PILTUUDIS: Venemaal lööb laineid koroonaõde, kes kandis kaitseülikonna all ainult aluspesu

Venemaal lööb lained Moskva-lähedase Tuula linna medõde, kes kandis koroonapatsientide juuresolekul kilest kaitseülikonna all ainult aluspesu.

Medõde, kes ütles, et tal oli palav oli saanud liiga paljastava käitumise eest noomida, aga patsiente tema välimus ei häirinud. Pildi temast tegi üks meespatsient, kes märkis, et mingeid kaebusi kellelgi polnud.

 Medõe ülemused aga nii leebed polnud ja tegid meedikule noomituse tööle mittevastava rõivastuse kandmise eest. 20ndates eluaastates meedik oli öelnud, et tal oli tavaliste haiglariietega liiga palav. Naine ütles, et ei pannud tähele, et kaitseülikond oli nii läbipaistev.

Algul märgiti, et naisel oli seljas aluspesu, aga siis täpsustati, et tal olid ujumisriided. Kohalikud inimesed aga kiitsid medõde: vähemalt kellelgi on huumorimeel säilinud. Üks teine inimene märkis, et tüdrukul oli lihtsalt palav. Samuti lisati, et ta tõstis sellega patsientidel tuju. Üks inimene märkis, et milleks karistada, teda peaks hoopis tunnustama, sest pärast sellise asja nägemist ei taha keegi surra.

Venemaal on kokku tuvastatud 308 705 koroonaviirusega nakatumist ja 2972 koroonasurma. Tuulas on tuvastatud 2637 nakatumist ja 19 koroonasurma.

A llikas: https://eestinen.fi/2020/05/piltuudis-venemaal-loob-laineid-koroonaode-kes-kandis-kaitseulikonna-all-ainult-aluspesu/

Read more...

Fookuses: koroonakriisi kultuurilistest tagajärgedest ja SAPTK tulevikuplaanidest

Saates "Fookuses" arutavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi koroonakriisi poolt tingitud kultuuriliste ja vaimsete tagajärgede teemal ning heidavad pilgu Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tulevikuplaanidele.

Read more...

Harri Kingo: Aaviksoo on pettunud?

Loen ERR-i portaalist, et Aaviksoo on pettunud: "Loomulikult ma olen ka pettunud, et et viiest inimesest, kes kinnitasid, et nad on kindlalt minu taga, ilmselt kaks tükki vähemalt vahetasid poolt."
Minu meelest on mistahes valimistel väga kindel reegel, et iga valija on absoluutselt vaba oma valikutes. Ning kui tulemus kellelegi pärast ei meeldi, siis pole mitte midagi teha - selline oli kokkuvõtvalt nende inimeste tahe. See on kõige elementaarsem valimiste põhimõte - valija on oma otsustes vaba. Selle põhimõtteta poleks valimistel mingit mõtet.
Aaviksoo maailm näib mulle aga olevat teistsugune. See on miski skeemitamiste, salajaste kokkulepete ja diilide maailm. Ta ju räägib otsesõnu inimestest, kes olid kindlalt tema taga. Ma ei oska seda lausejuppi teisiti lahti mõtestada, kui et Aaviksool olid nende inimestega mingid jutuajamised, mingid kokkulepped, mingid valimistele eelnenud diilid tehtud, et kes ja kuidas valimistel hääletab. Ja see pole mitte vaid Aaviksoo maailm - see on ka nende maailm, kes Aaviksooga selliseid kokkuleppeid sõlmisid. Mis vabadest valimistest me sellistes tingimustes saame rääkida?

On võimalik, et inimesed lubasid talle midagi, sest olid temast kui rektorist kas sõltuvad või mingil moel mõjutatud. Mul on heameel, et kaks neist olid siiski piisavalt julged ning otsustasid oma tahte, mitte Aaviksoo tahte kohaselt.
Kui midagi sellist tõesti oli, siis on hääletamise tulemus väga õige - Aaviksoo kui skeemitaja on Tehnikaülikoolis juurutanud mingi "omade poiste" ja nende kokkulepete süsteemi. Sellest süsteemist on vaja lahti saada. Ja esimene, kellest on vaja lahti saada on Aaviksoo.

Aaviksooga seostub minul mitu ebameeldivat seika. Esiteks tema mistahes vahenditega rektoriks pürgimine, mis oli kokkuvõttes inetu ja kaugel mingist akadeemilisusest. Siit minu kaugelt vaatekohalt näis mulle, et tegemist oli puhta võimuambitsiooniga. Teiseks see olematute töötundide juurdekirjutamine ja selle eest inimestele rahade maksmine. Ta väitis, et ta ei tea sellest midagi, aga miski sisetunne ütles mulle, et ta valetas - ta teadis.
Valetamisest: meenub, et just Aaviksoo oli aastaid tagasi see, kes pidas pika ettekande teemal, et riik ja tema ametnikud on õigustatud rahvale valetama. Just sellest ajast sai alguse minu isiklik negatiivne suhtumine temasse. Seda süvendas Aaviksoo soperdamine Vabaduse Platsi klaassambaga.  

