Venemaa ja Iisrael on alustanud ühiseid õppusi, et muuta lennud üle Süüria õhuruumi ohutuks ja tagada lennuohutus. Sellest teatas Vene kaitseministeerium.
Esimene koolituse etapp on juba lõppenud ja keskendus koordineerimisele, mille eesmärk oli ennetada ohtlikke juhtumeid kahe lennuväe vahel.
Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja kindralmajor Igor Konashenkov ütles ajakirjanikele: "Vastastikune teabevahetus õhusõidukite tegevuses on korraldatud kasutades sidet Vene õhuväe juhtimiskeskuse, mis on Hmeimim´i lennubaasis ja Iisraeli õhujõudude juhtimiskeskuse vahel." Nüüd on lõppenud ka õppuste 2. etapp.
Presidendi Vladimir Putin pressiesindaja ütles juba varem, et Moskva ja Tel Aviv vahel kokkulepitud peaminister Benjamin Netanyahu viimane visiidi ajal Venemaale käivitada suhtluskanal ja vahetada teavet arengutest Süürias.
Iisraeli allikad kinnitasid, et Moskva on teatanud Tel Aviv´ile juba varam, et alustatakse õhurünnakuid Süürias.
Aga mida juudid Süürias teevad, seda ei tea ma praegugi. Neil tuleks tegelikult liituda venelastega, kui võidavad mässulised, poleks see üldse Iisrael´ile kasulik, sest siis ei saabu rahu vaid nad hakkavad võitlema omavahel ja tegu on juutidele piiririigiga. Aga seda Iisrael ilmselt ei tee, sest nii läheksid nad USA-ga vastuollu, kuigi seda varemgi tetud.
Juutudel on praeguses kodus küllalt tegemist Palestiina araablastega, et luua okupeeritud territooriumidele Suur-Iisraeli riik. Nad peavad nii või teisiti lahti saama palestiinlastest, muidu riik ei püsi, hoolimata nende suurest tuumaarsenalist. Palestiinlastega ei tahetagi kokku leppida ja lõputud "rahukõnelused" ei ole midagi muud kui teesklemine. Nüüd on juudid veel asnud takistama palestiinlaste liikumist Tempimäel ja Kaljumošee juures. Kuuldavasti on koostatud ka plaanid juutidele uue templi ehitamiseks
Kui tagasi minna Süüria juurde, siis hiljuti teatas veel Süüria ortodoksi patriarh lääneriikidele: "Lõpetage meie rahvast mõrvavate terroristide relvastamine."
Vaade öhe mattunud Euroopale kosmosest. Foto: NASA
Tuntud vene kirjanik ja filosoof Mihhail Veller, kes
elab Moskvas, kuid eelistab töötada Tallinnas, analüüsib mahlakalt ja
vähimagi poliitilise korrektsuseta (garanteeritud!) – venelasena
venelastele kirjutades – Õhtumaa allakäiku ning tuvastab, et mitte
migrandid, vaid just nimelt “euroopalikud väärtused” annavad viimaks
Euroopale kabelimatsu.
Kas me ikka veel ei usu, et see on lõpp?
1. Venelaste ükskõiksus migrantide pealetungi suhtes Euroopale on
näitlik tunnistus suhtumisest meie euroopalikku enesemääratlusse. Me
võime Euroopat needa, õpetada ja põlata – võime kadestada ja kannatada,
kuna ei oska end kujutleda osana selle senisest õitsengust. Ent ta on
kindlalt meie alateadvuses kohal kui heaolev alternatiivne maailm –
andes usku ja lootust, et parem maailm on võimalik, et on, mille poole
püüelda. Teoreetiliselt on meil (venemaalastel – tlk) olemas
koht, kuhu hea elu peale põgeneda. See on valgete kristlaste maailm.
Meil on nendega samasugune ettekujutus elust ja inimlikest väärtustest.
Meil on nendega sama kirjandus, sama kunst, muusika, sama filosoofia
ja teadus, sama tehniline progress, moed, ilukaanonid ning ettekujutus
heast ja kurjast. Isegi kirjatähed, pulma- ja matusekombed. Sama Jumal.
Me oleme üks kultuur – ideoloogiline maailm. Ent vastuolud – eks ole
Euroopa riigid omavahel palju rohkem sõdinud kui Venemaa ükskõik kellega
neist.
Täna on küsimus pealetungist MEIE maailmale.
2. Optimistid oletavad, et küll Euroopa-eideke köhib veidi ja
seedimine saab jälle korda. On hullematki nähtud! Lõppude lõpuks ei ole
neid pagulasi 500-miljonilise Euroopa elanikkonna kohta nii palju.
Praegust hulka ära toita ei ole probleem. Selline on kas ausa,
heatahtliku inimese või siis kurjade kavatsustega idioodi seisukoht.
Sest käesoleva migrantidega seotud probleemi suurus ja lahendamatu
keerulisus ei seisne mitte praeguses migrantide hulgas.
See on PEALETUNGIV ARMEE. Selle eelvägi, avangard. Nad ei tule siia
ümber sulanduma. Vastupidi – nad tulevad Euroopat uueks seedima. Maomahl
on juba pritsitud ohvriks langenud kehasse. Euroopa loojangu viimane
etapp on kätte jõudmas just nüüd, meie silme all. Sotsiaalsed protsessid
arenevad aga üha kiirenevas tempos. Tsivilisatsiooni õitsengu tipule
järgneb imekspandava kiirusega krahh – ajaloolased teavad.
Põhjus ei ole migrantides, vaid Euroopa mädanenud ajus.
3. Et toimuvat mõista, on vaja vaadata lähimaid allikaid. Selleks on
biitnike kultuurirevolutsioon ja viiekümnendate aastate USA. Kamp
asotsiaalsete ja väärastunud loomevaimuga vaadetega homoseksuaale ja
narkomaane formuleerisid kontrakultuuri eetika ja esteetika. Kolm
kultusisikut – Allen Ginsberg [1], William Burroughs [2] ja Jack Keruack
[3]. Räpaste luuserite-logardite räpane seks, räpane kõnepruuk, räpased
fantaasiad ja “olgu neetud see ühiskond, milles ma tunnen end
õnnetuna”. Selles ühiskonnas on kõik võimalused isiklikuks õitsenguks,
ent need haige psüühikaga, nikastanud ajudega inimesed näevad ainsaks
võimaluseks enda teostamisel reostada kõigi peale ja süüdistada teisi
omaenda hingelises ebatäiuslikkuses.
