Raun I: peamise jõuga tuleb tegutseda vaimuvaldades

SI-71

Seekordse nädalaraamatu "Sada sõna" sisuks on eestlaste minevik, olevik ja tulevik, autor Mait Raun. Raamat on sisule vastavalt rõhutatult eestikeelne, sisaldades äärmiselt vähe võõrsõnu. Samuti on see hoolega läbikomponeeritud, peatükke on täpselt sada, neist esimene koosneb peatükkide 2-99 avalausetest ja viimane omakorda lõppjäreldustest (Siit tuleneb:...), olles siiski ka omaette tervikud. Ülejäänud peatükid koonduvad 7 alajaotusse (Enneminevik, Täisminevik, Minevik, Olevik, Tulevik, Täistulevik, Järeltulevik), millest igaühes on 14 peatükki.

Traktaat "Sada sõna" on ka meenutus naiiivsetest unelmatest Eesti iseseisvuspürgimuste ajal, mil Eestit peeti väärtuslikuks. Avaldamisele tuleb 6. alajaotus "Täistulevik".

SEITSMEKÜMNE TEINE SÕNA

LAS SAAVAD LÄHITULEVIKU EESKUJUKS JUUDID
Vaadake juute: neid on lakkamatult tapetud ja jälitatud, nad on pillatud laiali üle maailma, ning ometi on nad kõikjal tõusnud võimu lähedusse, just juute kutsuvad valitsejad nõuandjaiks ja seal, kust nad minema aetakse, jääb vaim vaesemaks; neid on aetud vardasse ja ahju, aga nad ei ole kadunud ajaloo näitelavalt.
Õigupoolest on nad ise teinud ajaloo näitelavaks ja mängivad sellel palju suuremat rolli, kui võiks arvata nende väikese arvu järgi. Ristiusk paneb musttuhandeid inimesi päevast päeva põlvitama juut Jeesuse ees ja lugema piiblist juutide ajalugu, kogu ristiuskne maailm mõtleb iga päev juutidele ja täidab nende kombeid.
Juudid on nii rikkad kui haritud. Kuidas on see võimalik tagakiusatud rahva puhul, kuidas on nad säilitanud selge pilgu kõige keskel, mis ähmastab teisi Õhtumaal; juudid on raha peal väljas, ent mitte iial ainult raha peal, raha on põhk nende jumala ees! Raha on üksnes vahend muude asjade saavutamiseks.
Kirjaoskaja rahvas hallidest aegadest, kannavad juudid piinliku täpsusega hoolt, et nende lapsed saaksid hea hariduse. Ning perekonnad pühendavad lapsed varasest noorusest peale juudi usku, kommetesse, salateadustesse, mis moodustab nende tava sisu ja see teebki nad juutideks, isegi kui nad on unustanud keele; olgugi usk taga kiusatud, olgugi mujal teine usk.
Ja kui juut kaotab varanduse, peavad teised juudid tõstma ta uuesti jalgele, kui juut palub teise juudi abi, peab see aitama, kui üks inimene lükatakse kuristikku ja hukkub, jätkab tema tööd järgmine.
Sedavõrd petlik on juutide suur üksiklus, lähemal vaatlusel avaneb nende tavas hoopis üksmeel ja küünarnukitunne: kuigi iga juut peab seisma omil jalul, sest kuhugi ei kutsuta teda juudina, vaid tal tuleb ronida kasvõi läbi nõelasilma, sillutavad talle tee tuhanded teised juudid.
Juutide tugevus on selles, et neil seisab alati esiplaanil rahvas, igaüht vaadatakse selle mõõdupuu järgi, oma rahva vastu eksinud lammas heidetakse ilma armuta karjast.
Küll armuta, ent samas targalt ja kavalalt: mitte miski, isegi väljaheitmine ei ole täielik, juut ei sule iial silmi ja kui ka suleb, siis piilub niipea, kui keegi teda ei näe. See ei ole uudishimu, see on eluvõitlus, juudid on tulnud läbi aja vaid seetõttu, et pööravad enda kasuks nii palju kui annab.
Juut ei saa olla hetkekski üksi, lahus sugukonnast, ilma oma rahva järelevaatuseta. Aga kui tema rahvast ei ole ta lähedal, siis on jumal ikka igal pool koos temaga.
SIIT TULENEB: Peamise jõuga tuleb tegutseda vaimuvaldades, sest suurimad lihked toimuvad seal; muu tegevus on petlik võõp.

