Rahvuslane

neljapäev, 25. august 2011

Eestirand - 70 aastat vastuhakust

Kolmapaev, 24 august 2011 10:58

24. augustil möödub 70 aastat aurulaeva Eestirand meremeeste mehisest vastuhakust Nõukogude võimule ning toonase Eesti Vabariigi suurima aurulaeva hukust Teise maailmasõja algusaastatel. Tuhanded Nõukogude sõjaväkke veetavad eesti poisid jõudsid Kroonlinna asemel Pranglile, kus võim endi kätte võeti.

„Eestirannal enneaegselt hukkunud sadade inimeste – valdavalt Eesti kodanike - traagiline saatus oli kahe diktaatori täpset kaks aastat varem sõlmitud kuritegeliku pakti otsene tulemus,“ sõnas Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. „Stalin-Hitleri sobinguga anti eesti rahvas nende kahe kurjategija inimvaenuliku poliitika meelevalda.“

„Eestirannale vägivaldselt paigutatud sundmobiliseeritud eestlaste vastuhakk osutas seda, et ka kõige lootusetumail hetkedel ei kadunud nende südameist usk Eesti Vabariiki ja selle sümbolisse – sini-must-valgesse lippu,“ lisas Kelam.

Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul näitab Eestirannaga toimunu, kuivõrd Eesti inimesed hindasid oma vabariiki ja vabadust.

„Tallinna piirasid juba Saksa väed, pealinnas kehtis aga veel Nõukogude võim. Laeva kapten keeldus aga hoolimata politruki ähvardusest edasi Leningradi sõitmast ning suundus hoopis Eestirannaga Pranglile, kus mobiliseeritud kolonel Arved Engmanni juhtimisel võimu enda kätte võtsid – vene sõjaväelastelt võeti ära relvad ning kõrge männi tippu heisati Eesti Vabariigi lipp. Eesti poisid jõudsid peamiselt läbi Ihasalu ka õnnelikult tagasi mandrile.“

Eestirannal oli Tallinnast lahkudes pardal erinevatel andmetel 3500 – 5000 inimest. Laev sai saksa lennuväelt kaks pommitabamust, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi aurik uppumatuks. Plahvatuste tõttu tekkis laeval paanika – sajad inimesed hüppasid vette ning hukkusid. Pranglile jõudis 2762 (teiste andmete kohaselt 2672) inimest. Prangli saarele maeti 44 inimest.

24. augustil räägivad Pranglil Eestist ja Eestirannast viitseadmiral Tarmo Kõuts, Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste ning EELK Prangli Laurentsiuse Koguduse vaimulik Kalle Rebane, Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ning Eesti Meremuuseumi teadur Vello Mäss. Ettekandega Eestiranna hukust esineb sõjaajaloolane Mati Õun.

Maaleht

Soome ähvardas Kreekale abi andmise täielikult peatada

postitas mauri en-se-mitään osak. 9:30 24. august, 2011

Tundmatu Sõdur kirjutab: "Telegraph annab teada, et Soome riik on peaminister Jyrki Kataineni kaudu andnud teada, et Kreekale ei pruugita abirahasid üldse anda. Soome tegi Kreekaga omavahelise kokkuleppe, kus nõudis erinevalt teistest abirahasid andnud riikidest ka reaalseid tagatisi - Kreekalt nõuti sularahareservide hoidmist Soome jaoks juhuks kui Kreekal tekib tõrkeid tagasimaksetel tulevikus. Euroopa Liidu teiste riikide poolt tekkis sellest kriitika Soome aadressil. Peaminister Katainen teatas aga, et Kreekaga sõlmitud kokkuleppe tingimused olid eelnevalt läbi arutatud ja kokku lepitud Soome parlamendis toimunud arutelude tulemusena. Seega oli tegemist praministri sõnul igati demokraatliku otsustuse protsessiga ja juhul kui kellelegi ei meeldi Soome poolt antavate abirahade tingimused, siis võivat Soome riik ka Kreekal rahakraanid üldse kinni keerata. Soome hoiab praegu pinges ka maailma rahaturge kuna kardetakse uut rahakriisi Euroopas kui Kreeka uus abipakett käiku ei lähe. Kreeka pankade aktsiad on viimastel päevadel langenud 9% võrra. Finland threatens to withdraw Greek bailout support"
Allikas: http://minut.ee/