Ent elu on muutumine, liikumine! Sel ajal olid traditsiooniline
esteetika ja ideoloogia kriisis, end ammendanud, klammerdusid sellesse
ammendunusse. Kõrgus ja täiuslikkus olid juba saavutatud ning jäänud
minevikku – mis edasi? Sest kunst on ju uue loomine! Ning iga noor
põlvkond nõuab uut!
Me muudame teie ühiskonna – purustame ta.
4. Hipide 1968. aasta suur revolutsioon USA-s ja Prantsusmaal
kanoniseeris kontrakultuuri. Nad ei piirdunud ainult kunstiga, vaid
käsile võeti kogu kodanlik kultuur. Meil on kõrini karjerismist, ausast
tööst ja patriotismist – Vietnami sõjast on kõigil villand –, kõrini on
silmakirjalikkust perekonnast koos selle petmiste ja truudusega, kõrini
rikkuritest-vereimejatest ja sotsiaalsest ebavõrdsusest. Ja mis peamine –
kõrini on igasugustest keeldudest, mis takistavad inimesel teha kõike
seda, mis inimene tahab ja mis talle rahuldust pakub. Saagu vendlus ja
õnn!
Suitseda kanepit, teha keppi ja mängida saksofoni. Teha mitte midagi – üleüldine õnn ja budism!
Kõigest küllastunud kaasaegne maailma sünnitab üha uusi mädaseid vilju.
5. 1962. aastal arvati mustanahaline James Meredith Missisipi ülikooli tudengite hulka president Kennedy
isiklikul osavõtul. Mitu tuhat sõdurit ja rahvuskaartlast valvasid tema
saabumist esimestele loengutele. Järgnenud rahutustes hukkus kaks ja
vigastada sai neli inimest. 1965. aastal tekkisid “Mustad pantrid” koos
oma mustaradikaalse tiivaga. 1967. aastal lasti maha Martin Luther King. Ja alles 20. sajandi seitsmekümnendatel aastatel võrdsustati valgete ja mustade ameeriklaste õigused ka tegelikkuses.
Aga. Kui protsess sai juba alguse, ei ole teda võimalik enam peatada. Seame sammu edasi!
6. Käesolev kirjatükk ei ole kohaks, kus arutada Frankfurti filosoofilise koolkonna ja Horkheimeri [4], Adorno
[5] ja teiste sammaste olemust. Proovides formuleerida üldist
kokkuvõtet võib öelda, et väljapaistvate mõtlejate väsimatu töö
tulemusena imbusid Lääne noorsugu ja professuur läbi
“uusrevolutsionismi” vaadetest. Kodanliku riikluse ja selle
institutsioonide purustamist tervitati ning põhjendati uue
moraalifilosoofilise lähenemisega. Kuna proletariaat koos oma
progressiivse loomusega lahtus tarbimisühiskonda, said ühiskonda
edasiviivateks jõududeks edumeelne noorsugu ja marginaalsed rühmitused.
Me lõpetame inimese kodanliku ekspluateerimise teiste inimeste poolt
ning rajame vabade inimeste õiglase, vennaliku ühiselamu. Esiisade
moraal on silmakirjalik, nende seadused kägistavad inimest ja kõrgeimaks
on ju inimese looduse poolt antud õigus rahuldusele. Rahulduseni
jõudmine ongi õnn ja ajaloo mõte.
7. Ja 1971. aastal ilmub välja ajastule alusepanev teos, poliitilise filosoofia piibel – John Rawlsi
[6] “Õigluse teooria”. Selle paljuleheküljelise teose praktiliseks
tulemuseks sai Rawlsi õigluseprintsiibi sügavale ajudesse istutamine.
Nimelt – väärtuste ümberhindamine riigis peab toimuma vähemomavate
kasuks rohkemomavate käest äravõtmise teel. Ehk siis (ärgu keegi kukkugu
pikali ega hakaku ropendama): igaühelt tema võimaluste kohaselt, igalt
ühelt tema võimete järgi. Reaalsetes ja mõistlikes piirides. Vaat
selline vulgaarkommunistlik tees, mida meile tuubiti sisse nõukogude
keskkooli ühiskonnaõpetuse tundides. Ent antud juhul oli tees
raamistatud terve hulga teaduslike argumentide ja mõtisklustega.
Mõistate? Sotsiaalsed suhted peavad olema nagu perekonnas, kus rikas
ja tugev hoolitseb nõrkade ja mittetöötavate laste eest. Või hoolitseb
armastusest ja inimlikkusest lähtuvalt haigete vendade eest jne,
nõudmata midagi vastu. Ja Lääne intellektuaalid süvenesid endast
lugupidamisse nende vaadete mõistmise ja praktikasse rakendamise läbi.
Uskudes pühalikult, et see on tark ja hea tõde.
8. Lääne muiduleivasööjad ja igat masti parasiidid ulgusid õnnest.
Oma vajaduste rahuldamine töörabajate abil ei saanud mitte ainult
seadusliku aluse, vaid ka moraalse õigustuse. Tasuta korter, haridus,
arstiabi, toidutalongid, rõivaabi ja taskuraha igapäevasteks
kulutusteks! Milleks tööd teha? Pealesunnitud töö on totalitarismi jäle
rudiment. Sa rabad tööd teha? Maksa siis ka maksud, lurjus! Aga mina
olen ära teeninud abipaketid.
Rawlsi õigluseteooria ei tahtnud arvestada inimese psühholoogiaga ega
sotsiaalpsühholoogiaga. Õnnist unelmamaailma oli efektiivse tootlikkuse
ja ületootmise tingimustes võimalik ellu äratada. Ent töötegijaid ajas
nõudmine nahaalseid parasiite üleval pidada raevu. Neile selgitati, et
see on seaduslik ja nad ise peavad olema lahkemad ja inimlikumad: häbi
peaks teil olema, härrased proletaarlased! Need, keda te nimetate teie
elumahlade väljaimejateks, on ju teie vennad!
9. Ja nõnda siis 1969. aastal, Lääne rassi- ja tudengirahutuste,
kultuuri-, moraali- ja ideoloogilise revolutsiooni laine harjal sattusid
New Yorgi homoseksuaalid kaklusse politseinikega. Üsna ruttu
vormistasid nad end seksuaalse orientatsiooni tõttu taga kiusatud
vähemusgrupiks. Seega – eesrindlike vaadetega inimeste jaoks
kaastundeobjektiks. Elagu võitlus võrdsuse eest! Homoseksuaalid on läbi
ajaloo palju kere peale saanud, ent ainult see kaklus juhtus sattuma
küpseks saanud ajaloolisele hetkele. Soodom ja Gomorra lubasid
Issandale, et nii lihtsalt ta enam ei pääse!