Ma arvasin, et ta saab aegade ja rahadega skeemitamise eest ametist lahti, aga tal õnnestus see kinni mätsida ja sellest puhtalt välja ujuda. Kui ma loen nüüd tema kaotusest, siis jääb mul vaid öelda: õiglus võidutses siiski. Oleks pidanud varem võidutsema, aga... hea seegi.
Eks näis, mis ja kuidas edasi. Kuna Aaviksool on lisaks oma ametikohtadele ka poliitiline minevik ja ilmselt palju sidemeid, eks vaatame, milline on see soe koht, kuhu ta nüüd maandub.

Allikas: Facebook

Read more...

PILTUUDIS: julgeolekuteemat peavad oluliseks vaid EKRE saadikud

Saal hetkel, mil sõna võtsid fraktsioonide esindajad.

Tänasel Riigikogu täiskogul, kus peaminister Jüri Ratas andis ülevaade Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisest, olid olulise teema käsitlusel kohal vaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud, lisaks ka mõni ükski rahvaasemik mõnest teisest erakonnast.
See näitab ilmekalt, kui vähetõsiselt võtavad poliitikud (peale EKRE) julgeoleku teemat. Opositsiooni ei huvita üldse miski peale selle, mis neid särades esile tooks. Riigi julgeolek on neile seega tähtsusetum kui enda asjaajamised.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/piltuudis-julgeolekuteemat-peavad-oluliseks-vaid-ekre-saadikud/

Read more...

Seisame vähemuse eest!

Allikas: Facebook

Read more...

Siim Pohlak: koroonakriis tõi esile vajaduse rahvusliku majanduse ja toimiva maaelu järele

EKRE fraktsiooni esimees Siim Pohlak

 Koroonakriisi ajal tulid ilmsiks viimaste kümnendite tormilise globaliseerumise miinused ning vajadus rahvusliku majanduse ja toimiva maaelu järele, ütles EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak pärast peaminister Jüri Ratase poliitilist avaldust.
“Eriolukorra rakendamine ja meetmed õigustasid ennast. Eesti haiglad ei ummistunud ja surnuid ei loeta meil täna sadades või tuhandetes. Eesti inimesed olid ettevaatlikud ning järgisid juhiseid,” ütles Pohla

“Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt tänan kõiki kes eriolukorras reegleid järgisid ning kindlasti kõiki eesliinil töötajaid – meedikud, politseinikud, poemüüjad ja paljud-paljud teised, aitäh teile!”
Pohlaku sõnul on käimasolev kriis toonud välja ja tõenäoliselt paljastab ka edaspidi veel mitmed nõrgad kohad meie ühiskonnas ja riigistruktuurides.
“Samuti on tugevalt välja joonistumas viimaste kümnendite tormilise globaliseerumise miinused, ja vajadus rahvusliku majanduse ning toimiva maaelu järele. Võtame halvast välja seal peituva võimaluse, oleme jätkuvalt põhjamaa rahvale omaselt distsiplineeritud, ettevaatlikud. Teeme kriisis avalduvatest kitsaskohtadest järeldused, parandame need ning läheme edasi ühtse ja tugevama riigi ja rahvana.”

UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/siim-pohlak-koroonakriis-toi-esile-vajaduse-rahvusliku-majanduse-ja-toimiva-maaelu-jarele/

Read more...

INTERVJUU | Mart Helme: „Praegune valitsus peab oluliseks perekonda, kodumaad, rahvust ja keelt“

„Kui Reformierakonna ajal juhtisid ametnikud riiki tulenevalt eurodirektiividest ja eurokokkulepetest, siis nüüd on poliitiline suunis tõlgendada ja käsitleda kõike Euroopast tulevat Eesti huvides,“ ütleb EKRE esimees ja siseminister Mart Helme.
Intervjuus kõneleb Helme, milliseid esimese valitsemisaasta saavutusi peab ta kõige märkimisväärsemateks, miks mõnede valimislubaduste elluviimine võtab aega ning mida riik koroonakriisist õppima peaks.

EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus on olnud ametis veidi üle aasta. Mis on muutunud võrreldes eelmiste valitsustega?
Erinevus on tohutu. Reformierakonna ja sotside valitsused ajasid globalistlikku ja liberaalset poliitikat, mille eesmärk oli rahvusriikluse samm-sammuline likvideerimine, väärtuste ja väärtuspõhise käitumise muutmine.
Praegune valitsus on võtnud kahe konservatiivse osapoole pingutuse tulemusena teistsuguse suuna – peame oluliseks perekonda, kodumaad, rahvust, keelt. Tõsi, me ei ole kogu liberaalse agenda tagasipööramisega suutnud nii kiiresti edasi liikuda kui tahaksime, aga me ilmselgelt liigume. Meie erakond on tõmmanud pidurit abieluinstitutsiooni lammutamisele ja ümberdefineerimisele. Kultuurisõja rindel on hoopis teine atmosfäär.
Aga praktilise poole pealt… ütleksin, et majandusküsimustes on praegune valitsus käitunud väga pragmaatiliselt. Aktsiiside langetamine oli meie valimislubadus ja see on ellu viidud. Alkoholiaktsiisi langetamine tõi meile enne koroonakriisi Soome turistid tagasi, lõppes ära alkoralli Eesti ja Läti vahel, riigieelarvesse hakkas laekuma oluliselt rohkem raha.
Koroonakriisi ajal langetasime majanduse turgutamiseks ka diisli-, elektri- ja gaasiaktsiisi. Selle tulemusel jääb inimestele rohkem raha kätte ja seda saab kasutada mujal. Sotsialistide ja liberaalide ettekujutuses peaks valitsuse ülesanne olema „lollidelt raha ära võtmine“ ja siis „lollidele jupikaupa tagasi andmine“. Konservatiividel on teistsugune suhtumine. Meie leiame, et inimene on piisavalt arukas ja pragmaatiline, et ise oma rahaga mõistuspäraselt ümber käia. Ja sellepärast jätame me inimesele rohkem raha kätte. Inimene toob oma raha majandusse niikuinii.
Ja veel üks oluline detail, mis väljapoole ei paista. Kui Reformierakonna ajal juhtisid ametnikud riiki tulenevalt igasugustest eurodirektiividest, eurokokkulepetest ja euroraha kasutamise reeglitest, siis nüüd on poliitiline suunis tõlgendada ja käsitleda kõike Euroopast tulevat Eesti huvides.
Millised valimislubadused on ellu viidud?
Tohutu saavutus on endise maaleluministri Mart Järviku alustatud ja praeguse ministri Arvo Alleri jätkatud „Maale elama!“ programmi finantseerimine ning kriisi ajal sadade miljonite suunamine maaeluga seotud ettevõtete abistamiseks.
Keskkonnaministeeriumis oleme liikunud üha rohkem pragmaatilise ja mitte-ideologiseeritud keskkonnatingimuste parandamise ja looduskaitse poole. Varasem sotsialistlik roheagenda, mida fanfaaride saatel edendati, ei andnud mingit tulemust ei puhta vee, ei puhta õhu ega üleüldse puhtama keskkonna näol. Nüüdne keskkonnaminister Rene Kokk teeb oma tööd rahulikult, pildile trügimata, vastutustundlikult ja tulemuslikult.
Väga suur saavutus on see, et hiljuti võttis valitsus vastu otsuse vabastada tulumaksust erametsaomanike metsamüügist saadud tulu. Siiani oli see tulumaksuga maksustatud ja paljudele metsaomanikele tekitas see peaaegu vältimatu olukorra, kus metsa müüdi koos maaga. Nüüd tasub metsa müüa eraldi ja maa jätta endale. Sinna saab istutada uue metsa, et ka lapsed ja lapselapsed maa omanikena saaksid sellest metsast tulu. Selle muutusega oleme hakanud pidurdama maa sattumist välismaiste ettevõtete kätte. Eestlane peab olema peremees omal maal.
Rahandusministeeriumi haldusalast mainisin suure saavutusena aktsiisilangetusi, aga tegelikult on ka koroonakriisi-aegne lisaeelarve väga põhjalike ja Eesti majandusele kasulike otsuste tulemus.
IT-ministri haldusalas jätkub töö eesmärgiga likvideerida enne kohalike omavalitsuste valimisi e-valimistega seotud kitsaskohad. Uus väliskaubandus- ja IT-minister Raul Siem jätkab sealt, kust tublit tööd teinud endine minister Kert Kingo sügisel pooleli jäi. Kert viis läbi väga põhjaliku auditi seoses e-valimistega. Vahepeal selle auditiga kahjuks praktiliselt ei tegeletud.
Mis puutub siseministeeriumi haldusalasse, siis on hea meel, et õnnestus tõsta politseinike, päästjate ja teiste rindetöötajate palka. Alustatud on üle 40 objekti – päästekomandode, kordonite, politseijaoskondade – remondi- ja ehitustöid. Rindetöötajate töötingimused on oluliselt paranenud või paranemas.
Katuse alla on jõudmas sisekaitse reservi loomisega seotud tegevused. Jaanipäevaks on esimesed rühmavõitlejad olemas ja alustavad väljaõppega.
Mai teisel nädalal kirjutasime alla kagupiiri füüsilise väljaehitamise esimesele lepingule. Esimesed 23,5 km lähevad ehitusse, ehitatakse välja tara, teenindusteed, lisaks veel droonid, kaamerad, muud alarmsüsteemid. 2023. aastaks tahame olla sealmaal, et kagupiiril on valdavas osas infrastruktuur rajatud ja et selle piirilõigu valvamisel näeksime uut kvaliteeti.
Maikuus alustame ka politsei- ja piirivalveametis eraldiseisva struktuuri ja omaette eelarvega piirivalve loomist.
