Tallink ja Taltech sõlmisid teaduskoostööleppe targa laeva
lahenduste loomiseks, mille raames näeb Tallink ühe tulevikulahendusena
ka reisijate identimist näotuvastuse abil, aidates seeläbi kaasa
täieliku jälgimisühiskonna järk-järgulisele ülesehitamisele.
Postimees
vahendab,
et eelmisel nädalal sõlmisid Tallink ja Taltech (Tallinna
Tehnikaülikool) lepingu teaduskoostöö käivitamiseks, mille esimeses
järgus on eesmärgiks töötada välja targa autoteki lahendus, mis aitaks
kiirendada autode peale- ja mahalaadimist.
Tallinki juhatuse liige
Lembit Kitter pakkus aga
välja, et ühena tuleviku nutilahendustest võib Tallink laevadel
reisijate identimiseks kasutusele võtta ka näotuvastuse tehnoloogia.
Kitteri sõnul on koostööprojekt Taltechiga jagatud kuuekuulistesse
etappidesse ning kuigi kahe aasta pärast peaks esimese etapi ehk targa
autoteki lahendus valmis olema, siis koostöö sellega ei piirdu.
“Elame digirevolutsiooni ajal ja areng on väga tormiline. Mis kohe
meelde tuleb, on kõik see, mis on seotud isikutuvastusega ja
turvakontrolli toimingud. Siin on tänapäeval reaalselt võimalus näiteks
minna näotuvastuse peale, et ei ole enam elektroonilist piletit vaja,”
selgitas Kitter võimalikke edasisi plaane.
Ta lisas, et jalakäijatega on probleeme vähem, kuna juba täna toimub
väravates reisijate elektrooniline tuvastamine, kuid digitaalsetest
lahendustest lähtuvat klienditeenindust oleks võimalik parandada laeva
sees:
“Ka laevas oleks vaja reisijaid
personaalselt kohelda. Meil on laevades WIFI võrgud, me saame inimese
eest hoolitseda, kui ta selles võrgus liigub ja me saame teada, mis ta
tahab. On võimalik ette ära määrata inimeste profiilid, kes laeva
tulevad – kui nad on selleks muidugi nõusoleku andnud – ja vastavalt
sellele pakkuda sellist teenust, nagu nad vajavad.”
Totalitaristliku Hiina eeskuju
Näotuvastusel põhinev jälgimissüsteem on praeguseks
laialdast rakendamist leidnud aga näiteks Hiinas, kus see on seotud ka katsefaasis oleva
sotsiaalse krediidi süsteemiga,
millega premeeritakse partei- ja režiimitruud käitumist ning
karistatakse ebalojaalsust valitseva korra suhtes näiteks
õppimisvõimaluste tõkestamise, teatud ametikohtade välistamise või
laenu- ja viisataotlustest keeldumisega.
Eksperimentaalne “Sotsiaalse usalduse programmi” loomine käivitus
aastal 2014 Hiina rahvavabariigi Riiginõukogu algatusel 30 linnas,
eesmärgiks ohjeldada asotsiaalset käitumist ning alates aastast 2021
kavatsetakse seda rakendada kogu Hiina territooriumil. Igale
eksperimendipiirkonnas elavale kodanikule määratakse alguses 1000
punktiline arve ning edasine sõltub juba temast endast – korrektset
käitumist premeeritakse lisapunktidega ning “asotsiaalset” käitumist
karistatakse punktiskoori vähendamisega.
“Valitsuse silmis usalduse võitnud kodanikud võivad nautida kõiki
ühiskonna poolt võimaldatavaid teenuseid. Usalduse kaotanud isikud ei
või samas iseseisvalt astuda pea sammugi. Andmetöötlussüsteem kogub
Riiginõukogu jaoks informatsiooni ostude, trahvide, liikumise ja isegi
sotsiaalmeedias jagatud “meeldimiste” kohta, ning jagab inimesed ka
automaatselt kastidesse, nagu hinduistlikus ühiskonnas. Kuna tegemist on
riikliku programmiga, mida kureerib Hiina Kommunistlik partei, ei võigi
see ühele korralikule kodanikule vastumeelt olla,”
kirjeldab seda süsteemi Objektiivi kolumnist
Roland Tõnisson.
Süsteemi testiva ettevõtte
Sesame Credit tehniline direktor
Lee Jeng-un
selgitab aga, et “inimene, kes mängib 10 tundi päevas videomänge, saab
külge loodri sildi. Sageli mähkmeid ostev inimene klassifitseerib
lapsevanemaks, seega ka vastutustundlikuks isikuks.”