VIRTUAALVANGLA

Isiku lehekülg

EDGAR SAVISAAR, Keskerakond

11 eksimust: ENDINE KOMMUNIST
#41: Lindistas salaja poliitikute vestlusi #53: Nõuab kodakondsust Eestivastasele ettevõtjale #54: Õigustab Eesti riigi vastasele kodakondsuse andmist #55: Eetikarikkumine raadiojaama omamise näol #57: Tartu maantee parandamise näitamine kui ainuüksi enda töö tulemus #58: Maaostutehing - varastamine riigi tagant #59: Määras seadusevastaselt enda naise Tallinna Sadama nõukogu liikmeks #63: Enesereklaam linna rahaga #64: Reklaamis ennast telekas tasuta linna raha eest #65: Rikkus liikluseeskirju #77: Eesti meister onupojapoliitikas

kolmapäev, 24. august 2011

NÄDALA RINGVAADE

Terrorirünnaku ligikaudne kahju teada.

23 august 2011 15:22

Eesti elanike seas on suhteliselt suur hulk inimesi, kes ei hooli eneseväärikusest ega meie laste, meie endi ja ühiskonna turvalisusest. Võib-olla nad näevad ennast ise tulevikus kuritegude sooritajana ja see asjaolu ajendab neid kurjategijate heaolu eest võitlema? Nii igaks-juhuks.

Need poliitilised jõud ja selliseid jõude toetavad inimesed tuginevad populismile, toetuvad loosungitele võrdsusest ja sotsiaalsest õiglusest, kasutavad alateadlikult ja alatult ära demokraatlike väärtuste mitmetimõistetavust nagu ka inimõigusluse silti, mille all soovivad tegelikult elu Maarjamaal sisuliseks põrguks muuta.

Selline lühinägelik tilu-lilu toob kindlasti kiirelt populaarsust, õlale patsutamist ning rõõmuhõiskeid lumpenluse leeris, kuid ühiskonna jaoks on tegemist puhtalt destruktiivsuse õhutamisega.

Hinnates meedias ilmuvate artiklite sisu ja neile antavate avalike kommentaaride mõtet, suureneb üha enam nende isikute hulk, kelle arvates kaitseministeeriumit rünnanud kurjategija suhtes käituti liigse karmusega.

Kurjategijate kaitsjaid ei huvita asjaolu, et rünnates riigiasutust, ründas ta ühtlasi riigi turvalisust, selle alluseid ja riiki ennast nagu ka igat selle riigi kodanikku. Nad ei hooli ka sellest, et kurjategija tõstis käe riigi vastu kõikki seadusnorme, eetilisi väärtusi ja sotsiaalseid reegleid eirates, inimelusid ohtu seades, rääkimata siinjuures ohust misiganes tüüpi varadele.

Täna me teame, et kurjategija tabas tulistamise käigus kahte politseinikku (õnneks mitte fataalselt), on selgunud muuhulgas ka tekitatud varalise kahju hulk.

Esialgses hinnangus Kaitseministeeriumis toimunud tulistamise järel tekkinud purustuste parandamine maksab 20 000 eurot.

11. augustil toimunud intsidendi tõttu vajavad korrastamist ministeeriumi fuajee seinad ja lagi, samuti 1. korruse koridori seinad, laed ja põrand ning üks kabinet, andis ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ülevaate.

"Iseenesest ei ole intsidendi tagajärjel tekkinud kahjustused suured, kuid kuna tegemist on suurte lagedate pindadega, ei saa üle krohvida ja -värvida üksikuid laike, vaid kogu sein, lagi ja põrand. Samuti vahetatakse välja paar kahjustusi saanud ust," rääkis Kuimet.