Oleme aktiivselt tegelenud ka rändeküsimustega. Kuigi meil pole õnnestunud koalitsioonipartnerite blokeeringutest päris läbi murda, on olemas kõik vajalikud eelnõud, et võtta parema kontrolli alla nii tööränne, õpiränne kui ka igasugune muu ränne.
Kaugel on otsedemokraatia seadustamine?
Otsedemokraatia pakett on edenenud oodatust mõnevõrra aeglasemalt. Esiteks ei suhtu meie koalitsioonipartnerid sellesse erilise entusiasmiga, ehkki koalitsioonilepingus see on ja ignoreerida nad seda ei saa. Teine asi on see, et koroonakriis lõi kaardid täiesti segamini. See võtab ära jõu tegeleda intensiivselt muude teemadega.
Aga kindlasti me rahvaalgatuse ja rahvahääletuse küsimustega jätkame. Riigikogus tegelevad nende teemaga aktiivselt Jaak Valge, Leo Kunnas ja Paul Puustusmaa. Tahame kohaliku omavalitsuste valimistel küsida rahva käest, kas abielu peaks olema mehe ja naise vaheline liit ja kas see peaks olema määratletud Eesti põhiseaduses. See on kultuurisõja tingimustes põhimõtteline samm, mille elluviimise nimel me jätkame võitlust.
Mis saab Rail Balticust?
Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et kui Euroopa Liidu rahastus jääb alla 81% objekti kogumaksumusest, siis tuleb Rail Balticu projekt peatada. Kui maksumus tuleb üle 81%, siis jätkab EKRE võitlust selle nimel, et Rail Baltic ei tuleks Eestit poolitavale trassile – ja see on Eesti siseasi ega puuduta rahastamist –, vaid rajataks põhiosas praegusele Tallinna-Pärnu trassile ja Pärnust edasi Riia suunas uuele trassile.
Paljud tahavad muutusi nüüd ja kohe. Miks võtavad poliitiliste otsused aega?
Põhjuseid on palju. Esiteks on meil kolmest osapoolest koosnev koalitsioon, mis tähendab, et enne, kui midagi saab ellu viia, tuleb jõuda kokkuleppele. Ka Isamaa ja Keskerakond ei saa ju kõike, mida nad tahavad, võtame või Keskerakonna kodakondsuse ja venekeelse hariduse teemad.
Me ei armasta üksteist, aga saame üksteisega hakkama. Ebakonstruktiivne oleks minna laupkokkupõrkesse. Koalitsioonivalitsuses peame arvestama sellega, et me liigume oma asjadega edasi mõnikord kukesammul, aga tähtis on, et me liigume. Kõike soovitut me nagunii ei saa, aga teeme niipalju kui suudame.
Viimased kaks kuud on valitsus keskendunud koroonakriisiga võitlemisele. Kuidas sellel rindel läheb?
Eks see kriis algas Hiinas juba eelmise aasta lõpukuudel ja siis tundus, et meid see ei puuduta. Igasugu SARS-id ja MERS-id ja muud tõved on Aasias varemgi levinud. Aga kui haigus hakkas Eestile ligemale tulema ning Itaaliast ja teistest eestlaste seas populaarsetest riikidest said haiguskolded, muutus teema aktuaalseks ka meil.
Kui haigus kohale jõudis, puhkes vaidlus põhimõttelisel teemal: kas peaksime kehtestama eriolukorra või reageerima kuidagi teistmoodi? Meie erakond oli see, kes nõudis eriolukorra kehtestamist. Meie valitsuspartnerid ei olnud sellest väga vaimustatud, aga Terviseamet ei saanud ilmselgelt olukorraga hakkama ja püüdis valitsust pikalt veenda, et kõik on kontrolli all ja kõigeks ollakse valmis ning et meil on piisavalt varustust, haiglakohti, meedikuid ja testimisvõimalusi. Järk-järgult selgus, et see kõik on bluff ja valitsusele aetakse puru silma – pole maske, kaitsevahendeid ega teste.
Muide, ka riigisekretär Taimar Peterkop ja õiguskantsler Ülle Madise olid seda meelt, et eriolukorda pole vaja ja kriisi saab juhtida teiste seaduste alusel. Aga pärast pikki ja tuliseid vaidlusi otsustas valitsus eriolukorra kasuks, tehes seda tegelikult viimasel minutil. Vaid seetõttu, et kehtestasime eriolukorra ja karantiini Saaremaal, millest kujunes reformierakondlaste ja Terviseameti vastutustundetu tegevuse tõttu peamine nakkuskolle, oleme saanud haiguse kontrolli alla.
Mündi teine pool on majandus. Julgen öelda, et suuresti tänu sellele, et rahandusministeerium on suutnud luua toimiva koostöö nii väliskaubandus- ja IT-ministri kui ka majandusministriga, on õnnestunud valitsuses kiita heaks mitu majandussurutist leevendavat abipaketti. Ettevalmistamisel on veel üks suur abipakett. Majanduskahju täielikult kompenseerida me ei suuda, aga arvan, et Eesti tuleb kriisist välja, muidugi eeldusel, et ka ülemaailmne konjunktuur jätkab paranemist.
Mida Eesti riik koroonakriisist õpib?
Koroonakriis tõestas muuhulgas seda, et Eestil on vaja piirivalvet. Kui valvasime piiri ja sisepiiri Saaremaaga, siis oli vaja kaasata abipolitseinikke, aga nende kaasamisega oli probleeme, kuni me võtsime vastu otsuse maksta neile tunnitasu. Ka kaitseliitlastega oli probleeme, sest inimesed pidid tegema seda oma töö kõrvalt. Ühel hetkel pidime hakkama rakendama sisekaitseakadeemia kadette, sest inimjõudu polnud piisavalt. Tuleb arvestada, et me peaaegu kahekordistasime patrullide arvu, et inimesed hoiaksid avalikus ruumis omavahelist distantsi. Hoidsime varus ka viitsadat politseinikku, et eesliini töötajate massilise nakatumise korral oleks võtta terveid inimesi. Au ja kiitus inimestele, kes sellega toime tulid.
