NSBOGI - Uuring: neegrite tootlikus jääb alla isegi katkuajale Euroopas
Aastakümned pikalt nõutud iseseisvust, igaaastased suured abirahad, toiduabi ja mitmel korral aset leidnud riigivõla kustutamine ning tulemus? Kohati kordades suurem kuritegevus, saamatu ja jõuetu majandus, plahvatuslik iive, pidevad kriisid jne. Need iseloomustavad paljusid nn mustade maid nii Aafrikas kui ka väljas.
Warwicki ülikooli uuringu kohaselt ei ole nn mustadega asustatud riikide areng Euroopaga võrreldes isegi mitte keskaja tasemel. Uurijad võtsid aluseks toodangu hulga põllumajanduses, varaste tööstusharude tootlikkuse ja muid näitajaid, arvestasid välja majanduskasvu Inglismaal aastatel 1270 kuni 1700 ja leidsid, et keskmine aastasissetulek inimese kohta oli tollal ligi tuhat dollarit, väljendatuna 1990. aasta dollari väärtuses.
See on küll palju väiksem tänapäeva arenenud maailma vastavast näitajast, kuid siiski suurem inimeste sissetulekust sellistes riikides nagu Zimbabwe (779 dollarit), Haiti (689 dollarit). Isegi 1348. aasta suure katku eelõhtul oli keskmine sissetulek Inglismaal 800 dollari kandis.
Tuleb arvestada ka, et sinna ajavahemikku Inglismaal jäävad ka mitmed katkuaastad, majanduslangused ning näiteks kogu Britannia rahvaarv oli aastal 1600 pisut üle 4 millioni, aastal 1700 üle 5 miljoni. Kõigi mainitute mustade riikide rahvaarv on tunduvalt suurem tollase Britannia omast, kuid näiteks neli miljonit britti omasid suuremat tootlikust, kui nt 12, 5 miljonit zimbabwelast täna.
Olukord pole kuigi parem ka enam kui 150 miljoni elanikuga Nigeerias, mida tihti nn mustade eduka riigina käsitletakse. seal vastav näitaja tänases vääringus 1400 dollarit. 1990. aasta dollar oli aga tänasest tugevam ja seega on see näitaja tunduvalt madalam.
Warwicki ülikooli uuringu kohaselt ei ole nn mustadega asustatud riikide areng Euroopaga võrreldes isegi mitte keskaja tasemel. Uurijad võtsid aluseks toodangu hulga põllumajanduses, varaste tööstusharude tootlikkuse ja muid näitajaid, arvestasid välja majanduskasvu Inglismaal aastatel 1270 kuni 1700 ja leidsid, et keskmine aastasissetulek inimese kohta oli tollal ligi tuhat dollarit, väljendatuna 1990. aasta dollari väärtuses.
See on küll palju väiksem tänapäeva arenenud maailma vastavast näitajast, kuid siiski suurem inimeste sissetulekust sellistes riikides nagu Zimbabwe (779 dollarit), Haiti (689 dollarit). Isegi 1348. aasta suure katku eelõhtul oli keskmine sissetulek Inglismaal 800 dollari kandis.
Tuleb arvestada ka, et sinna ajavahemikku Inglismaal jäävad ka mitmed katkuaastad, majanduslangused ning näiteks kogu Britannia rahvaarv oli aastal 1600 pisut üle 4 millioni, aastal 1700 üle 5 miljoni. Kõigi mainitute mustade riikide rahvaarv on tunduvalt suurem tollase Britannia omast, kuid näiteks neli miljonit britti omasid suuremat tootlikust, kui nt 12, 5 miljonit zimbabwelast täna.
Olukord pole kuigi parem ka enam kui 150 miljoni elanikuga Nigeerias, mida tihti nn mustade eduka riigina käsitletakse. seal vastav näitaja tänases vääringus 1400 dollarit. 1990. aasta dollar oli aga tänasest tugevam ja seega on see näitaja tunduvalt madalam.
„Kogu meie sotsiaalne käitumine põhineb sellel, et nad on sama intelligentsed kui meie, kuigi kõik testid näitavad, et tegelikult see nii ei ole,” Geeniuuringute pioneer Dr. J.Watson.
Allikad: NSB, P. Dunn, University of Warwick ja EPL
Allikas: http://staap02.wordpress.com/
0 kommentaari:
Postita kommentaar