Homoseksuaalide liikumist esitleti kui taga kiusatud vähemusrühma
õiglast ja õigustatud võitlust oma õiguste eest, ning see sobis
suurepäraselt vastukultuuriga, kodanlusevastase kontramoraaliga.
Võitlusse lõbujanu legaliseerivate isikuvabaduste eest! “Uue mõtlemise”
apologeetide jaoks sai suhtumine homoseksuaalidesse lakmuspaberiks: kas
sa oled vabaduse ja inimõiguste poolt või ei?
Sealjuures võitlesid homod 1970. aastatel õiguse eest mitte teenida
aega kaitsejõududes, 2000. aastatel – vastupidi – õiguse eest teenida.
Seitsmekümnendatel võitlesid nad üleüldse abieluinstitutsiooni vastu.
Hiljem saavutasid nad samasooliste abielude seadustamise. Mis peamine –
nad saavutasid, et alustuseks kustutas pärast pikki vaidlusi ja rohkeid
hääletusi Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon ja seejärel Maailma
Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse minimaalse häälteenamusega
psühhiaatriliste patoloogiate nimekirjast ning kuulutas selle
normaalsuse piires olevaks seksuaalsuse variandiks.
10. Agressiivne feminism võitleb naiste igasuguse diskrimineerimise
vastu – õiguse eest teenida kaitseväes, teha ametialast karjääri, olla
proportsionaalselt esindatud juhtorganites ja tõsta kangi.
Propageeritakse mudelit iseseisvast naisest, kes sünnitab
neljakümnendates eluaastates ainsa lapse. Child-free ehk “lastevaba” liikumine kinnistab täisväärtuslikku elumudelit, millest lapsed üldse puuduvad.
11. Abielu ei ole enam üldse kohustuslik. See kodanlik puur ei sobi
vabadele inimestele! Me elame, kellega tahame, ja nii kaua, kuni tahame –
just see on voorus! Saab alguse perekonna lagunemine, kasvab
abieluväliselt sündinud laste arv ning varsti saab neid Skandinaavias
olema rohkem kui pooled vastsündinuist (Eestis on see juba nii – tlk).
Üksikema abieluta kooselu oma laste isaga on majanduslikult mõlemale
kasulikum, eriti veel kui nad mõlemad on töötud. Selline on riiklik
toetuste, maksude ja soodustuste süsteem. Riik soodustab tegelikult
perekonna lagunemist.
12. Ja üldse – elu on rikkam ja kergem, lõbustusi on rohkem, suurem
on ka soov elada ainult iseendale. Kaks last on perekonnas normiks,
tihtipeale ka üks. Sündimus langeb järsult! Euroopa rahvad ei taastooda
end enam ja nende arvukus langeb.
ON ALANUD VÄLJASUREMINE. Sõdadeta, epideemiateta ja näljata. Lihtsalt
ei viitsita enam sünnitada. Viimati oli olukord selline Rooma
impeeriumi lõpupäevil.
MAHAKÄRVAV KULTUUR. Sinnamaani oleme jõudnud. Kõige oma võrdõiguslikkusega, vabadustega, väärtuste ja põhimõtetega.
13. Ja paralleelselt! Paralleelselt! Paralleelselt koos kõigi nende
eri sorti võrdõiguslikustega – tegelikult “ülimusliku
võrdõiguslikkusega” – sai alguse poliitiline patukahetsus. Sest
teistsugused, vähemad, nõrgemad, vaesed, taga kiusatud said nüüd õiguse
tugevamate poolt osutatavale vennalikule abile ja armastusele. Eriti
nende poolt, kes neid enne taga kiusasid. Eilsed kolonisaatorid hakkasid
endal kahetsedes juukseid peast rebima ning üritasid üksteist edestada
endistele koloniseeritavatele hea tegemises. Ja hakkasid neid enda
juurde elama võtma, kodakondsust andma ja kõigega varustama. Ja keelati
meenutada, et kakssada aastat tagasi sõid kirjaoskamatud metslased
teineteist ja müüsid üksteist valgetele orjadeks ja seda kõike teeksid
nad siiamaani, kui mitte need neetud koloniseerijad…
Möödusid vaevalised kolmkümmend aastat ning Aafrika ja muude
Pakistanide asukad koos igat masti Alžeeriatega muutsid terved
piirkonnad ja linnad prügimägedeks ega kavatsegi – kohalikke
terroriseerides – prii lobi pealt ära tulla. Aga! Neid on hädavajalik
abistada sest nad on meie vennad, kes on saatuse poolt vaeslapse ossa
jäetud.
14. Vigu on selles arusaamas kaks.
Esimene, olulisim, on ära toodud Richard Lynni [7]
raamatus “Evolutsioon. Rass. Intellekt”. Raamat on rikkalikult
varustatud kohutavate statistiliste tabelitega. Hirmuäratavate
andmetega. Kui keskmise eurooplase, valge inimese IQ on mõõdetud 100
ühikuga, siis Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea võivad kelkida 105 ühikuga.
Aafriklastel on vastav näitaja 70, araablastel ja afroameeriklastel 85.
Andmed on ümmardatud, raamatus on kõik üksikasjalikult lahti seletatud
vastavalt maadele, vanuselistele ja sotsiaalsetele gruppidele, koos
kommentaaride ja selgitustega.
Pärast sellise raamatu avaldamist peaks autori üle pidama kohut
paragrahvi “Fašism, rassism, pettus” alusel. Hädad on aga hoopis teises
asjas. Neid hulgalisi statistilisi andmeid ei ole kunagi kellegi poolt
ümber lükatud. Neid ei tohi siiski lugeda! Neid ei tohi mainida! Igaüks,
kes seda julgeb, on fašist. Aga andmeid ümber ei lükata…
Pange tähele – autor on valge. Hiinlasi, korealasi ning jaapanlasi
peab ta valgetest targemateks. Ja need tegelased ei tekita kusagil
sotsiaalseid rahutusi. Rügavad tööd teha. Ei mässa. Normaalsed inimesed.
Nende suurte arvude taustal meenutame siis, et “õigluseteooria” järgi
annavad targemad miskit vähem tarkadele. Alati. Mõningate etniliste
vähemuste tööinnust ja -eetikast on aga parem vaikida.
15. Teine viga.
Õndsa enesepettuse ekstaasis otsustasid tolerantsed sotsioloogid
identifitseerida inimesi poliitkorrektselt – eranditult ainult
kodakondsuse alusel. Riigis on kõik võrdsed? Kui Ameerikas on kõik
ameeriklased, siis Inglismaal on kõik inglased, Prantsusmaal
prantslased.