Aga kõik see näitas, et meil on vaja piirivalvet. Järgmine kriis Eestis ei pruugi olla meditsiinikriis, vaid hoopis immigratsioonikriis, näiteks põgenetakse idanaabri juurest Eestisse. Või hoopis järjekordne Võru torm, mis toob ulatuslikud elektrikatkestused. Siseministeerium on vajadused ära kaardistanud, tegeleme muuhulgas elektrigeneraatorite hankimisega. Koroonakriis on näidanud, et peame olema valmis toimetulekuks kõikvõimalike kriisidega. Riigi valmisolek peab olema igakülgne.
Kuidas muudab kriis Eesti majandust?
Mu talvekasvuhoonel läks katuseplaat katki. Läksin Haapsalus ehituspoodi, tahtsin osta ehitusplaati, aga selgus, et sellist seal ei ole. Kirjas oli plaate kaheksa sorti, aga müügil oli ainult kahte. Selgus, et probleem on tarnetes – kaup ei jõua Eestisse. See pole ainult katuseplaatidega nii, ka mitmete teiste kaupade rahvusvahelised tarned on seisma jäänud.
Näeme praegu seda, et riigid püüavad orienteeruda seniselt globaalselt, piirideta ja tollideta rahvusvaheliselt kaubanduselt tagasi koduriikidesse. Sellega tegi algust juba Donald Trump, kes kohe võimule saades alustas kaubandussõda Hiinaga, et tuua tootmine tagasi koduriiki. Eesmärgiks ühtlasi see, et koduriigis oleksid tootmisvõimsused, mis suudavad rahuldada siseturuvajadusi, s.t oma riigi elanike varustamist kõige eluks tarvilikuga.
Kui mõtleme, mida kõike on Eestis toodetud – alates kilekottidest kuni ehituspaneelideni. Väga palju sellest tootmisest 1990ndatel haihtus, sest see ei tasunud enam ära. Turg Nõukogude Liidu avaruste näol kadus ära, mujalt maailmast tuli odavamat, parema disainiga, paremast materjalist kaupa ja Eesti ei olnud enam konkurentsivõimeline.
Praegu tundub, et ülemaailmne kaubandusvõitlus nihkub tagaplaanile ja esiplaanile tuleb see, et riik suudab ise toota, mitte see, et kusagilt mujalt saab sama asja odavamalt. Sest ühel hetkel ei pruugi me seda odavamat enam saada.
Ma usun, et rahvusvaheline majanduspraktika pikkamööda siiski taastub, aga riikide valitsused püüavad ilmselt seista rohkem selle eest, et nad kõige elulisemates valdkondades suudaksid olla isevarustavad.
Mis need valdkonnad tänases Eestis olla võiksid?
Inimesed vajavad kõigepealt süüa ja sooja. Eesti on võimeline end ise varustama toiduga, ehitusmaterjalidega, ka energiakandjatega nagu põlevkivi, põlevkiviõli, mets, puit, puidugraanulid, hake. Eesti on teinud edusamme ka taastuvenergia kandjate osas.
Selleks, et Eesti riik teeniks raha, on vaja muidugi vaadata avarama pilguga. Ma riskin nüüd väga ebapopulaarsete mõtete väljaütlemisega, aga peaksime arutama, mida me oma maavaradest veel väärindada saaksime. Kõigepealt on muidugi vaja ühiskonnas selgusele jõuda, kas oleme üldse valmis, 30 aastat pärast fosforiidisõda, selleteemalist arutelu pidama. Kas me peame vajalikuks kaevandada fosforiiti, väärindada kõiki neid haruldasi muldmetalle, sealhulgas uraani, mida meil on Eestis päris palju.
Nõukogude ajal olime kaevandamisele selgelt vastu, et vältida toorme väljavedu Nõukogude liidu avarustesse, keskkonna saastamist ja massiimmigratsiooni liiduvabariikidest. Tänasel päeval saaks tulu meie oma riik.
Eesti on maastikukaitsealade poolest väga rikas piirkond ja siin tuleb leida ühiskondlik tasakaalupunkt nii, et keskkond ei kannataks, aga et samal ajal saaksime hoida majandust töös ja pidada üleval meie sotsiaalsüsteemi, mis on riigieelarve kõige kulukam osa; et saaksime maksta pensioneid, anda arstiabi ja haridust ning teha kõiki muid ühiskonna toimimise seisukohast vältimatult vajalikke asju.
Aga veelkord, ärge võtke mu juttu nii, et Mart Helme kavatseb homme kopa maasse lüüa. Sellised suured projektid eeldavad ühiskondlikku kokkulepet. Võimalik, et rahvas eelistab vaesemalt läbi ajada ja jätta maavarad puutumata.
Kuidas läheb erakonnal?
Koroonakriis on pannud erakonnatöö suurel määral pausile, oleme olnud valitsusliikmetena niivõrd rakkes, et pole olnud aega ja jõudu. Samuti olid liikumis- ja koosolekupiirangud.
Uurime parasjagu piirkonna juhtidelt, kas saaksime suve algul korraldada erakonna kongressi, mis oleks pidanud toimuma juba aprillis. Erakonna liikmed peavad saama koos käia, üksteisele silma vaadata ja küünarnukitunnet tunda. Tajuda, et meid on tuhandeid ja tuhandeid üle Eesti ja et me oleme mõttekaaslased ning lükkame Eestit selles suunas, mida meie erakonna programm ette näeb. Püüame erakonna töö kriisi vaibudes uuesti käima lükata nii aktiivselt kui võimalik.
Erakonna esimeheks kandideerite?
Kui erakonna piirkonnad mind kongressil esimehe kandidaadina üles seavad, siis kandideerin.

