Eesti Meel: Postuumne suvereniteet
Ma ei väsi imestamast, kui ruttu ja mis moodi Eesti taas iseseisvuse kaotas.
Siin on selle kaotuse üks võimalik seletus õiguse vallast: pärast sovetlikku jurisprudentsi ehk punaõigust kehtestati Eestis mõnitusõigus…
Surmajärgsete (inim)õiguste doktriin. Selguse või valgustuse tõi jurist Jüri Rätsepa mälestusteos «Me olime valmis taas riigiks saama», mille katkendeid praegu avaldab eakateleht Videvik. Rätsep, kes ise kunagi ENSV-s prokuratuuritöötajana 5 aastat võõrvõimureid teenis, oli hiljem ka advokaat, kes pidanuks, kuid paraku ei suutnud kaitsta Eesti NSV juhtkommudega raksu läinud Johannes Hinti. (Dr Hindi kohta vt mu kirjutist «Ühe XX sajandi ausa mehe tragöödia»)
Rätsep saavutas vaid Hindi n-ö postuumse rehabiliteerimise, mis sovetikeeli tähendab paremat suhtumist kellessegi pärast tema surma, kuna muu inimkond peab rehabiliteerimise all silmas eelkõige inimese tervise või positsiooni taastamist või ühiskonda tagasi toomist harimise, teraapia ja/või treeningu abil.
Rätsepa juurakarjäär:
• lõpetanud TRÜ õigusteaduskonna 1961,
• ENSV Viljandi rajooniprokuratuuri töötaja 1961-1966,
• advokaat 1966-1990,
• ENSV Ülemnõukogu (1990…) ja Riigikogu (Keskfraktsiooni) liige (… 1993) — XX Augusti Klubi liige, ning lõpuks
• EV riigikohtunik 1993-2002.
Sovetlik juuraajastu.
Nimelt kirjutab Rätsep oma meenutusteoses Hindi "täieliku rehabiliteerimise" kontekstis N Liidu kodanike loomulikust õigusest "postuumsele rehabilitatsioonile" ja — mis ehk veel huvitavam — ka sellest, kuidas suhtus Eesti võimalikku iseseisvumisse AD 1989 vene sovetiaja-juristide idealistlik tiib — teisisõnu needsamad postuumse õiguse juristid ehk sinisilmsed surnute õiguste taastamisest unistajad, kelle arust saaks inimese eluõiguse äravõttu justkui hüvitada riikliku tagatisega elule—aule—tunnustusele pärast surma. Marksistliku doktriini omalaadi kõlbeline tõlgendus — "broneerimaks" kohta kommunismiaja paradiisis ka kõigile nõukogulike justiitsmõrvade ohvritele.
Niisiis olla needsamad juristid toonases Moskvas oodanud ka Eesti… iseseisvust.
… Ilmselt surmajärgset iseseisvust.
Teabeläte: Mitme tule vahel: Me olime omariikluse usku, VI. Videvik, 10. XI 2011 (nr 40, lk 5)
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/
Siin on selle kaotuse üks võimalik seletus õiguse vallast: pärast sovetlikku jurisprudentsi ehk punaõigust kehtestati Eestis mõnitusõigus…
Surmajärgsete (inim)õiguste doktriin. Selguse või valgustuse tõi jurist Jüri Rätsepa mälestusteos «Me olime valmis taas riigiks saama», mille katkendeid praegu avaldab eakateleht Videvik. Rätsep, kes ise kunagi ENSV-s prokuratuuritöötajana 5 aastat võõrvõimureid teenis, oli hiljem ka advokaat, kes pidanuks, kuid paraku ei suutnud kaitsta Eesti NSV juhtkommudega raksu läinud Johannes Hinti. (Dr Hindi kohta vt mu kirjutist «Ühe XX sajandi ausa mehe tragöödia»)
Rätsep saavutas vaid Hindi n-ö postuumse rehabiliteerimise, mis sovetikeeli tähendab paremat suhtumist kellessegi pärast tema surma, kuna muu inimkond peab rehabiliteerimise all silmas eelkõige inimese tervise või positsiooni taastamist või ühiskonda tagasi toomist harimise, teraapia ja/või treeningu abil.
Rätsepa juurakarjäär:
• lõpetanud TRÜ õigusteaduskonna 1961,
• ENSV Viljandi rajooniprokuratuuri töötaja 1961-1966,
• advokaat 1966-1990,
• ENSV Ülemnõukogu (1990…) ja Riigikogu (Keskfraktsiooni) liige (… 1993) — XX Augusti Klubi liige, ning lõpuks
• EV riigikohtunik 1993-2002.
Sovetlik juuraajastu.
Nimelt kirjutab Rätsep oma meenutusteoses Hindi "täieliku rehabiliteerimise" kontekstis N Liidu kodanike loomulikust õigusest "postuumsele rehabilitatsioonile" ja — mis ehk veel huvitavam — ka sellest, kuidas suhtus Eesti võimalikku iseseisvumisse AD 1989 vene sovetiaja-juristide idealistlik tiib — teisisõnu needsamad postuumse õiguse juristid ehk sinisilmsed surnute õiguste taastamisest unistajad, kelle arust saaks inimese eluõiguse äravõttu justkui hüvitada riikliku tagatisega elule—aule—tunnustusele pärast surma. Marksistliku doktriini omalaadi kõlbeline tõlgendus — "broneerimaks" kohta kommunismiaja paradiisis ka kõigile nõukogulike justiitsmõrvade ohvritele.
Niisiis olla needsamad juristid toonases Moskvas oodanud ka Eesti… iseseisvust.
… Ilmselt surmajärgset iseseisvust.
Teabeläte: Mitme tule vahel: Me olime omariikluse usku, VI. Videvik, 10. XI 2011 (nr 40, lk 5)
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/
0 kommentaari:
Postita kommentaar