MATTI ILVES: MÕISAAEG TULEB TAGASI
Mõisnike aeg tuleb paratamatult tagasi ja seda just meie reeturpoliitikute eestvõttel. Eestane muutub jälle vaid sulaseks või palgatööliseks.
Sest juba 1. maist 2011 kadusid ka kõik piirangud maa ja kinnisvara omandamiseks välisriikide kodanikele, see tähendab aga seda, et rikkad välismaised spekulandid, ettevõtjad ja nö. investorid võivad nüüd ilma igasuguste piiranguteta omandada Eestis maad ning kinnisvara.
Ametlikel andmetel, saadud Põllumajanduse ministeeriumist, kuulus 2013 aastal välismaalastele:
1. Meie põllumajandusmaast kuulub nüüd välismaalastele 52 500 hektarit
2. Meie metsamaast kuulub välismaalastele juba 113 500 hektarit
Seda vaid 2. aasta jooksul, nüüd võib aga arvata, et välismaalaste käes on enamus põllumajandus- ja metsamaast. Selle üle tunneb tõsist muret Heiki Kortspärn raamatus "ÄREVAD MÕTTED EESTLUSE SURIVOODIL. EESTIVABA RIIK - 100". Toon nüüd pikema väljavõtte sellet raamatust:
"Tänapäeva Eestis on kõrgema riigivõimu tasandil loodud olukord, kus meie maa ja mets läheb aegapidi, kuid kindlalt uusrikaste ja väliskapitali omandisse. Kümnete tuhandite hektarite kaupa on meie maa läinud näiteks venelastele - ainuüksi Rapla piimatööstuse pankroti kaudu läks 12 endise kolhoosi-sovhoosi maa. Maad on sadade ja tuhandete hektarite kaupa kokku ostnud välismaalased ja juriidilised isikud, mille omanikud on meile teadmata. Saaremaa, Hiiumaa ja Virumaa rannikualad on suures osas rootslaste, soomlaste jt omandis.
Küsimus ei ole ühe-kahe maatüki üleminekus - käivitunud on protsess, mille tulemusena saab eestlastest maata mees-moonakas. Euroopas on protsessil ka oma nimi - maa haaramine.
Eestis on tagasi mõisnikud - suurmaaomanikud. Enamasti nad ei ela maal. Need suurettevõtted ei tooda talude moodi eestlust, nad teenivad maad ja odavat veel alles jäänud tööjõudu ära kasutades kasumit. See viiakse maalt välja. Nemad on ka eurotoetuste saamisel esirinnas. Meie maarahvas on muutumas uuesti palgatöölisteks-sulsteks nagu sada aastat tagasi. Lausa avalikult öeldakse, et nii see peabki olema - talunikud müügu maa ja masinad ning mingu palgatöölisteks suurtootjate juurde.
Kas Eestimaale tuleb tagasi uus mõisaaeg? Nüüd juba endine Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm on püüdnud sõnumit viia nii Euroopasse kui ka Eesti Valitsusse, kuid tulemusi ei ole. Suurtootjad-mõisnikud ruulivad endiselt.
Miks meie poliitikud ometi vait on ja sõna ei võta?
Mis peamine, eestlased on kaotamas seda igiomast eestlast siduvat suhet oma maaga ja riigiga, mis tagab eestluse ja oma riigi säilimise. Maa üleminekul välismaalastele või suurkapitalile kaob eestlus pikemas perspektiivis oma isamaal põhineva ürgse elujõu."
Sest juba 1. maist 2011 kadusid ka kõik piirangud maa ja kinnisvara omandamiseks välisriikide kodanikele, see tähendab aga seda, et rikkad välismaised spekulandid, ettevõtjad ja nö. investorid võivad nüüd ilma igasuguste piiranguteta omandada Eestis maad ning kinnisvara.
Ametlikel andmetel, saadud Põllumajanduse ministeeriumist, kuulus 2013 aastal välismaalastele:
1. Meie põllumajandusmaast kuulub nüüd välismaalastele 52 500 hektarit
2. Meie metsamaast kuulub välismaalastele juba 113 500 hektarit
Seda vaid 2. aasta jooksul, nüüd võib aga arvata, et välismaalaste käes on enamus põllumajandus- ja metsamaast. Selle üle tunneb tõsist muret Heiki Kortspärn raamatus "ÄREVAD MÕTTED EESTLUSE SURIVOODIL. EESTIVABA RIIK - 100". Toon nüüd pikema väljavõtte sellet raamatust:
"Tänapäeva Eestis on kõrgema riigivõimu tasandil loodud olukord, kus meie maa ja mets läheb aegapidi, kuid kindlalt uusrikaste ja väliskapitali omandisse. Kümnete tuhandite hektarite kaupa on meie maa läinud näiteks venelastele - ainuüksi Rapla piimatööstuse pankroti kaudu läks 12 endise kolhoosi-sovhoosi maa. Maad on sadade ja tuhandete hektarite kaupa kokku ostnud välismaalased ja juriidilised isikud, mille omanikud on meile teadmata. Saaremaa, Hiiumaa ja Virumaa rannikualad on suures osas rootslaste, soomlaste jt omandis.
Küsimus ei ole ühe-kahe maatüki üleminekus - käivitunud on protsess, mille tulemusena saab eestlastest maata mees-moonakas. Euroopas on protsessil ka oma nimi - maa haaramine.
Eestis on tagasi mõisnikud - suurmaaomanikud. Enamasti nad ei ela maal. Need suurettevõtted ei tooda talude moodi eestlust, nad teenivad maad ja odavat veel alles jäänud tööjõudu ära kasutades kasumit. See viiakse maalt välja. Nemad on ka eurotoetuste saamisel esirinnas. Meie maarahvas on muutumas uuesti palgatöölisteks-sulsteks nagu sada aastat tagasi. Lausa avalikult öeldakse, et nii see peabki olema - talunikud müügu maa ja masinad ning mingu palgatöölisteks suurtootjate juurde.
Kas Eestimaale tuleb tagasi uus mõisaaeg? Nüüd juba endine Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm on püüdnud sõnumit viia nii Euroopasse kui ka Eesti Valitsusse, kuid tulemusi ei ole. Suurtootjad-mõisnikud ruulivad endiselt.
Miks meie poliitikud ometi vait on ja sõna ei võta?
Mis peamine, eestlased on kaotamas seda igiomast eestlast siduvat suhet oma maaga ja riigiga, mis tagab eestluse ja oma riigi säilimise. Maa üleminekul välismaalastele või suurkapitalile kaob eestlus pikemas perspektiivis oma isamaal põhineva ürgse elujõu."
0 kommentaari:
Postita kommentaar