SEITSMEKÜMNE KOLMAS SÕNA

JUUDID ON VÄIKE VÕIMAS RAHVAS
Kuni oleme väike rahvas, on nad väga väärtuslik eeskuju. Eelkõige selles, et vägi sünnib tugevalt aluspõhjalt.
Kuidas tekib tugev aluspõhi; sellest, et kommetes valitseb kord. Korralik lööb läbi ja võidab ka võõra, aga segane lahustub ja temast ei kuule enam.
Mis on kommete puudumine; vale usk ja uskmatus: see rahvas, kelle hulgast ühed kummardavad üht ja teised teist jumalat, olgugi jumalaks mõni kiiskav ese, on arenemata ja tema jumalad, mis pimestavad rumalaid inimesi, on ebajumalad. Milleks kummardada jumala kujusid, kui ükski neist ei ole enamat kui osa jumalast, aga jumal ise asub igal pool.
Juudid roogivad vale usu endi keskelt alati varem või hiljem välja, sest see lõhub vaimuvaldu ja sadestub tavale nagu hallitusrõngas; see hallitus teeb nõrgaks. Kes usub valesti, ei ole juut, sellepärast löödi risti ka Jeesus.
Juutide jumal on range isa; jumal on tava keskpunkt ja nende võimu mäetipp. Ja nõnda ei saa ükski juut haarata iial täielikult enda kätte valitsust juutide üle, sest ta ei ole ilmeksimatu ja kõikvõimas, alati on jumal temast üle ja tuleb kuuletuda jumalale, mitte inimesele, kui need on vastuolus.
Aga juut on kannatlik ka sellepärast, et peab end kuuluvaks äravalitud rahva hulka ja usub, et salatarkusi ei pühenda jumal kellelegi peale juudi suletud ringi, ta tunneb aina jumala armastust, ükskõik mis temaga juhtub; kui ta ei ole ise eksinud oma rahva vastu.
SIIT TULENEB: Inimene on jumalik, kui ta selle ära tunneb. Rahvaski on jumalik, kui ta nii tunneb, ja jumalik rahvas suudab kõike.

SEITSMEKÜMNE NELJAS SÕNA

KA MEIL ON TUGEV ALUSPÕHI
Kommete osas järgigem oma esivanemaid, sest nad on meie juur ja tegid oma parima äratundmise järgi.
Ei olnud nende süü, et ühel päeval neelas pimedus Eesti riigi alla. Riik neelati ja kõik katkes. Kuni tõusis taas tuhast nagu muinasjutt. Meie pärisime nende vaimu ja tööjärje ning peame nüüd minema edasi, kui meile juba on loodud see võimalus.
Kes tollal ikka imetles, et igas kihelkonnas on kool, kirik, rahvamaja, raamatukogu, käsitöökojad; hoopis rohkem püüdsid pilku need, kes paistsid välja ja pälvisid aurahasid. Ometi see töö, mida riik tegi väljapaistvate saavutuste heaks, murdus hilisemate aegade keerises, ent vaikne äratustöö, mis sidus rahva oma tava külge, jäi alles.
Ning nagu selgus, aitas just see säilida eestlusel ja tulla läbi tormi, aitas veel poolsada aastat hiljem, kui tekkis võimalus taastada riiki, ära tunda õiged teadjad ja valeprohvetid.
Nõnda lausuvad meile esivanemad: korralikud kombed saavad alguse haridusest ja kultuurist. Ülim väärtus on koguda tarkust ja tõusta vaimsel arenguredelil, mitte ainult mõnel üksikul väljavalitul, vaid kogu rahval; sest vaimuta kukuks kokku ka võim.
Nõnda lausuvad esivanemad: pangem väe, mis Eestis praegu mühinal vallandub, teenima vaimuelu, et taastada hävinud vaimuvallad ja nähtamatud sidemed nende vahel ning luua ka uued vallad, kuni taastub tavaline ühiskond; sest kui leidub tavatu maakoht, on see sügav haav rahva lihas.
See töö on niisama peen kui vääriskivi lihvimine ega laabu iseenesest, õnneks leiduvad tööriistad: riik ja tema seadused.
SIIT TULENEB: Meie tava on alles siis tugev, kui taas katab Eestit hariduse ja kultuuri kollete võrk. See on eestluse kava, terve rahva kava pikkadeks aegadeks.
Allikas: Mait Raun
Kontakt: mait@kongress.ee
Lugege edasi siit:
http://www.si.kongress.ee/raun-ii-muutuste-votmed-on-seadused-ja-maksukorraldus-2.html
http://www.si.kongress.ee/raun-iii-kui-lapsed-on-targad-ja-rahvast-palju-saab-tava-suureks-2.html
http://www.si.kongress.ee/raun-iv-rahva-tegelik-pohiseadus-kaetkeb-usus-2.html
http://www.si.kongress.ee/raun-v-slaavide-omaksvotu-tee-on-kodustamine-2.html