Kui vaadata kaasaegse sõja rindetüüpe siis mingit taasiseseisvumist pole olnudki.

Eestis käib külm sõda eestluse väljasuretamiseks


Maad ja rahvad meediasõdade küüsis.
Einar Eiland
Haapsalu

Et tuvastada tänapäevase okupatsiooni olemust peame tajuma sõja eesmärke. Nende mitteteadvustamine annab võimaluse vaimseks, kultuuriliseks, sotsiologiliseks või majanduslikuks okupatsiooniks. Ajalooliselt on kujunenud rida eesmärke, mille kaudu saame tuvastada ründe rakendamist. Siinkohal võiks nimetada mõned tähtsamad.
– Ligipääs vallutatava riigi toorainele.
– Vallutatava riigi tasuta või odava tööjõu kasutamine.
- Ligipääs vallutatava maa tehnoloogiatele.
- Müüa enda tehnoloogiaid ja tooteid vallutatavale maale ja luua sõltuvus
- Saavutada vallutataval maal igavikuline turg vallutajamaa turujääkidele ja kindlustada seda seadusandliku tasandiga, milleks saab kasutada edukalt vallutajale alluvat marionettvalitsust.

Kohalikku toodet tuleb õpetada alavääristama, sest vastasel korral küsivad kohalikud selle toote eest maksimumhinda ja see kahandab kasumivõimalusi vallutaja maa vahendajatele. Kohalikud ja välismaised turunduskanalid tuleb aga allutada okupeeriva maa struktuurile ja toimimiskoodile, ning kohalikele tuleb anda fragmentaalsed teadmised et nad globaalseid turge solkima ei kipuks.

Näitena selgub et naabrimehe kasvatatud ja kemikaalivaba ökoõuna tavakodanik bürokraatlike tõkendite tulemusena kohalikult poeletilt ei leia. Vaadeldes poelette saame tuvastada kodumaiste toodete mahu kahanemist, seega olema selle tasandi lahingutegevust kaotamas. Asendustoote päritolumaa asukoha järi saame teada agressiooni korraldaja ja tuletada, kelle huvides sõjategevus käib. Ilmselt on selle kaudu tuletatavad rahastuskanalid, mis sellist Eesti poliitikat kujundanud on. Tagajärjeks on aga olukord, kus terved maakonnad töötavad kaup sisse raha välja mentaliteedi alusel.

Mõne aja pärast aga avastatakse et töökohti pole, palka pole, inimesed evakueeruvad ja maapiirkonnad ning äärelinnad on rünnakute tagajärjel varemeis. Tulemuseks on odava tööjõu kontsentreerumine linnadesse, mis langeb kokku lahingutegevuses saavutatava odava tööjõu eesmärgiga, mis omakorda võimaldab müüa vastavaid tehnoloogiaid. Seejärel luuakse läbi odavtööjõu rakendamise sõltuvus tehnoloogiatest.

Kui kohalikud inimesed on võimelised enda okupatsiooni läbi viima enda kätega, siis tekib küsimus, kuidas sellise meeleseisundini on jõutud. Selleks, et sedasorti rünnet avastada peame teadma rindetüüpe, mille alusel üldse tänapäeva sõdasid korraldatakse. Selleks on:
–Maailmavaateline rinne
–Ajalooline rinne
–Ideoloogiline rinne
–Majanduslik rinne
–Geeneetilised relvad / genotsiid.

Tänapäevastes enamasti veretuna kulgevates sõdades kasutatakse neid ründetüüpe emamasti kombineeritud vormis.

Maailamavaateline rinne – võimaldab eristada protsesse ja tagajärgi. Võimaldab seega defineerida olukordi, kes ründab või kas üldse sõjategevus käib ? Siinkohal võib küsida, kas kohalikud on kursis regionaalsete arengusuundade vajalikkusega sellisel määral, et regionaalne areng toimuda saaks. Varemete kasvava hulga järgi võib otsustada, et regionaalsetest arenguvõimalustest ja vajadustest ülevaade puudub. Või on olud kujundatud selliseks et kohalik kõlbabki vaid okupeeriva maa ettevõttesse palgatööliseks. Maailmavaade ulatub selles ühiskonnas keti-pennist kuni peaministrini, mis kõige tähtsam, need on konkureerima pandud. Siinjuures on oluline kujundada olukord, kus võimutasandil oleksid oluliselt suuremad võimalused ühiskonnaga manipuleerimiseks kui rahva võimalused võimu korralekutsumiseks ja rahva huvide esindamiseks.