Aga. Inimest saab identifitseerida terve rea eri aspektide alusel:
sugu, vanus, amet, sissetulek, elukoht, rahvus, religioon, nahavärv,
asukohariik. “Suurbritannia kodanik” osutab kodakondsusele kui
juriidilisele mõistele, “inglane” aga kuulumisele rahva hulka, keelele,
kultuurile, ajaloole, rahvusesse sulandumisele, enesemääratlusele.
Traditsioonid, kombed ja harjumused on antud juhul inimese loomupärane
keskkond. Kodakondsusi võib olla kas või viis, kui on raha ja sidemeid.
Rahvas on sul aga üks.
“Dominantne eneseidentifikatsioon” – panin otsingusse sellise mõiste.
Selgus, et see on olukord, kui “meie Yorkshire poisid”, kes Londoni
metroo õhku lasid, ei olegi nii väga “meie poisid”! Neil oli Briti
kodakondsus, aga eelkõige olid nad moslemid, seejärel pakistanlased ja
alles siis britid. Pakistani moslemid lasid õhku neetud uskmatud, kelle
keskel nad elasid.
Islam kuulutab kõigi moslemite ühtsust, vastandades end “uskmatutega”.
Islami suhtumine uskmatutesse on paindlik ning vajadusel kõike lubav.
Sina võid kas või meeleliigutusest härdudes pidada migranti oma vaevatud
vennaks. Tema vennad on aga moslemid, suhted sinuga on aga tema jaoks
olulised vaid omakasupüüdlikel eesmärkidel.
16. Ameerika ja üleüldse kogu Lääs otsustas oma poliitiliste
fantaasiate enesehüpnoosis, et demokraatia on ühiskonna ülesehituseks
parim kord. Ja et nende kohuseks on aidata saavutada kõigil õnn ja
küllus – ning see on saavutatav ainult demokraatia ülesehitamise teel.
Nii nagu ei ole olemas parimat rohtu kõigi haiguste jaoks, ühtlasi
parimat rooga rasvunute ja düstroofikute jaoks, parimat maja troopiliste
alade ja tundraolude jaoks, nii ei ole ega saagi olla üht parimat
poliitilist riigikorda kõigi aegade ja kõigi rahvaste jaoks.
Demokraatia, aristokraatia ja autoritarismi erinevad vormid võivad olla
kõik optimaalsed erinevates tingimustes.
Katse juurutada demokraatia läänelikku mudelit Venemaal soodustas
suurepäraselt selle maa paljaks varastamist enneolematus ulatuses.
Katse juurutada demokraatiat Lähis- ja Kesk-Ida totalitaarsetes
maades viis paratamatult ja loogiliselt verise anarhiani, sest ainult
tugev ja julm valitseja võis hoida oma maa rahvad ja hõimud rahus ja
kuuletumises. Rahvad, kes elavad erinevatel territoriaalsetel
moodustistel, millised tekkisid siis, kui eurooplased jagasid joonlauaga
ümber purunenud Osmani impeeriumi, tunnistavad vaid relvastatud kätt.
Nii nagu biifsteek võib tappa düstroofiku, nagu õhurõhk võib tappa
akvalangisti, nii võib demokraatia tappa rahva, mis eksisteerib
hõimusuhetel ja hõimuteadlikkusel.
Nii see kõik lahti läkski. Ja pealegi Euroopa veel ise kutsus nad.
17. Euroopa demokraatia mädanemine sai täielikult ilmsiks hetkest,
kui 1979. aastal valiti skandaalse pidulikkusega Itaalia parlamenti
Ungari prostituut ja “pornonäitlejatar”, kes bravuuritses oma ametiga ja
jäi Itaalia poliitikasse veerandsajandiks.
18. Euroopa väärikus sai lõpliku hoobi 2002. aastal, kui Palestiina
terroristid hõivasid Kristuse Sünnikiriku, võttes seal asuvad mungad
pantvangi. Mitmeid päevi käisid läbirääkimised, pühaduserüvetamise
küsimust ei tõstatatud kordagi, keegi terroristidest ei kannatanud – nad
lasti vabaks ning toodi elama Euroopasse. Kujutame endale korraks ette
vastupidist olukorda – kristlikud terroristid hõivasid mošee Mekas. Kui
mitu pogrommi kristlaste vastu oleksid moslemid läbi viinud üle kogu
maailma?
19. Enesealalhoiuinstinkt ütles Euroopal üles siis, kui keelustati
surmanuhtlus isegi kõige jäledamate kuritegude sooritamise eest.
Mõrvaritele on elu garanteeritud, tehku nad ükskõik mida.
20. Võidutahe hülgas Euroopa sellest ajast, kui käputäied terroriste
hakkasid julgema esitada riikidele nõudmisi, šantažeerides neid
pantvangidelt elude võtmisega. Selle asemel, et ähvardada terroriste
nende partnerite, sõprade, sugulaste ja lähedaste likvideerimisega, mis
on läbi ajaloo alati garanteerinud vajaliku resultaadi, liputavad antud
riigid häbiväärselt sabaga ja nõustuvad tingimustega, vabastades
eelnevalt vangistatud mõrvareid, keda oleks pidanud vahetult maha
laskma.
Selle asemel, et uputada “somaalia piraate” – piisaks ühest
kuulipildujast iga nende paadi jaoks –, Lääs lobiseb ja majutab neid
“eurovanglates”, kui üldse õnnestub kedagi kinni püüda. Tavaliselt
maksab lunaraha.
Selle asemel, et esimesel võimalusel lasta maha kõiki ISIS-e
terroriste ja kupatada oma riikidest minema kõik need, keda
eriteenistused kahtlustavad terrorismis, arutlevad intellektuaalid selle
üle, kuidas tuua oma kodanikke tagasi ühiskonda.
21. Mõistus jättis Euroopa maha, kui kuninganna Elizabeth
esines pärast Londoni metroos toime pandud plahvatusi pöördumisega,
milles ütles, et “terroristidel ei õnnestu panna meid hülgama oma
väärtusi”. “Väärtuste” all peame mõistma valmisolekut edaspidigi võtta
oma ülalpidamisele islamistlikke migrante, kes põlgavad inglasi ja
kasutavad neid küüniliselt ära.
Vastutasuks nõuavad migrandid, et kristlased loobuksid oma
väärtustest – ei tähistaks jõule, ei kaupleks sealiha ja alkoholiga, ei
käiks trikoodega rannas ega päevitaks parkides. Ja nõuavad seda
agressiivselt!
