaid lapsi nagu Oulus. Peterburis tapeti mõni päev tagasi kaheksa noahoobi ja kägistamise abil LGBT aktivist Jelena Grigorjeva, kes protestis sõja vastu Ukrainaga. Putin allkirjastas äsja ukaasi Venemaa passide andmise laiendamisest kõigile Donetski ja Luganski oblastite elanikele, mitte enam ainult samanimeliste «vabariikide» elanikele. Ärgem unustagem, et Krimmi annekteerimine ja Ida-Ukraina osa hõivamine toimusid pärast seda, kui Ukraina kinnitas oma kavatsust ühineda Euroopa Liiduga, milleks Brüssel on teda korduvalt julgustanud. Ja nüüd selline silmakirjalikkus!
Veel mitu head aastat tagasi avaldasid mõned Ukraina rahvuslased korduvalt arvamust, et võikski loobuda Donetski ja Luganski oblastitest koos sealse sõbraliku elanikkonnaga, et säilitada riik, keel ja rahvas. Sest ukrainlaste probleem pole mitte niivõrd Venemaa agressiivsus, kuivõrd Ida-Ukraina elanikud, kes vihkavadki oma enamuses täiesti siiralt ukraina keelt, «bandeeralasi», «vaenulikku» USAd ning «Geiroopat. Nende inimestega pole enam midagi peale hakata, neid ei ole võimalik muuta, nagu pole võimalik ümber kasvatada ISISe fanaatikuid, sest nende kõigi ajud vegeteerivad hoopis teises keskkonnas.
Veel mitu head aastat tagasi avaldasid mõned Ukraina rahvuslased korduvalt arvamust, et võikski loobuda Donetski ja Luganski oblastitest koos sealse sõbraliku elanikkonnaga, et säilitada riik, keel ja rahvas.
Euroopas saadakse sellest aru ja kaine mõistus joonistab gerhardschröderite vaimusilma ette kaalu: selle ühel kausil on nullilähedane edu Ukraina probleemi lahendamisel ja teisel kausil on saamata jäänud hiigelkasumid. Venemaa telekanalitel, mis töötlevad päevast päeva nii endiste Nõukogude Liidu elanike kui ka eurooplaste mõistust, on siiski üks eelis: nad näitavad seda, mida ei näita meile ei Eesti ega teiste Euroopa riikide kanalid. See on nimelt tohutu hulk lääne poliitikuid, staare, teadlasi, ärimehi ja muid tegelasi (ka näiteks soomlasi), kes kõik toetavad Venemaad, Putini poliitikat, mõistavad hukka Kremli-vastaseid sanktsioone, nõuavad «družbat», taunivad ukrainlasi jne. Ega kõike seda ei ole võimalik võltsida ja meelsus Euroopas tõesti muutub, mida näitaski ilmekalt Venemaa tagasikutsumine ENPAsse. Hõivake kasvõi Gruusia tervikuna, teie koht on ikka meie kõrval!
Põhiline on see, et mingil hetkel ei tekkiks Euroopa võimukoridorides olukorda, kui ratsionaalne aju arvab, et parem loovutada mõned riiakad väikeriigid, kui kaotada kogu ELi, et amputeerimine päästab organismi. MRP kogemus on ju olemas ja see töötas küll.
Keegi kindlasti küsib – aga mida siis teha? Selleks on meil helgete peadega hästi tasustatud poliitikud, kes võiksid alustada iseendast ja esindada välismaal mitte omaenda kildkonna ambitsioone, vaid Eesti huve. Mitte laita oma rahvast ja kätte maksta oma riigile, vaid esindada ja kaitsta neid. Mitte kiskuda riidu meie liitlase USAga, mitte naeruvääristada kõikjal eesti meedias Donald Trumpi.
Säilitada mingisugunegi majanduslik iseseisvus, eeskätt energeetiline ja mitte lasta äpardunud tegelastel teostada massilisi vallandamisi. Tugevdada piiri, hoida tõhusa kontrolli all illegaalne ja eriti poolillegaalne immigratsioon, panna punkt häbiväärsele rahapesule. Mitte vastandada mehi ja naisi, eestlasi ja venelasi. Saavutada see, et vähemalt koolide direktorid räägiksid eesti uudistes eesti keelt, aga mitte ei vilistaks avalikult seadustele. Mõelda, kuidas saaks muuta meilt praktiliselt üle võetud venekeelne meedia taas meie maa meediaks. Kuidas tasakaalustada kogu meie meedia, mis on kreenis vasakule sedavõrd, et varsti võib juba ronida Vabaduse võidu väljaku tribüünile hõisete saatel uus Kingissepp.
Allikas: https://arvamus.postimees.ee/6738957/ivan-makarov-ajalooratas-ja-maasikas-junckeri-kaelal
Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)