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/intervjuu-mart-helme-praegune-valitsus-peab-oluliseks-perekonda-kodumaad-rahvust-ja-keelt/

Read more...

Uus maailmavaluuta sündimas? Hiinlased kutsuvad üles dollarist loobuma

Shanghais baseeruva Hiina kullabörsi esimees Wang Zhenying esines üleskutsega võtta kasutusele uus ülemaailme arveldusühik, mis asendaks USA dollari globaalse reservvaluutana. Wangi üleskutse ilmestab maailmaturu osaliste kasvavat muret kontrolli alt väljunud USA rahatrüki üle, mis käivitati vastusena kollabeeruvatele väärtpaberiturgudele ning koroonakarantiinist seiskunud majandusringlusele. Föderaalreservi nullilähedale langetatud intressimäärad kombineerituna avalikult välja kuulutatud mandaadiga piiramatuks rahatrükiks on kergitanud muuhulgas kulla (dollaris nomineeritud) maailmaturuhinnad 7 aasta kõrgeimale tasemele.
“Tuleviku maailmakaubandus peab toimima uue riikideülese valuuta baasil, mis ei luba ühelgi riigil kuritarvitada süsteemi, külmutades omavoliliselt teiste riikide varasid,” lausus Wang. “(Dollar on) Ühendriikide meelevallale alluv (finants)relv, mis on maailma riikide jaoks turvariskiks /—/ maailma kaubandus ei saa põhineda valuutal, mis annab ühele riigile enneolematu privileegi teiste riikide finantsjulgeoleku hinnaga”.
Kuigi Wang ei täpsustanud mehhanisme, mille alusel uus maailmavaluuta süsteem toimima hakkaks, väljendas suurima kullabörsi juht vajadust luua mehhanismid, mis võtaksid arvesse koroonakriisi järgse maailma reaalsust ning mis arvestaksid Hiina ja Euroopa rolli kasvu globaalses süsteemis USA osatähtsuse kahanemise hinnaga.

Kommenteerib TAVIDi peaanalüütik Adrian Bachmann

Tõsiasi, et ühe riigi valuuta – isegi maailma suurima majanduse (positsioon, mis alates 2014 kuulub mitte enam USAle, vaid Hiinale) arveldusühik – saab olla maailmarahaks vaid ajutiselt, on ammu teada. Seda on ammendavalt käsitletud Belgia ökonomist Robert Triffin (nn Triffini dilemma). Isegi parima tahtmise juures ja ilma igasuguste natsionalistlike, majanduslike või geopoliitiliste motiivideta on paratamatu, et mistahes riik, mille raha kasutatakse maailmas kolmandate riikide vahelise kaubanduse võimaldajana, peab väljastama veksleid koguses, mis viib maailmavaluutat väljastava riigi kroonilisse jooksevkonto defitsiiti – ehk siis, riik hakkab importima välismaailmast rohkem kui ekspordib. Nii oli see ka Ühendriikide puhul: USA jooksevkonto defitsiit ulatus ainuüksi 2019. aastal 498 miljardi dollarini (umbes võrdne Suurbritannia – maailma suuruselt 10nda eksportööri – ekspordi aastase kogumahuga).

 USA jooksevkonto defitsiit 1960-2018 perioodil protsendina USA siseriiklikust kogutoodangust (Soome keskpanga / OECD andmetel). Nagu näha muutus USA netoeksportöörist netoimportööriks juba 1980ndatel, importides triljonite dollarite eest kaupu mille eest pole välismaailmale võrdväärses koguses kaupu vastu müüdud. Põhjus miks dollar pole maailmavaluutana kokkuvarisenud tuleneb peaasjalikult sellest, et ülejäänud maailma riigid kauplevad oma hüvistega endiselt peamiselt USA dollari eest. Hetk mil seda enam ei tehta, on hetkeks mil dollari maailmavalitsemine lõppeb.

See asjaolu tingib olukorra, kus ultimatiivne põhjus kolmandate riikide poolt maailma reservvaluutat emiteeriva riigi raha kasutada muutub ajapikku üha küsitavamaks. Maailma reservvaluutat väljastav riik trükib alati rohkem raha, kui ta suudab toota selle raha väärtuse tagatiseks olevaid reaalseid kaupu ja teenuseid. Lühidalt kokkuvõetuna – Ühendriikide endi poolt toodetud kaupade ja teenuste hulk USA dollarile maailmaturgudel katteväärtust andvate hüviste kogumahus igal aastal langeb, võrreldes teiste riikide poolt toodetud (ent jätkuvalt dollaris kaubeldud) kaupade ja toorainetega – eeskätt on selleks nafta, mis on globaalse dollarisüsteemi tugisammas alates 1970ndatest aastatest, mil kahanevate kullareservidega USA oli sunnitud dollari kullatagatisest loobuma.
Kuigi maailmamajanduse analüütikud on dollarisüsteemi hääbumist prognoosinud juba aastakümneid, väärivad Wangi sõnad kõrgendatud tähelepanu eelkõige lausuja isiku tõttu. Wang ei ole mitte üksnes maailma suurima (füüsilise) kullabörsi juht, vaid endine Hiina keskpanga kõrge ametnik, kelle väljaütlemised ei ole juhuslikud. Maailmaturgudele on saadetud Wangi suu läbi signaal – reaalmajanduslikku ülemvõimu omav Hiina ei kavatse enam toetada USA finantsmajandusliku ülemvõimu aluseks olevat dollarisüsteemi, mille mängureegleid oli riik moderniseerimise hinnana sunnitud aastakümneid taluma.  

