Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” detsembrinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                           

Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                   

Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

DETSEMBRINUMBRI:

Juhtkiri

Hea lugeja!

Saabunud on aasta viimane kuu detsember. Kuu nimi tuleb ladinakeelsest arvsõnast „decem“– kümme.  Detsember oli Vana-Rooma vabariigi ajal kümnes kuu. Eestikeelne jõulukuu ja jõulud tulevad muinasskandinaavia keelsest sõnast (h)jul, mis tähendas aastaratast ja selle uuesti käimatõmbamist. Teiste uurijate arvates ei pruugi see olla tõsi. Sama sõna esineb eri vormides ka soome (joulut) ja skandinaavia keeltes (jul). Muinasskandinaavia keel ise on lakanud olemast. Nii ei ole kerge määratleda, mida seal oli või ei olnud. Sellele lähimat keelt räägitakse tänapäeval Islandil. Eesti keelde olevat muinasskandinaavia keelest tulnud peale jõulude veel sõnad nagu „kuningas“ ja „riik“. Islandlased saavat muinasskandinaavia keelest aru juba lühikese õppimise järel, kuivõrd võib aru saada keelest, mida enam pole. 

KarS-i § 263 sätestab „avaliku korra raske rikkumise“. Sama paragrahvi punkt 2 järgi on avaliku korra raske rikkumine: „vastuhakkamine avalikku korda kaitsvale isikule“.

Indrek Tarand keeldus 26. novembri meeleavaldusel mikrofoni käest andmast, olles selle omavoliliselt endale haaranud, eirates niimoodi korrapidaja korraldust ja pannes sellega toime ülalmainitud kuriteo.  Meeleavaldusel on korda kaitsvaks isikuks korrapidaja, sest keegi ei tule teiste meeleavaldusele korda pidama. Korrapidaja käsu mittetäitmisega kaasnes tagajärg, mida käsuga sooviti ära hoida. See on raskendavaks asjaoluks nagu asjaosalise ilmne joobeseisund. Kui prokuratuur siin mingit rikkumist ei näe, siis on see tõend selle asutuse erapoolikkusest ja võimetusest oma rolli ühiskonnas täita.

Kuid vähe sellest, avaliku korra rikkuja saab riiklikult rahastatud meedias lausa piiramatult eetriaega, esinedes vaheldumisi kord märtri, kord kangelasena. 7. detsembri ERR-i raadiosaade läks ilmselt üle igasuguse piiri, kui raadiokuulajad said Indrek Tarandile stuudiosse helistada ja tänada teda tema „kangelasliku teo“ eest, milleks oli avaliku korra raske rikkumine teiste kaaskodanike seaduslikult registreeritud ja läbiviidud meeleavaldusel. ERR, mida te teete!?

Pärast meeleavaldust ilmus teleekraanile Indrek Tarand – käsi sidemega kaelas. Saatejuht ei küsinud kordagi, miks tal oli käsi sidemega kaelas, sest meeleavaldusel ta oma kätt ei vigastanud, selles võib veenduda salvestustelt, mida meeleavaldusel tehti. Käsi oli sellepärast kaelas, et need televaatajad, kes kasutasid vaid ERR-i kanaleid saidki aru, et Indrek Tarandiga käidi nii halastamatult  ümber, et tal oli käsi sidemega kaelas. See on ju puhas pettus, armsad kaasmaalased!? Kas siis selleks võib kasutada riiklikult rahastatud ringhäälingut!?

Jõuludeks on eestlasele häid uudiseid: hambahüvitist on saanud 12 000 hambahaiget. Kas keegi veel väidab, et valimistest pole kasu? Riigikohus kaotas „igavese protsendi“ maksmise riigi heaks. Pahaendelise tselluloositehase eriplaneering lõpetati. Ennenägematu superkanala läks vististi sama teed. Eesti- ja eestlusevaenulik palagan lõpetas oma tegevuse. Jüri Lina loengute vastu oli suur huvi. Mitmel pool ei mahtunud kuulajad saali. Toimunud on kaks päris kurja ja rahvarohket meeleavaldust Eesti huvide kaitseks ja EKRE toetus on tipus nagu kord varem. Lõpetuseks võib veel lisada, et tõde tõuseb ja vale vajub.

Seekordne „Rahvuslik Teataja“   (RT) tuli „tugev number“ üle aegade. Lugeja leiab huvitava kokkuvõtte Jüri Lina viimasest loengust. Mitmete skandaalsete paljastustega (lk 11). 3ndal leheküljel sai avaldatud autori lahkel loal Ülo Vooglaiu kiri Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peegile. Esimesel leheküljel hargneb lahti järjekordne peatükk Meelis Kaldalu ja Reio Lauritsa kurbloost ja palju muud huvitavat.

Head lugemistSoovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

                  

   8. ja 15. detsembril 2018 Velisel