Nord Streami uus torujuhe võib tulla läbi Eesti majandusvete. Eesti välisministeeriumile esitati taotlus Eesti majandusvetes uurimisloa saamiseks. Venemaa on väga huvitatud, et see torujuhe tuleks meie ranniku lähedalt sest siin on merepõhi tasasem ja ka distants sihtkohta märgatavalt lühem, see aga vähendaks tunduvalt ka ehituskulusid. Meie põhimõttelagadat valitsust aga nad survestada juba oskavad, ka olukord on nüüd näiliselt teine, kui esimiste torude paigaldamisel.
"Postimees": "Kui Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream kaks esimest toru võttis Eesti valitsus vastu raevuka kriitikaga, rääkides keskkonna- ja julgeolekuohtudest, siis praegu on suhtumine muutunud leebemaks."
See aga näitab, et nad on peaaegu loa andmiseks valmis. Samuti on mitmed poliitikud erinevatest parteidest ja ärimehed väljendanud pooldavaid seisukohti. Näiteks sotsiaaldemokraatide juhatuse liikme Vadim Belobrovtsevi hinnangul ei peaks Eesti riigil olema vähemalt praegu Nord Streami uuringute vastu mitte midagi.
Teadlased on aga endiselt eitaval seisukohal. Tarmo Soomere, Euroopa Akadeemia, kirjutab: "Läänemeri ei ole aga tavaline, sel merel on ääretult ebatavaline hüdrodünaamika ja elustik. See meri on erakordselt tugeva inimmõju meelevallas. Võib-olla üksainus näide – viimase 50 aasta jooksul on vee läbipaistvus keskmiselt vähenenud kaks korda. See on inimmõju tegelikkuses! Läänemeri on kuulutatud eriti tundlikuks merealaks, nii nagu Suur Vallrahu, Galapagose või Kanaari saared. Kui pannakse suur torujuhe merepõhja, siis on üldiselt teada, et häiritakse vett ja merepõhja."
Teadlased on aga arvamusel, et järeldusi on teha veel vara ja torujuhtmete mõjud merekeskkonnale ilmnevad alles aastate pärast.
Seega ei tohiks Eesti mingil juhul anda luba isegi uuringuteks, sest selline luba tähendab tegelikuses ka ehitusloa andmist.
0 kommentaari:
Postita kommentaar