Kokku kujuneb nende tööde maksumuseks koos käibemaksuga ligikaudu 20 000 eurot
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

VIRTUAALVANGLA

Isiku lehekülg

MART LAAR, Isamaa ja Res Publica liit

6 eksimust:
#30: Lasi Savisaare pildi pihta märki #96: Võimu ostmine ja riigiraha raiskamine #97: Populism #100: Rahvale valetamine ja vassimine #102: Tulistas Savisaare pilti ja hiljem valetas ning vassis sellel teemal õigustamatult #104: Jäme poliitilise eetika rikkumine
3 pisieksimust:
#99: Petab lubadustega #101: Annab sõna, võtab sõna #103: Annab katteta lubadusi

teisipäev, 23. august 2011

MEELEAVALDUSED DEMOKRAATIA KAITSEKS TOIMUVAD 29.AUGUSTIL TALLINNAS, TARTUS JA PÄRNUS

Meeleavaldused demokraatia kaitseks Tallinas, Tartus ja Pärnus

Esmaspäeval, 29. augustil kell 12:00 korraldab Eesti Rahvuslik Liikumine Toompea lossi ees meeleavalduse, et ajal, kui Riigikogus toimub presidendivalimiste esimene voor, nõuda rahvale õigust valida ise presidenti ja pöörata tähelepanu tõsisele demokraatia puudujäägile Eesti Vabariigis.

„Eesti peab saama demokraatlikuks riigiks, kus valitseb kodaniku tahe,“ kinnitab ERLi juht Aivar Koitla. „Olukorras, kus kandidaate esitab ja nende vahel teeb valiku sama seltskond, pole võimalik erakondadest sõltumatu presidendi valimine. Eesti Vabariigi peamine esindaja rahvusvahelistes suhetes peab aga lähtuma ainult rahvuslikest huvidest. President peab olema Eesti ja eestlaste president!“
Meeleavaldusele oodatakse kõiki inimesi, kes ei ole rahul demokraatia sumbumisega Eestis, kes tahavad teha ise Eesti tulevikku puudutavaid otsuseid ja kelle jaoks rahvas on endiselt riigi kõrgeim võim.
Sarnane üritus toimub ka Tartus, kus koostöös Eesti Rahvusliku Liikumisega korraldab seda rahvaliikumine MTÜ Vabade Kodanike Ühendus. Miiting toimumise aeg on samuti 29. augustil kell 12:00 Tartu Raekoja platsil.
Ning selleks, et vähemalt osad suurematest Eesti linnad oleks esindatud, korraldab Vanglaplaneet ka Pärnus väikese meeleavalduse. Toimub see samuti 29. augustil kell 14:00 Pärnus Rüütli platsil, Eesti Vabariigi väljakuulutamist meenutava monumendi juures.

Link
Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/

NÄDALA RINGVAADE

KOHVIK: Taasiseseisvumise 20. aastapäeval pole Eesti enam iseseisev

Nii paradoksaalne kui see ka pole, aga Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeval pole Eesti enam iseseisev. Eestis kehtib võõras seadus ja Eestit juhitakse väljastpoolt, omariiklust on jäänud meenutama vaid lipp ja hümn. Eesti piiri asendab kohati vaid ajutine kontrolljoon, kuhu võõras võim on asunud täie enesestmõistetavusega rajama piirirajatisi.

Iseseisvuse kaotamine on hind, mida Eesti on pidanud maksma liitumise eest rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Liiduga. Seda on peetud paratamatuseks, sest Eestis on valitsenud põhimõte, et ilma ühte või teise liitu kuulumata ehk iseseisvalt ei suuda Eesti hakkama saada. Kui Eesti ei astu ühte, Euroopa Liitu, siis tiritakse ta teise, Venemaa kontrollitavasse SRÜsse.