Ajaloolise tausta rinne- Selle arusaama kohaselt Tuleviku muutused saavad aluse mineviku muutmisest (ehk arusaamast minevikust). See, kes kontrollib olevikku kirjeldab minevikku. Georg Orvell 1974. Selleks, et kujundada tulevikku peame me ajalooraamatud ümber kirjutama. Paraku oleme selle protsessi tulemusena mõttelaadiliselt elama asunud ajajärku 1939 -1945. Selle rindetüübi rakendamist iseloomustab olukord, kus suures tiraasis ilmuvad ja on ostetavad, vaid need raamatud, mis toetavad oleviku võimu või on meelelahutusliku ja seega võimule ohutu sisuga. Seega selles ühiskonnas arengupotentsiaali võimalused kivinevad.

Ideoloogiline rinne- siia alla kuuluvad Piibel, Koraan, Religioon, Televisioon, Kommunism, Fasism, Monarhia, Demokraatia, Kodanikeühiskond, Õigusriik, Kapitalism jne. Ideoloogia on kui sirm, millega mitte näidata kogukonna juhtimise tõelise tagamaid. Siin võib vaid küsida, milliste ürgsete pühapaikade avamisel või rituaalidel on kohalikud parteiliidrid käinud? Siinkohal meenuvad vaid sünagoogid ja võõrvõimu kirikud, millel on selle maa ja rahva ürgse kultuuriga suhteliselt vähe pistmist. Ainus, mis meenub on vägivald, selle maa ja rahva vastu. Seega võib väita, et võimuladvik positsioneerib enda rahva suhtes kui anastaja mitte kui huvide esindaja.

Majanduslik rinne –riigid peavad olema võimelised riigipanka ohjama, mitte hoidma teda kommertspankade meelevalla all. Majandusliku võimekuse aluseks on võime müüa enda tooteid siseriikliku raha eest. Riiklik rahandusstruktuur peab olema võimeline vähendama intressi määra ja vähendades seeläbi inflatisiooni kuni miinimumini, säästes seega kodanike hoiuseid. Intressimäärade otsesest seostest inflatsioonia ei räägi aga keegi. Rahvusvahelises plaanis jõuab aga USA kiiremini raha trükkida, kui Araablased naftat pumbata. Raha massi suurenedes on aga loomulik et hinnad tõusevad. Selle ründetüübi rakendamist ilmestab olukord, kus rahatrüki mõju tagajärgede selgitamine ühiskonnale on äärmiselt hambutu. Veelgi parem kui inflatsiooni hakatakse pidama paratamatuseks.

Geeneetilised relvad genotsiid – see on äärmiselt pika ja efektiivse toimega sõjapidamise viis. Toimub:
–Tubaka
–Alkoholi
–Narkootikumide
–Toidulisandite
ja Ravimisõltuvuse kaudu.

Selle rindetüübi haldusvõime saavutatakse kombinatoorselt eelnevastest rindetüüpidega. Et rahvas ei tunnetaks geenirelva mõju kinnistatakse see meie mällu kui traditsioon, harjumus või kogemus.

Tegevust õhutav arsenal ulatub kirikuveinist armulauas, kuni telereklaamideni. Oluline on siinjuures teada, et inimese hävitamise maksab kinni inimene ise. Aga, mis teha kui riigis toimuvat enam kaine peaga vadata ei suuda. Eestis hukkub ainuüksi joomarluse kaudu kordades rohkem inimesi kui autoõnnetustes, rääkimata kaudsetest mõjudest, mis ulatub perevägivallast kuni vallaslaste arvuni kuni ebakainete otsusteni parlamendi tasandil.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et me pole endale piisavalt teadvustanud kaasaegse sõja erinevaid külgi. Enamuse rindetüüpides oleme lahingutegevuse ilma lahinguta kaotanud, tajumata rindetüüpide olemust ja sellest tulenevat rünnakusuunda. Rahva vastupanuvõime sõltub siin teavitusvõimest. Ühiskonna mitteteavitamine on siinkohal kuritegevus enda ühiskonna suhtes. Kui poliitilise võimu tasand seda teha ei suuda siis see tähendab et võimu tasand on ise langenud selle kombineeritud rünnaku ohvriks ja selle riigi ühiskond ei teadvustagi et elab tegelikult okupeeritud maal sest rünnaku eesmärgis on sotsiaaltehnoloogiliste vahenditega saavutatud. Teisalt kui ühiskond ei ole võimeline väljatoodud ründetüüpe tuvastama rääkimata juhtimisest ,siis leitakse ennast varem või hiljem olukorrast, kus läbi nende tasandite juhitakse sind ennast, kogukonda, maakonda või riiki. Sellised riigid on sõjaseisukorras enda rahvaga ääremaad on varemeis ja rahvas evakueerub.

Allikas: http://www.eesti.ca/