(:)kivisildnik | (:)uus homouuring – alatu propagandatrikk

Mina tunnen üht homo, kes on vaene ja elab linna lähedal maal. Ma tean veel kahte, need on samuti verivaesed ja elavad kuskil jõledas kolkas. Minu isiklik kogemus ütleb, et miljoni vaese maal on ka homod vaesed. Kas ma peaksin homodest veel midagi teadma?

Arvan, et sellest piisab. Uus suur homouuring, mille eemärk on läbinähtavalt propagandistlik, üritab meile näidata, et pedesallivus suureneb ja seda harrastavad rikkad ja haritud tüübid. Lollus – miljoni vaese maal on rikkad tühine ja amoraalne vähemus ning vähemalt pooled haritlased ei oska lugeda ega kirjutada. Ka sellised uurimused on olemas.

Katoliiklik partei teel riigikokku

Kellele läheb korda grupi korruptantide, varaste ja kirjaoskamatute arvamus? No kellele? Kas mäletate, et kunagi haibiti jälki Reformierakonda ja selle limukaid samuti uurimustega, mis väitsid, et reformisaasta valivad rikkad, edukad, haritud ja üldse ühiskonna eesrindlik osa. Minusugused vanurid tuleb kohapeal maha lasta, eks ole. Või vähemalt vaikima sundida.

Erilise innukusega rõhutavad müüdavad meediamolkused uurimuse seda punkti, mille järgi laiadel massidel pole midagi homode poliitikuks olemise vastu, aga samas ei osata seletada, miks seltskonnas või koguduses homosid välja ei kannatata. See on ju loogiline, poliitikud on niikuinii värdjad, mölakad, reeturid, vargad ja lojused, kui nad on ka homod, ei tee see asja sugugi hullemaks.

Samas oma elu püütakse elada seltskonnas või koguduses, kus on toredad inimesed. Kui uuring oleks küsinud, kas te talute oma seltskonnas peaministrit, sotsipealikut või presidenti, oleksite saanud selliseid vastuseid, et oigaksite. Ja üldse puudub poliitikal roll meie elus, meie elu muudab seevastu oluliselt Läti vabariigi valitsuse aktsiisipoliitika ja meil peaks olema õigus valida seimi või mis neil seal ongi.

Aga tuleme tagasi Reformierakonna uurimustega haipimise juurde – millega see amoraalse seltskonna mahitamine lõppes, teame me kõik hästi. Vaesus muutus epideemiliseks, riiki tabasid korruptsioon, stagnatsioon ja epideemiline lauslollus. Kõik see lõi soodsa pinnase EKRE esiletõusuks, nagu ka tiblade peintpooliklubide kontrollimatuks vohamiseks. Ühesõnaga – ükski kuritegu ei jää karistamata.

Mis sai aga reformitolguste uurimustest edasi? Mida enam need elukad riiki laastasid, seda enam kaldusid uuringutulemused näitama, et oravabandet toetavad ainult maa ja väikelinnade madala haridustasemega vaesed. Pange mu sõnu tähele: mida enam homoasjandust mahitatakse ja mida suuremaks nuhtluseks nad muutuvad, seda enam hakkavad neid pooldama maavaesed ja linnainimesed pööravad neile selja. Ning riigikogusse tekib katoliiklik partei.

Uurimustest rääkides ei tohi unustada, et kui uurimus käsitleb poliitilise dogmaga vastuolus olevaid ilminguid, nagu näiteks Trump või Brexit, siis pole uuringud sugugi usaldusväärsed – otse vastupidi. Trumpi ja Brexiti uuringud, millega meile iga päev pähe taoti, osutusid valedeks. Need olid vedel väljaheide, mitte uuringud.

Samas pole ükski avalik-õiguslik ega erakapitalile kuuluv valede levitamise masin minu ees vabandanud ega mulle tehtud kahju hüvitanud. Nii et kui homosallivuse uuring näitab midagi, mida poliitiline dogmatism tahab näidata, siis on see suure tõenäosusega vale ja propaganda. Miks see nii on, mina ei tea, lihtsalt on, selline on ajalooline kogemus. Kui palju viha tegelikult hautakse, võime me ainult oletada. Millest siin rääkida: iga vähemus armastab ennast ja sellega kõik piirdubki, see on ka ilma uuringuteta selge.

Igale katastroofile eelneb uuring

Uuringud on osa propagandast ja ajupesust, nagu reklaamid, meediakampaaniad ja uudised, nagu meelelahutus on pooletoobiste kultuur. Kas neil häbi ei ole pedeuuringute peale raha kulutada? Andku see raha vaestele. Inimesed ei saa endale korralikku jalgrattavarustust osta, aga nemad korraldavad uuringuid. Jälk.

Kui valitsev bande tahab teile midagi pähe määrida, siis kasutavad nad alati üht ja sama lolliotsimise tehnikat – propaganda, reklaamid, valed, uudised, jutusaated ja uuringud. Nii kui trall lahti läheb, on selge, et see lõppeb katastroofiga. Meenutame pagulas- ja homohaibi eelseid meediakampaaniad – õnn euroliidus, kõrbe- ja oopiumisõjad, Juutah-Jordaania investeeringud, Estonian Äär, ESM, ebaseaduslik euroraha, Eesti märgid 1 kuni ma ei teagi mitu – huvi on ammu kadunud, mainin ainult esimesena meenunuid. See kõik oli ju pask.

Samuti nagu Reil Booltik, mida meeletult haibitakse. Kui korruptandid ja idioodid midagi haipima ja kuu poole uluma hakkavad, siis on selge, et tegu on nuhtluse ja katastroofiga. Pole vaja süveneda, pole vaja analüüsida, need raiped juba midagi normaalset ja kasulikku ei toeta. Alati leiavad nad mingi väljaheite, milles püherdada.

Kas kellelgi on tõesti mingi homoprobleem? Kui on tõsine probleem, siis pole vaja korraldada uuringud, vaid tuleb pöörduda mõne teise homo poole. Nii lihtne see ongi. Vaesus võib muidugi olla takistuseks, nii nagu ütleb geniaalne poeet Marko Mägi: „Ma ei saa sind armastada, mul pole midagi selga panna.“

See selleks, põhiseaduses on kirjas hulk õigusi, aga ei ole õigust seksile. Riik ei taga kellelegi mingit tüüpi seksuaalteenuseid. Kuna kellelgi valitsusringkondades ei ole plaanis kodanikele reaalseid seksiteenuseid osutama hakata, siis pole vaja ka platoonilisi uurimusi korraldada.

Eks ole, kui pole plaanis maja ehitama hakata, siis pole ka vaja ehitusmaterjalide ja kruntide hindu uurida, selline tühiuuring ei vii kuskile. Kui aga on tõsine plaan hakata riiklikku seksiäri ajama, siis tulebki nii küsida: kas tahate libestiga või ilma, eest või tagant, kahe või kolmekesi, kas tahate olla peal või all, kas te kasutate käeraudu ja tulist ahjuroopi jne.

Küsitlustel á la kas te sallite eest või tagant puudub igasugune mõte, see on lihtsalt perversne näitemäng, verbaalne seksuaalne manipulatsioon, mille eesmärgid on enam või vähem räpased. Mina sõidaks sellisele uurijale täiega molli ja eemaldaksin ta halastuseta sõbralistist. See ei ole ometi normaalne.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/807336/-kivisildnik-uus-homouuring-alatu-propagandatrikk