Kremli režiim võib Eestist röövitud presidendi ametiketi panna väljanäitusele!

Moskva rašistlikul režiimil on plaan teadlikult alandada Eestit. Selline nõme ja inetu lugu võib tõesti aset leida Eestist röövitud presidendi ametiketi panemisega näitusele.

Selle asjaoluga rõhutab meid osaliselt okupeeriv idanaaber, et tema pärusmaaks oli, on ja jääb mõnitav suhtumine oma vägivaldse poliitika ohvritesse.

Teisalt muidugi võivad vene poliitikud sinisilmselt ja arusaamatuses pead raputada eeltoodud süüdistuste suhtes, sest venemaal valitseva doktriini kohaselt pole õigusjärgset Eesti Vabariiki (meie riiki) olemas. Mis iba need tšuudid seal teispool Pihkva järve ajavad oma järjepidevusega, seda vene poliitikud kuulma ega mõistma ei pea. Nende jaoks on on olemas vaid NSVL-ist eraldunud endine liiduvabariik, edgaripäeval (20. augustil 1991. a.) sündinud uus Eesti Vabariik, kes oma natslikus friikluses kasutavad ajaloolist vappi ja lippu, kuid ega hulludele ju seda keelata saa.

Eesti Vabariigi hambutu venemaa suunaline välispoliitika sisuliselt toetab vene valitsevat doktriini meie riigi suhtes. Eriti plaanitav Tartu rahulepingut muutev uus piirileping, mida ka Mihkelsoni-Paeda paktiks kutsutakse.

Postimees kirjutab, et neil õnnestus saada Moskva Kremli Relvapalatist värsked fotod Eesti presidendi ametitunnusest, mille muuseum loodab tulevikus esimest korda avalikku ekspositsiooni välja panna.

Eesti presidendi ametitunnus, mille ametlik nimi on Riigivapi teenetemärgi kett, valmistati 1936. aastal president Konstantin Pätsile. Tegemist on rubiini, kolme safiiri ja 94 teemandiga kaunistatud kolme sentimeetri paksuse kullast ketiga, millel rippus seitsmesentimeetrise läbimõõduga kullast riigivapp.

Postimees märgib veel, et Eesti on aga juba üle paarikümne aasta tagajärjetult Eesti presidendi ametitunnust tagasi nõudnud, pidades seda ebaseaduslikult Venemaale viiduks. Kõige lähemal oli Eesti keti tagasisaamisele 1990ndate lõpus, kuid viimasel kümnel aastal pole riik selle tagastamist enam aktiivselt nõudnudki.

Eestis presidendi ametitunnuse teemaga kõige põhjalikumalt tegelenud ajaloolase, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimehe Peep Pillaku arvates on see küüniline, kui Kremli muuseumid tõepoolest ametitunnuse avalikku ekspositsiooni panevad.

«Nüüd kui fakt Eesti Vabariigi presidendi keti olemasolust Relvapalatis on (aastaid tagasi – toim) avalikuks saanud, ei pea seda enam fondis varjama ja võib ekspositsiooni panna. Teades aga meie tagastamise nõuet, oleks see nende poolt muidugi ülim küünilisus,» ütles Pillak Postimehele.

Praegu asub ametitunnus Kremli muuseumide fondis. Postimehe palvele näha Eesti Vabariigi läheneva 100. aastapäeva eel Eesti presidendi ametitunnuse originaali, vastas Moskva Kremli muuseumide juhtkond eitavalt.

Pärast Eesti taasiseseisvumist eitas Kremli Relvapalat mitu aastat, et Eesti presidendi ametitunnus nende fondides üldse asub, kuid Eesti ajaloolastel õnnestus seda dokumentaalselt tõestada.

Muuhulgas märgitakse Postimehes veel, et midagi ei ole näiteks teada aga sellest, kuhu on kadunud koos ametitunnusega enne sõda Eesti presidendi rinda kaunistanud kuldtäht ja suurpael, mis kuulusid ühte komplekti. Gavrilova väitel NSVLi väärismetallide valitsus Kremli muuseumidele koos ametitunnusega midagi muud üle ei andnud. Peep Pillaku sõnul pole aga täht ja suurpael siiski nii unikaalsed, kuna olid ka Riigivapi teenetemärgi I klassi elemendid.

PM/BHR

Allikas: http://bhruzzland.balanss.ee/naabrid/mineviku-raeige-vari/1774-kremli-reziim-voib-eestist-roeoevitud-presidendi-ametiketi-panna-vaeljanaeitusele