22. “Multikultuursus” ja “ksenofoobia” on häid kavatsusi täis
tuubitud kirjaoskamatute idiootide leiutised. Need mõisted hülgavad juba
oma loomuse pärast sootsiumi kui süsteemi ja inimese kui sootsiumi
orgaanilise osa. See on järjekindel töö ühiskonna lammutamise nimel.
Sellise ühiskonna, milles inimeste omavahelised sidemed viivad loomuliku
üksteisest lugupidamise ja arusaamiseni. Üritatakse asendada
normaalselt toimiv ühiskond mingisuguse hübriidiga, luuakse lõvi peaga,
põdrajalgadega, elevandikerega ja paabulinnu sabaga olendit. Kimääri.
Sootsium on ometigi inimestest koosnev süsteem, milles igaüks teab,
mida teisest oodata, kus on ühiseluks ühtsed reeglid, sarnased
traditsioonid ja harjumused. Ühiselu – see on ühine arusaam pidustustest
ja argipäevast, imperatiividest ja tabudest, köögikultuurist ja
puhkeajast, riietusest ja huumorist. See on ühine elukeskkond, kus
inimest ei üllata ebameeldivad ja arusaamatud ootamatused.
Inimene on tervik koos teda ümbritseva materiaalse,
informatsioonilise, bioloogilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Sootsium –
see on kultuuriline ühtsus. Ei kuidagi teisiti.
Võõrkultuurilised grupid, kes positsioneeruvad võrdõiguslikena, üritavad
paratamatult muuta asukohamaad oma vaadete järgi või siis lihtsalt
sülitada sellele riigile ja kasutada ära selle hüvesid. Olles kokku
köidetud religioosse vendlusega ja ringkäendusega, terroriseerivad need
etnilised ühendused sageli kristlikku enamust, kes on neile peavarju
andnud.
Võõras – see on stressifaktor, ta pingestab. Peab olema valvel, et
keegi kedagi ei solvaks, ei astuks üle punase joone. Meie ja nende
arusaamad viisakusest ja argusest, headusest ja nõrkusest, lubatust ja
lubamatust on sageli erinevad.
Sinu rahvas, kellega sa kuulud ühte, on harinud ja kaitsnud seda maad
ning elab siin oma reeglite alusel. Kui migrant, kel puudub side sinu
ajalooga, ei jaga sinu vaateid ja rahva käitumisreegleid, kinnistab oma
eluviisi sinu maal sellele võõraste reeglite alusel, kuulutades end
samal ajal selle maa samasuguseks, täieõiguslikuks peremeheks nagu sina,
siis lõhub see rahva sotsiaalset olemust, vastandub iga selle liikme
sotsiaalsele instinktile. Igasugusesse migrantide agressiooni
aborigeenide vastu suhtutakse kui võõra etnose agressiooni sinule omase
ja lähedase vastu sinu omal maal! Ja mitmete islamiusuliste rahvaste
käitumine on äärmiselt agressiivne ja konfliktne.
23. Vana küsimus: Kas peab olema kannatlik nende suhtes, kes on sallimatud sinu vastu ja kasutavad sind ära?
Suurem osa moslemitest suhtub täiesti tõsiselt mõttesse ülemaailmse
kalifaadi loomisest. Juba nüüd on paljudes Euroopa linnades, kaasa
arvatud miljonilinn Birmingham, moslemitest kooliõpilasi rohkem kui
põliselanikke. Kulub veel kümme-viisteist aastat ja islamistlik enamus
rajab oma šariaaditsoonid. Ja siis tuleb tasumise tund!
Nad veel näitavad teile nende tundeid riivavaid geiparaade! Te
hakkate nende eest liduma, nii et päkad välguvad! Olge rõõmsad, kui
võite ellu jäädes koju oma teki alla pugeda.
Nad alles näitavad teile feminismi, child-free’d ja lühikesi
pükse tänavatel. Seelikud olgu maani, lähete ilma vastuväideteta mehele
ja peate ka oma mokad maas, kuni mees teilt midagi küsib!
Nad veel näitavad teile rokkimist alla lastud pükstes. Kui nad midagi
ära lõikavad, siis võid olla kindel, et ega tagasi midagi ei kasva.
Nad veel näitavad teile vaba, kiiret ja turvalist seksi! Sellise
käitumise eest võid valida vaid kahe vahel – kas lasta end kividega
surnuks visata või bordelli müüa.
Allahil ei ole vähemusi ja enamusi – kõik elavad Tema tahte järgi,
mis on ilmutatud Prohveti kaudu (olgu Tema nimi kiidetud!) või ei ela
üldse! Aga seniks elame me teie majades ja sööme teie leiba – rabage aga
edasi tööd teha, uskmatud!
24. Nad tulevad Euroopasse. Neid toideti ja sõidutati tasuta. Neist
jäid järgi lagastatud maa-alad ja purukspekstud rongid. Suurem osa neist
on noored, tugevad poisid. Nende arvu võib kümnekordistada. Nad saavad
elamisloa ning kutsuvad järgi oma vanemad ja vennad, abielluvad ja
saavad lapsi. Nii ärkabki uuesti ellu vana laul: “Värisege, kõdunenud
kondid!” (Muide, Jassir Arafati onu, Jeruusalemma mufti, hoidis enda seinal Hitleri portreed ning käis Himmleri juures SS-i kantseleis vastuvõtul.)
25. Migrant sirtsutab peremehele pähe just nii palju, kui peremees
laseb sel sündida. Tolerantne eurooplane pelgab teha migrandile märkust,
kardab kuidagigi riivata teiseusulist külalist ja ongi ise süüdi
selles, et temast saab põlatu ja terroriseeritav.
Mitte migrandid ei anna Euroopale viimast matsu. “EUROOPALIKUD
VÄÄRTUSED” ANNAVAD EUROOPALE KABELIMATSU. Nad on sarnased morfiini
üledoosile, mille käigus kaifist saab magus surmauni.
26. Väljapääs ei seisne mitte ainult kvootide järgimises ja
illegaalse immigratsiooni keelamises. Vaid kindlakäeline assimileerimine
võib meie elukeskkonna säilitada. Tolerants on vastuvõetav, kuni maale
saabujad ei hakka end väljakutsuvalt üleval pidama.