Maailma majandusvõimu jõuvahekorrad on 40 aastaga tundmatuseni muutunud. Kui 1980. aastal andis Hiina vaid 2% ning USA 22%  maailma kogutoodangust, siis 2020. aastaks on Hiina osakaal möödunud Ühendriikidest 20%-ni samas kui USA osakaal on langenud 15%ni ning jätkab langemist.

 Hiina metamorfoosid. Jäädvustus Shanghai linnast 1987 ning 2013.

 Ebakindlatel aegadel võib reeglina täheldada kehtiva reservvaluuta positsiooni tugevnemist, ent tegemist on ajutise fenomeniga. See on tingitud asjaolust, et finantsturgudel toimub suuresti liikumine finantsvaradelt sularahasse ning selleks sularahaks on valdavalt dollar, kuna USA dollaris nomineeritud finantsvarad moodustavad maailma kapitaliturgude turukapitalisatsioonist jätkuvalt lõviosa. Fundamentaalsed probleemid dollarisüsteemi disbalansiga pole aga kadunud, vaid üksnes süvenevad.
Wangi väljaütlemist toetavad ka Hiina keskpanga endise presidendi Zhou Xiaochuan sõnavõtud, kes on samuti kutsunud korduvalt ülesse uue maailmavaluuta loomisele, mis ei oleks seotud ühe riigi finantspoliitilise/globaalpoliitlise meelevallaga.
Pärast II maailmasõda rajatud globaalne dollarisüsteem tugines kahele fundamentaalsele põhialusele:

1) USA oli maailma kaugelt suurim majandus,

2) USA omas ülekaalukalt suurimaid kullareserve.

Dollarile 20. sajandil maailma reservvaluuta staatuse taganud majanduslikud aluspõhjused on 21. sajandi alguseks liikunud USAlt Hiinale, mis on tõusnud nii planeedi suurimaks majanduseks kui kuhjanud kokku maailma suurimad monetiseeritava (st potentsiaalselt keskpanga ametlikeks reservideks arvatava) kulla varud (hinnanguliselt 25 000 tonni USA 8134 tonni vastu). Maailma finantsmajanduslik reaalsus ei vasta enam ammu reaalmajanduslikele tõsiasjadele. Vaatamata jõuvahekordade täielikule muutusele domineerib maailma reservvaluutade seas aga endiselt 62% ulatuses dollar, samas kui Hiina jüaan omab maailma suurima majanduse staatuse kiuste pea olematut 2% positsiooni.
Juhul kui dollar peaks oma staatuse maailma reservvaluutana kaotama, ei tooks see ometi kaasa Ameerika Ühendriikide kollapsit, nagu mitmed futuroloogid on ennustanud. Tegemist on riigiga, mille tohutud tooraine, inimkapitali ning tehnoloogilised ressursid loovad eeldused säilitada väga pikaks ajaks maailma teise majanduse staatus. Dollari ülemvõimu lõppemine tooks aga kaasa Ühendriikide globaaldominantsi ulatusliku vähenemise. Seda peamiselt kahel põhjusel:

1) Ühendriigid kaotaksid privileegi suunata märkimisväärne osa riigi uurimis- ja arendustöö ressursist ning tööstuslikust kapatsiteedist hiiglasliku sõjatööstuskompleksi teenistusse. Kuna tsiviilkaupu (ning ka USA sõjatööstuskompleksis kasutatavaid kapitalikaupu – peamiselt Saksa, Jaapani, Hiina, Korea, Šveitsi tööstusmasinaid) saaks importida vaid ekspordi ulatuses, siis ei suudaks Ühendriigid üleval pidada om circa 150 maailma riigis paiknevat 700-1000 militaarbaasi. Algaks protsess, mis kujutaks endast midagi 4. sajandil Rooma leegionide lahkumise sarnast.

2) Kui dollari minetaks reservvaluuta positsiooni, kaotaks USA rahandusministeeriumi OFACi divisjon oma võime kontrollida maailma riikide majanduslikku saatust läbi finantssanktsioonide rakendamise. Tegemist on USA globaalvõimu teostamise instrumendiga, millele Wang viitas ning mille mõju on vähemalt sama suur kui militaarsetel survemeetoditel, olles viimasest oluliselt paindlikum ja kuluefektiivsem riikide survestamise meetod.

Mis saab edasi?