Kõik inimesed jagunevad vastavalt oma reitingule viide
kategooriasse – AAA , AA, B, C ja D. AAA (üle 1050 punkti) – see on
eliit. Neid võetakse meelsasti tööle, nad saavad laenu väga headel
tingimustel, kui nad satuvad haiglasse, saavad nad esmaklassilise ravi
ja hoolitsuse osalisteks.
Kategooriasse D (alla 600 punkti) kuuluvatel isikutel (õigemini
häbimärgistatuil) on tööd leida keeruline, laenudest võivad nad vaid
unistada ning neile ei müüda ei lennu- ega rongipileteid (Hiina valitsus
on
võtnud
2018. aasta mai seisuga võimaluse kasutada lennukeid 11,4 miljonil ja
kiirronge 4,25 miljonil inimesel). Nendega ei maksa isegi suhelda, sest
see langetab kõrgemalseisva kodaniku “reitingut”.
“Neist eemale hoida on normaalne, sest minu reiting on seotud minu
sõprade reitingutega ja nii liigun õigel teel. Inimesed hakkavad
paremini käituma, sest ülejäänud inimesed hakkavad neid (kõrgema
reitinguga kodanikud) järgima,” väljendas üks hiinlanna rahulolu
eksperimendi käiguga.
Riigi viimase viisaastakuplaani kohaselt on eesmärgiks seatud ka
avaliku “musta nimekirja” koostamine, mille alusel piirata
“asotsiaalsete” isikute ligipääsu toodetele-teenustele ja töötada välja
karistusmeetodid.
Umbes 200 miljoni valvekaameraga kommunistlik riik on viimas oma jälgimisühiskonda nüüd aga järgmisele,
tehisintellekti põhisele
tasemele, töötades välja näotuvastussüsteemi, mis on võimeline leidma
kõigest sekundite jooksul 90 protsendise täpsusega õige vaste 1,3
miljardit isikutunnistuse fotot sisaldavast andmebaasist. Seda süsteemi
hakatakse kasutama eelkõige julgeoleku ja valitsemise eesmärkidel,
näiteks avaliku halduse korraldamiseks ja tagaotsitavate isikute
jälitamiseks.
Kuigi selline kavatsus on muutnud ärevaks tehisintellekti eksperdid,
kes on mures eelkõige privaatsuse kadumise pärast, on tehisintellekti
põhine näotuvastustehnoloogia juba praegu Hiinas kasutusse võetud,
näiteks piiripunktides,
üli- ja
üldhariduskoolides,
et kontrollida (üli)õpilaste tähelepanelikkust koolitunnis või loengus
aga ka mõnedes Pekingi avalikes tualettides, et piirata igale
külastajale jagatava paberi hulka. Seega Eestil veel arenguruumi on.
“Ma sülitan privaatsuse peale,” väljendas oma meelsust üks süsteemi
reklaamimise tarbeks intervjueeritud eesrindlik seltsimees. “Püüda
kaitsta personaalset informatsiooni on ajaraiskamine olukorras, kus
oleme niigi kontrollitavad. Elame elektroonika-, digi-, ja
internetiajastul.”
Kiibistamine kui Overtoni akna nihutamine
Totaalse jälgimisühiskonna juurutamisele ja aktsepteeritavaks muutmisele on kaasa aidanud ka
inimeste kiibistamine Ülemiste linnakus – praeguseks on seal kiibistatud juba kolme nimeka ettevõtte töötajaid ning Mainor Ülemiste AS juhatuse esimehe
Margus Nõlvaku sõnul ka pool tema meeskonnast. Samuti pakuvad nad nüüd kiibistamist oma klientidele ka teenusena:
“See teeb tööelu tõepoolest väga palju
mugavamaks, seetõttu pakume seda ka oma klientidele teenusena. Ootame
pikisilmi, et tehnoloogiaettevõtted, aga miks mitte ka meie linnaku
värskeim liituja Tele2 arendaks tehnoloogiat edasi ja saaksime kiipidele
uusi mugavusteenuseid juurde.”
Tulevikku vaadates leiab Nõlvak aga, et “tehnoloogiliselt võiks ju
sarnast kiipi koostöös finantsasutustega kasutada pangakaardina või
koostöös riigiga suisa ID-kaardina.”
Kardan, et sellised muretekitavad hoiakud ja suundumused aitavad
kaasa digitaalse düstoopia oodatust kiiremale juurutamisele ka Eesti
ühiskonnas ning kui me oleme valmis ohverdama oma vabaduse ja
privaatsuse mugavuse ja “progressi” altarile, müütama oma suveräänsuse
digitaalse läätseleeme eest, siis võivad sellel olla meie jaoks väga
rängad ja ettearvamatud tagajärjed, mis võivad viimaks päädida koguni
digitaalse orjaajaga.
Allikas:
http://objektiiv.ee/tallink-kaalub-naotuvastussusteemi-kasutuselevotmist/
Read more...