27. Kümne miljoni eurooplase-kristlase vastuvõtmine pagulastena ei
oleks praegusele Euroopale üldsegi probleemiks. Silmakirjalikena ja
naiivselt rumalatena ei soovi nad endale tunnistada, et probleem seisneb
just nimelt võõra ja agressiivse identiteedi sissetungis. Prometheus on
kosunud nii palju, et on otsustanud oma maksaga toita kõiki röövlinde,
ja need ootavad rahulolevalt, millal võiks kogu keha ära nokkida.
28. Kui enesekaitset nimetatakse fašismiks, siis tähendab see vaid
seda, et võimu juures on lambanahka riietunud hundid. Nad räägivad
vagurat lambukesejuttu, surmatoovad hambad aga üha lähenevad.
Fašism on vahetunud antifašismi imekspandava vormiga. Kui fašism
püüdis hävitada teisi rahvaid, siis kaasaegne antifašism üritab
likvideerida omaenda rahvast. Sealjuures ka teiste abiga. Kui fašism
lahendas oma ülesandeid relvade ja verega, siis kaasaegne antifašism ehk
neoantifašism üritab saavutada oma eesmärke hellituste ja šokolaadiga.
Tulemus on aga tappev! Selle meetodi efekt vaimustaks isegi fašismi
isasid! Surudes pehmelt ja hellalt alla vastupanu ja igasuguse
teisitimõtlemise, selgitavad nad rahvastele, et selles seisnevadki õnn
ja vabadus. Rahvas haihtub füüsiliselt inimõiguste ja vabaduse hümni
saatel. Jesuiitide ordu asutaja sureks kadedusest maha.
29. Seega. Asi ei seisne immigrantide ümberasumises, vaid Euroopa
endasse sisendatud jõuetuses. Jõudu on küllaga, aga vaimu, tahet ja
kirge pole ollagi. Valitseva positsiooni kätte võitnud kontrakultuur on
vaid eelmaitse tsivilisatsiooni kokku kukkumisest – nii on see olnud
kõigil aegadel. Tänane moraali kokkuvarisemine on tsivilisatsiooni
vaimne varing, millele järgneb kiirelt reaalne, poliitilis-majanduslik
krahh. Ka see on olnud nõnda kõigil aegadel.
Kui Euroopa sunnib ennast, oma rahvaid segunema migrantidega, surudes
kõikvõimalikul moel alla nende enesealalhoiuinstinkti, andestades
migrantidele nende nahaalsuse, agressiivsuse, jultumuse, julgemata
riivata nende väärastunud enesearmastust ja eelistades migrantide
huvisid omaenda rahvaste huvidele, siis on see vaid surmakutse
lihakssaamine, tung enesehävitamisele.
Kultuuri, moraali, perekonna purustamine, parasiitide esiletõstmine,
väärakuste kõrvutamine normaalsusega, isikliku heaolu ja rahulduse
absolutiseerimine – selles asjas ei ole musulmanid ja islamistlikud
migrandid sugugi süüdi.
30. Kui keegi on otsustanud kindlalt maha kärvata, siis sellist ei aita enam miski.
Me armastame ja hindame mitte praeguseid impotentseid euroopa
ebardeid, vaid nende suuri esiisasid, kes on loonud kõige kaunima,
võimsaima ja suursugusema tsivilisatsiooni inimkonna ajaloos.
Lähimad aastad toovad esile lõpliku resultaadi: Euroopa kärvab koos
väärastunud ettekujutusega maailmast, mida ta nimetab “euroopalikeks
väärtusteks”, ja saab islamistlikuks või ta leiab endas veel jõudu saata
see sonimine endast kaugemale.
Aga niikaua – musulmanlikud pagulased tulevad tema likvideerimist lõpule viima.
Tõlkinud Roland Tõnisson
Märkused
[1] Irwin Allen Ginsberg (03.06.1926–05.04.1997), Ameerika poeet ja
üks biitnike generatsiooni juhtfiguuridest. Vastustas militarismi,
majanduslikku materialismi ja seksuaalset alla surutust. Kontrakultuuri
eestkõnelejana nõudis muuhulgas narkootikumidesse suhtumise
ümberhindamist ja propageeris idareligioone.
[2] William Seward Burroughs II (05.02.1914–02.08.1997) oli ameerika
romaanikirjanik, novellist, esseist, kunstnik ja elava sõna etendaja.
Paljud tema teosed on osaliselt autobiograafilised, eelkõige põhinedes
kogemustele heroiinisõltlasena, elades Mexico Citys, Londonis, Pariisis,
Berliinis, Lõuna-Ameerikas Amazonase piirkonnas ja Tangeris Marokos.
(3) Jack Kerouac (12.03.1922–21.10.1969) oli ameerika kirjanik ja
kunstnik. Kerouac tahtis loobuda tavalisest elust ja ühiskonna survest,
ta tutvus budismiga ja katsetas paljusid narkootikume. Ta suri
pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekkinud
maksatsirroosist põhjustatud sisemisse verejooksu.
[4] Max Horkheimer (1895–1973), Saksa juudi filosoof ja sotsioloog. Frankfurti koolkonna esindaja, ühiskonnakriitik.
[5] Theodor W. Adorno (1903–1969), Saksa sotsioloog, filosoof
muusikateadlane, helilooja ja ühiskonnakriitik. Nii Horkheimi kui
Adornot on kritiseeritud nende elukaugete elukäsitluste eest.
[6] John Rawls (1921–2002), liberaalse poliitilise filosoofia “isa”.
[7] Richard Lynn (s 1930), teos “IQ ja rahvaste rikkus” (“IQ and the Wealth of Nations“, 2002). Artikkel ilmus algselt võrguväljaandes ARD.
Et
noorte seas levivad seksuaalidentiteedi hälbed, mis väljenduvad ka aina
kasvavas huvis homoseksuaalsete suhete vastu, on kõike muud kui
üllatav. Elame ju seksuaalrevolutsiooni järgsel ajastul, kui ühiskond on
hüperseksualiseeritud ning inimeste normaalne kõlbeline tunnetus eriti
just seksuaalsusega seonduvates küsimustes raskelt segi paisatud.
Pühadusest perverssusteni
Ühelt poolt sisendavad noortele inimestele
meelelahutustööstus, meedia ja eri huvigrupid relativistlikke ja
nihilistlikke alushoiakuid, nagu ei oleks seksuaalkäitumise vallas üldse
niisugust asja, nagu õige ja vale ning nagu sõltuks selles osas kõik
inimeste enda maitse-eelistustest. Samuti on üha laiemalt levimas nn gender-ideoloogia,
mis väidab, et sooidentiteedis ei ole midagi objektiivset ega püsivat,
vaid see on kultuuriline konstruktsioon ja avatud pidevatele muutustele –
täna nii, homme naa jne.
