25 aastat Hirvepargist

MRP-EAG sünd.
Hoolimata sellest, et meie ühiskond istus Moskva lõa otsas ning eestlaste maal õilmitses totaalne KGB kontroll, ometigi tekkis 25 aastat tasgasi julgemate ja ärksamate inimeste peas uskumatu idee - asutada Eestis alternatiiv kõikvõimsale kommunistlikule parteile. Muidugi olid põrandaalused vastupanuliikumised juba aastakümneid enne seda püüdnud juhtida tähelepanu rahvus- ja inimõiguste rängale rikkumisele NSV Liidus. Oli olnud Praha kevad ja tšehhide-slovakkide vabadusvõitluse sündmused, mis kutsus esile nn teisitimõtlejate organiseerumisi kogu N Liidus. 1969. aastal tehti Eestis katse ühendada tekkinud demokraatlikud liikumised. Koostati Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise programm, kuid üleliiduliseks võitlusprogrammiks, nagu oli kavandatud, see just Moskva nn juhtivate dissidentide ja inimõiguslaste leiguse tõttu ei kujunenud. Kuidagi ei suudetud kahjuks loobuda suurvenelikust hoiakust, eriti suhtumises rahvusküsimustesse ja rahvaste enesemääramisõigusesse.

Eestis arenes põrandaalune liikumine edasi ja rahvuslike vastupanujõudude koondamiseks loodi Rahvusrinne, Eesti Demokraatlik Liikumine jt rühmitusi. Aga ka repressiivorganid hakkasid tõsisemalt tegutsema. KGB juurde oli asutatud viies osakond võitluseks poliitilise opositsiooniga. Ägenes inimeste tagakiusamine, arreteerimised, süüdimõistmised ja vangilaagrisse saatmised. 1975. aastal toimus Tallinnas nn demokraatide protsess, kus nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda eest mõisteti süüdi Sergei Soldatov, Artem Juskevitš, Kalju Mätik ja Mati Kiirend ning saadeti nad 5–6 aastaks range režiimiga laagrisse. Kohtuprotsess oli poolavalik, et hirmutada ja vähimgi vastupanu maha suruda.

Tuli suruti tuha alla, aga ta hõõgus edasi ja üha avalikumalt.

80. aastatel toimunud Moskva olümpiamängudega kaasnenud ning neile järgnenud poolpidune poliitiline sulailm tõi kaasa ärksama protestivaimu eesti noorte seas ning tuha all hõõgunud tule paisumise leegiks - tasapisi aga kindlalt. Sagenesid rahvuslikult meelestatud noorte poolavalikud ja vahel ka avalikud väljaastumised siin ja seal üle maa. Erinevad noorteüritused - olgu EÜE kokkutulekud, spordivõistlused või orientalistikahuviliste noorakadeemikute koosviibimised - kõikjalt hakkas läbi kumama rahvuslik vaimsus, mis nii mõnigi kord paisus spontaanseks mässuks.

Nende aegad noortehümniks võib vabalt pidada, nagu rusikas silmaauku istuvana, Andrus Rõugu luuletust “Silmades taevas ja meri” (ajakiri "Looming" nr 9, 1981). See oli nagu lõuahaak sotsialistidest kohalikele valitsejatele...

... ja siis tuli areenile muinsuskaitseliikumine oma fosforiidisõjaga. Fosforiidisõda oli geniaalne mõte. See haaras kaasa laiu masse, tuues nad tänavatele "süütul" keskkonnateemal, peites samas endasse juba tavapäraseks saanud rahvusradikaalset sõnumit - seda sõnumit, mida juba aastaid-aastaid hinges oli kantud - MEIE EESTIMAA!

Taasalanud poliitilise vaimsuse tõusu najal seisid meie rahva kõrvale, sisuliselt tõmbasid tule enda peale, esimesed tõeliselt tunnustatud arvamusliidrid. Osad neist läksid kaugemale, kui eales keegi sellel ajal tihanud oleks ning 15. augustil 1987 moodustasidki nad - L. Parek, H Ahonen, T. Madisson ja J. Kõrb Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) ja MRP-AEG otsustas korraldada 23. augusti 1987. a., Molotovi-Ribbentropi Pakti sõlmimise aastapäeval Tallinnas rahvakoosoleku. Nüüd on see ajalukku läinud kui Hirvepargi miiting, esimene poliitiliste nõudmistega meeleavaldus okupeeritud Eestis.

23. augist 1987 - HIRVEPARK
Võimsaid poliitilisi meesuslaineid esile kutsunud meeleavaldusel Tallinnas Hirvepargis nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist, pakti tühistamist ning sellest tulenevalt Eesti iseseisvuse taastamist. Tegemist oli esimese avaliku okupatsioonivastase väljaastumisega pärast mitmeid aastakümneid. Enamgi veel - seal edastatud sõnum vabadusest ja vene-saksa pakti olemusest levis kulutulena rahva seas.

Vene ja saksa sotsialistide poolt sõlmitud pakt ning selle salaprotokollid olid siinpool külma sõja müüri hästi salastatud ning nõukogulik vaim oli oma töö teinud, mistõttu suurem osa Hirvepargis viibinud rahvast sai esmakordselt teada sellise pakti olemasolust.Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut aga USA ja Inglise imperialistlike agentide kokkutulekuna, kes olevat häbitult Nõukogude võimu mustanud ja neid kuulanud vaid üksikud "uudishimulikud".
Tegelikult oli Hirvepargi miiting oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Nüüd võib seda täie kindlusega öelda.
10 aastat hiljem, kui Eesti iseseisvumise taastamine oli aset leidnud, märkis Postimees, et kindlasti oli Hirvepark esimene tõsine läbimurre Nõukogude impeeriumi müürist. Ta visandas esimese mudeli Eesti vabanemiseks. Rahvas teadvustas, et me ei ole Nõukogude Liiduga seaduslikus abielus, et meil on täielik õigus sellest vangimajast välja saada.
MRP-AEG baasil sündis Eestis (ja ka NSVL'is) esimene sõltumatu erakond peale II mailmasõda - Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei e. ERSP.

Maarjamaa rahvas oli käivitunud. Teerullina liikus ta vabanemise poole ning puudus jõud, kes teda peatada oleks suutnud.

Käesolevas artiklis on kasutatud materjale meediaväljaannetest "Kultuur ja Elu", "Postimees" ja netientsüklopeediast WIKIPEDIA

Allikas: http://bhr.balanss.ee/