Nii nagu Eesti kaotas oma iseseisvuse, pole hästi läinud ka selle iseseisvuse eest võidelnutega. Need, kes 1980ndate lõpul istusid põõsas või vandusid igavest truudust Gorbatšovile, või kellele iganes, et oma nomenklatuurset kohta hoida, taovad nüüd käega vastu rinda ja kuulutavad kui suured vabadusvõitlejad nad olid. Need, kes tegelikult oma elu hinnaga Eesti iseseisvuse eest võitlesid, nagu Tiit Madisson, on kodumaalt minema peletatud. Madisson oli 1980ndate lõpul Eesti iseseisvuse sümbol, noortele suur eeskuju, täna ei meenuta teda keegi. On irooniline, et see, millega ei saanud hakkama NSV Liit, on hakkama saanud Euroopa Liit. On loomulik, et iseseisvusmeelne Madisson liitudele ei sobi, sest liidud ei soosi iseseisvust.

Iseseisvumise 20. aastapäeval kogunetakse tähistama iseseisvust ja vabadust, ent tegelikkuses teavad kõik, et Eesti pole enam ei vaba ega iseseisev, sestap valitseb üldine matuse-meeleolu. NLiidus pandi inimesed poolmuidu tööle, sisendades neile usku, et pingsalt töötades saabub peagi aeg, mil pole enam vaja tööd teha. Paljud inimesed panid töösse kogu oma elu ja tervise, ent lubatud maapealset paradiisi ei saabunud kunagi. Euroopa Liidus, kus endistest kolooniatest odava tööjõu sissevedamise projekt on tunnistatud ebaõnnestunuks, on vaja uute liikmesriikide inimesed poolmuidu tööle panna, et vanades senist hiilgust ja heaolu säilitada, uhkeid ametiasutusi ja kuningakodasid üleval pidada. Kommunistlikus ideoloogias pettunud inimesed pöörati raha-usku, väites, et pingsalt töötades ja suurt raha teenides saabub aeg, mil ka Ida-Euroopa on sama jõukas kui Lääs. Ida-Euroopa muster-riigiks sai Läti, kes kihutas valguskiirusel Läänele järele, ent põrkas siis vastu seina ja need, kes tahavad edasi kihutada, peavad seda tegema väljaspool kodumaad. Täna on Läti täielikult rahvusvaheliste institutsioonide kontrolli all ning seal elavatel inimestel pole muid õigusi, kui töötuna paljalt ja näljasena kodus istuda või sandikopikate eest rasket tööd teha.

Eesti, kes kihutas Lätiga võidu, pääses Läti saatusest ainult tänu kogutud reservidele ja seoses valmidusega teha vabatahtlikult läbi kõik need kärped, mis Lätile olid peale surutud. Eesti riik pole küll kellelegi võlgu, ent see eest on kodanikud kõrvuni võlgades. Eestlaste vara liigub mühinal võõramaiste pankade kontrolli alla. Kui Eesti taasiseseisvumine 20 aastat tagasi tegi eestlastest omanikud, siis täna on Euroopa Liidu "viljastavates" tingimustes saamas omanikest taas üürnikud. Turistid omal maal, nagu eestlased kirjeldasid oma elu NLiidus. Kui 20 aastat tagasi ehitasid kõik andekad ja edumeelsed eestlased üles iseseisvat Eestit (Eestist räägiti kui Euroopa Singapurist), siis tänaseks on valdav osa neist Eestist lahkunud. Kuidas ütleski William Vesilind (National Geographicu ajakirjaniku, ühe Eesti iseseisvuse kangelase Priit Vesilinnu poeg) enne Eestist lahkumist mõned aastad tagasi: suur raha siia ei tule.
Allikas: http://innojairja.blogspot.com/
___________________
Lugege ka: http://rahvuslane.blogspot.com/2011/06/matti-ilves-eesti-riiki-ei-ole-enam.html
M.I.

TERRA88.COM: Riiklik rassipropaganda.

Eestlaste rahaga eestluse vastu: "Armastuse värviteooria" noortele.

Allikas: Kooli perekonnaõpetus.
Valitsuse hariduspoliitika eesmärk: tuleviku eestlane istub taas puu otsas.