End seksuaalkasvatuse ekspertideks
tituleerinud uued ideoloogiatöötajad korrutavad aga, et armastus ei
tunne sugu ning et ühtmoodi terved, moraalsed ja hinnalised on nii mehe
ja naise vahelised abielulised suhted kui ka homoseksuaalne läbikäimine,
julgustades noori inimesi eksperimenteerima ka sellega, mida on
tervetes ühiskondades peetud perversseks.
Üleüldse
on seksuaalsusest, mis veel mitte kuigi ammu oli pühaduse sfäär, tehtud
meelelahutuse ja tarbimise pärusmaa, mistõttu inimesed otsivad
seksuaalsuhetest mitte armastust ja inimeseks olemise sügavamat
tähendust, vaid seiklusi, kiireid naudinguid ja oma himude rahuldust.
Seejuures toimub meie kultuuriruumis pidev
inimeste seksuaalsete ihade üleskütmine ja ka nende rakendamine äriliste
püüdluste teenistusse. Peamiseks näiteks on siin inimseksuaalsust
kujuteldamatult labastav, madaldav ja moonutav ning samas pea kõigil
noortel nutitelefonis pidevalt kaasa käiv pornograafiatööstus, mis on
võtnud kolossaalsed mõõtmed ning mis teeb puhtuse ja väärikuse
hävitamiseks katastroofilist laastamistööd, lõhkudes loendamatul hulgal
abielusid ja perekondi ning jättes endast maha hordide viisi katkise
hingega inimesi.
Sellel kõigel on eriti laastav mõju oma
identiteedis veel ebakindlatele noortele inimestele, mistõttu ei saa
tõesti pidada üllatavaks, et üha rohkem on noorukitele arusaam
seksuaalsuse inimloomusest lähtuvast sügavast ja kaunist olemusest ning
selle meest ja naist tervikuks siduvast ja eluandvast tähendusest kaotsi
läinud.
Inimvaenulik ideoloogia
Paraku ei ole meie ühiskonnas (vähemalt
võimutasandil) näha suundumust olukorra parandamise poole, vaid pigem
vastupidi – kantuna terve mõistusega vastuolus olevast ja
inimvaenulikust liberalistlikust ja hedonistlikust ideoloogiast
probleemi pigem süvendatakse, surudes koolidesse rüvedat
seksuaalkasvatust, mis kätkeb muu hulgas homoseksuaalsete suhete
normaliseerimise püüdlust.
Selle vastutustundetu ideoloogilise
manipuleerimise ohvriks on mitte ainult meie lapsed ja lapselapsed, vaid
kogu Eesti ühiskond, mis omandab haiglase palge ja liigub enesehävituse
poole. Kui tahaksime, et meie rahvas ja kultuur jääks püsima ja kestaks
edasi, peaks väga tõsiselt pingutama terve perekonnakultuuri eelduseks
olevate väärtuste, hoiakute ja vooruste propageerimise ja uuesti au
sisse tõstmise nimel.
Paraku ei ole aga näiteks
sotsiaalministeerium, kes rahastab süstemaatiliselt homopropagandat,
toetanud ega viinud ka ise eales läbi ühtegi kampaaniat, mis oleks
suunatud pereväärtuste, nagu kõlbelise puhtuse, abielulise truuduse,
pühendumise, paljulapselisuse ja muu sellise esiletõstmisele.
Ent nagu rahvatarkus ütleb: külvad tuult,
lõikad tormi! Kui lubame oma ühiskonnas külvata inimvaenulikku
ideoloogiat, siis peame olema valmis elama inimvaenulikus ühiskonnas. On
tagumine aeg teadvustada, et ideedel on tagajärjed.
Soome Häme politseinike hulgas põhjustas hämmingut nõue, mis keelanuks avalikkuse teavitamist pagulaste sooritatud kuritegudest.
Soome politseiamet koostab praegu üleriikliku
pagulastega seonduvat teavituskava, kuid juba praegu saatis Häme
politseijaoskonna juhtkond oma töötajatele ringkirja, mille kohaselt ei
tohi üldsuse teavitamisel kuritegudest mainida kahtlusaluse
varjupaigataotleja staatust, edastas Iltalehti.
Politseinike seas on taoline nõue tekitanud hämmingut ning mitmete politseinike hinnangul on tegemist sõnavabaduse piiramisega.
Häme politsei pressiesindaja Katja Patronen
põhjendas piirangut sellega, et kahtlusaluse pagulasstaatuse varjamine
on kooskõlas politseiameti seisukohtadega.
Politseiameti pressiesindaja Marko Luotonen
ütles aga, et amet on praegu alles välja töötamas riikliku
pagulastemaatilist teavituskava ning ta lisas, et ametil pole plaanis
pühkida probleeme pagulastega nn vaiba alla, vaid vastupidi tuua esile
võimalikult tõepärane pilt.
Ungari ristiusustaja István Püha ratsamonument. Foto: Wikipedia
Ungari välisminister Péter Szijjártó kutsus eile
Venemaad ja Ungarit üles jõud ühendama, et kaitsta kristliku
tsivilisatsiooni esindajatena kristlasi ja kristlikke väärtusi kogu
maailmas.
“Kristliku tsivilisatsiooni esindajatena peaksime kristlasi kaitsma,”
ütles Péter Szijjártó eile kohtumisel Venemaa föderatsiooninõukogu
aseesimehe Nikolai Fjodoroviga.
Ungari välisministri sõnul tuleb kristlikke väärtusi kaitsta ja hoida
nii Euroopas kui ka Idas ning Venemaa peaks “etendama selles tähtsat
osa”.
“Arvan, et kujunenud olukord täiesti õigustab mu mõtteid,” lisas ta.
Kommenteerides Sputnikule antud intervjuus Ungari suhteid NATO-ga,
ütles välisminister Szijjártó: “See ei mõjuta meie pragmaatilist
koostööd Venemaaga. Meil on tugev tahe teha Venemaaga prognoositavat
koostööd, mis on rajatud vastastikkusele lugupidamisele ja
rahvusvahelise õiguse austamisele.” Loe lähemalt siit ja siit.