Varem või hiljem peab üha enam mitte majanduslike, vaid geopoliitiliste instrumentide abil üleval hoitud dollarisüsteem hääbuma. Wangi ja endise keskpanga juhi Zhou Xiaochuani väljaütlemised annavad märku, et status quo ei ole Hiina jaoks enam aktsepteeritav. Riik, mis tänaseks päevaks loob suurima osa maailma lisaväärtusest, valdab suurimaid kullareserve, omab suurimat arengumaade infrastruktuuride moderniseerimise võimekust, kontrollib üha enam Lääneriikide tarneahelaid ning on maailma riikide suurim kaubanduspartner, omab kõiki majanduslik-tööstuslikke instrumente, et reformida maailma rahasüsteemi ja lõpetada dollarisüsteem.
Põhiküsimus on, et milliste ohvritega on Peking valmis dollaristandardi alternatiiviks olevat rahvusvahelist rahasüsteemi üles ehitama ning kas USA globaalvõimu mittemajanduslikest instrumentidest (seni veel säilinud militaardominants, mõjuvõim maailma riikide poliitiliste kaadrite üle nii Euroopas kui ka Aasias, informatsiooniline dominants küberruumis ja meedias) piisaks Pekingi dollarihegemoonia vastaste manöövrite neutraliseerimiseks.
Parima stsenaariumi korral kujundatakse maailma finantsjõujooned rahumeelselt ümber, et need peegeldaks muutunud reaalmajanduslikke vahekordi, kuna osapooled leiavad, et panused on liiga kõrged ning konfliktist on rohkem kaotada kui võita. Halvimal juhul eskaleerub konflikt (suure tõenäosusega Ida-Aasiast alguse saavaks) sõjaliseks kokkupõrkeks, mis vallandub enne, kui Hiina on suutnud majanduslik-tööstusliku ülekaalu militaarseks ülekaaluks konverteerida (seda vähemasti Aasia kontekstis).

Allikas: https://tavid.ee/uudised-uus-maailmavaluuta-sundimas-hiinlased-kutsuvad-ules-dollarist-loobuma/

Read more...

Tagasilöök vaktsiini-rindel: kõik koroona vastu vaktsineeritud ahvid haigestusid

Kuigi varem peeti Oxfordi ülikoolis välja töötatud koroonaviiruse vaktsiini üheks edukamaks ning sellega on alustatud juba inimkatseid, haigestusid kõik vaktsineeritud ahvid ning olid võimelised isegi haigust edasi levitama.

Nüüd hoiatavad eksperdid, et Oxfordi ülikooli vaktsiin ei pruugi inimesi nakatumise eest kaitsta. Viimased loomkatsed reesusmakaakidega näitasid, et kõik kuus katseahvi haigestusid, vahendab Daily Mail.

 Endine Harvardi ülikooli arstiteaduskonna professor dr William Haseltine ütles, et vaktsineeritud ahvidel tuvastati samapalju viirust ninas kui neil, keda ei vaktsineeritud. See tähendab, et kõik vaktsineeritud ahvid haigestusid ja näitab, et vaktsiin, mille väljatöötamisse on Briti valitsus panustanud juba üle 100 miljoni euro ei pruugi ülde haiguse eest kaitsta.

Ahvide uudis tuli pärast seda, kui eelmisel nädalal teatati, et vaktsiin nimetusega ChAdOx1 oli pakkunud teatud kaitset viiruse vastu ning sellega alustati juba inimkatseid.

Mitmed asjatundjad on aga hoiatanud, et on ohtlik kütta üles inimeste ootusi seoses vaktsiiniga, kuna mingit vaktsiini suure tõenäosusega käesoleval aastal valmis ei saada.

Edinburghi ülikooli immunoloogia ja nakkushaiguste professor Eleanor Riley ütles, et vaktsiin ei taganud piisava hulga antikehade olemasolu. Kui sama asi kordub inimestel, võib see anda küll osalise kaitse haiguse vastu, aga ei hoia ära selle levikut ühiskonnas.

Vaktsineeritud ahvid küll haigestusid, aga neil ei ilmnenud kopsukahjustusi, mis esinesid vaktsineerimata ahvidel. Oxfordi ülikool alustas vaktsiini inimkatsetega eelmisel kuul ja vaktsineeriti 1110 inimest Oxfordis, Southamptonis, Londonis ja Bristolis.

Praegu töötatakse maailmas ligi 100 koroonaviiruse vaktsiini kallal. Asjatundjate arvates pole ka kõige edukamat vaktsiini võimalik enne kasutada kui järgmise, 2021. aasta algul. Enne seda pole võimalik kindlaks teha, kas vaktsiin töötab või mitte. Asjatundjad hoiatavad samas, et vaktsiini väljatöötamine võib võtta aega kauem kui loodetakse. Mitmete asjatundjate väitel võtab vaktsiini väljatöötamine aega vähemalt 18 kuud, aga töötavat vaktsiini ei pruugi kunagi tulla.

Kõige kaugemale on jõutud koroonaviiruse vaktsiinide väljatöötamisega Hiinas, kus kaks vaktsiini on jõudnud inimkatsete teise etappi. Pekingi firma Sinovac Biotech vaktsiin, mis töötati välja juba aprillikuus, hoidis teadaolevalt ahvidel haigestumise ära. Sinovac Biotech teeb juba ettevalmistusi vaktsiini massiliseks tootmiseks. Firma on varem tegelenud A- ja B-hepatiidi ning nn seagripi H1N1 vaktsiini väljatöötamisega.

Allikas: https://eestinen.fi/2020/05/tagasilook-vaktsiini-rindel-koik-koroona-vastu-vaktsineeritud-ahvid-haigestusid/

Read more...

"Räägime asjast" 17.05.2020

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-17052020/

 

Read more...