Lubage meil väljendada Eesti Vanemate ühingu nimel oma murelikkust
seoses haridussfääris toimuvaga, täpsemalt seoses seminariga, mis
korraldatakse koolide esindajatele LGBT teemal, et õpetada seal
õpetajaid rääkima homoseksuaalsetest suhetest kui millestki
enesestmõistetavast, kõlbelisest ja elutervest. Me kõik teame, et
kõlbelisus on meie tsivilisatsiooni alus. Ilma kõlbelisuseta saavad
meist poolinimesed, kes tegutsevad primitiivsete instinktide ja
tarbimisvajaduste ajendil. Inimtegevuse kõrgemad aspektid, hingeline ja
vaimne areng osutuvad ülearuseks. Selline ühiskonna vorm on
perspektiivitu. Nii nagu vähkkasvaja sureb varem või hiljem koos
peremeesorganismiga, millel ta parasiteerib, nii on ka tarbimisühiskond
määratud hukule. Kõlblusetu käitumise normaalseks tunnistamine viib
degradeerumiseni.
Me ei ole geide vastu! Vaatamata sellele, et me ise kõneleme vajadusest
erinevatesse eluavaldustesse sallivalt suhtuda, ei pea me vastuvõetavaks
seda, kui ühiskonnas nimetatakse terveteks ja normaalseteks
käitumisviise, mis seda ei ole. Sallivuse ja tolerantsuse vahel on suur
erinevus. Sallivus tähendab teiste kultuuride eluõiguse tunnistamist,
jäädes sealjuures iseendaks. Tolerantsus on meditsiinilisest
erialakeelest pärit termin, mis tähendab organismi võimetust
sissetunginud viirustele või võõrkehadele vastupanu osutada.
Sajaprotsendiline tolerantsus tähendab surma. Sallivus tähendab seda,
kui teistel lubatakse OLLA ja nende olemasolu aktsepteeritakse.
Tolerantsus tähendab seda, kui me lubame võõral kultuuril ennast meie
omast kõrgemale asetada. Kui homoideoloogia asetab ennast
rahvuskultuurist kõrgemale, võime rääkida rahvuse surmast. Eesti
ühiskond on küll väike, kuid tugev tänu oma traditsioonidele, sealhulgas
perekondlikele traditsioonidele, mille üle me uhkust tunneme. See ongi
see jõud, mis on lubanud meie väikesel rahval aastasadade kestel püsima
jääda.
Te olete kahtlemata arukas inimene ja saate suurepäraselt aru, et
ilusate loosungitega, mille eesmärgiks olevat meie ühiskonna sallivaks
muutmine, külvatakse tegelikult homopropagandat. Nende asjade vahel on
õhuke piir, kuid toimuv on ilmselge! Kui õpetate lastele sallivust,
räägite temaga umbes nii: „Kallis laps, tea, et kõik inimesed on
erinevad ja meil on õigus olla sellised nagu me oleme, koos kõigi oma
väärtuste ja puudustega – kui me ei põhjusta üksteisele otsest kahju.“
Selleks ei ole tarvis LGBT spetsialiste kohale kutsuda. Ent kui lapsele
öeldakse: „Kas tead, kallis laps, kui hea ja tore on olla gei? Võib olla
oled sinagi üks nendest?“ siis õpetatakse talle tolerantsust, mis viib
enesehävitamiseni. Kes vastutab selliste mõtete istutamise eest õrnas
eas noorte peadesse? Kompetentsed, kuid mitte laialt levitatavad
uuringutulemused on näidanud, et ainult väike osa geidest on juba
sünnist peale sellise suundumusega, suuremast osast aga on saanud geid
elu jooksul.
Terve mõistus ütleb, et ühe inimese isikuvabadus lõpeb seal, kus algab
teise inimese isikuvabadus. Seda mõtet edasi arendades võib öelda, et
geide ja lesbide isikuvabadus lõpeb seal, kus algab traditsiooniliste
perekondade vabadus kasvatada oma lapsi vastavalt oma veendumustele.
Kas meil on tarvis korraldada rahvusvahelises mastaabis üritust LGBT
õiguste teemal? Kui palju on meil Eestis geisid? Millal toimus viimane
geiparaad ja kui palju inimesi sellest osa võttis? Isegi Google’i abil
on raske selle kohta infot leida. Kui paljud neist kannatavad
tagakiusamise all? Miks ei tegelda selliste juhtumitega ükshaaval ja
eraldi?
Kordame veelkord, et me oleme homoviha vastu. Kuid me ei soovi, et meie
riigis läheksid sajad tuhanded dollarid sellele, et sisendada meie
lastesse veendumust, nagu oleks hälbelisus normaalne. See tähendaks
mõistete asendamist, mis pöörab noorte inimeste maailma jalgadelt pea
peale. Me oleme vastu sellele, et seksuaalvähemuste õiguste teemat
kunstlikult suureks puhutakse.
Meie riigis võivad järgmisel aastal enam kui 400 talumajapidamist
pankrotistuda, rahvaarv väheneb, meie riiki on paigutatud hambuni
relvastatud NATO väeüksused. Aga meie korraldame LGBT teemalisi
seminare. Kas pole veider? Arvame, et meil kõigil tasub neile
küsimustele mõelda, hoolikalt mõelda. Ka teil, härra minister. Sest ju
ka teie lapsed hakkavad selles ühiskonnas elama!
Marine Le Pen´i (FNi esinaine) vastu algatati Prantsusmaal kohtuasi rassivaenu õhutamises. Kasutatakse tema viie aastatagust ütlemist, et tänevatel palvetavad islamiusulised on maa okupeerinud nagu natsid. Sellise märkuse tegi ta partei ringreisi ajal Lyonis 2010.
M. Le Pen on ise ütlnud telekanalile "Europa 1", et "Skandaalne on teda vastutusele võtta poliitiliste vaadete avaldamise eest, sest riigis kehtib sõnavabadus."
Marine Le Pen on saanud kutse ilmuda kohtusse eile, 20. oktoobril. Karistus rassiviha õhutamise eest Prantsusmaal on kuni aasta vangistust ja 45 000 € trahvi. Kaasa mängib selles farsis ka Euroopa Parlament, kus võeti Le Penilt saadikupuutumatus juba 2013 aasta juulis, see võimaldas eeluurimise avada. Septembris 2014 tatas Prantsuse prokuratuur, et Marine Le Pen saadetakse kohtu ette.
Le Pen´i asetäitja, Florian Philippot reageeris vihaselt Twitteris: "Ainsad keda tuleks saata kohtusse on need, kes lubavad palvetada tänaval, mis on ebaseaduslk ja vastuolus põhisesdusega ning ilmaliku riigi põhimõtetega."
Philippot süüdistas Prantsuse ametiasutusi, sest need üritavad määrida Le Pen´i enne piirkondlikue valimisi, mis toimuvad juba selle aasta detsembris.
Samuti usun, et selle kohtuasjaga püütakse kahandada Marine Le Pen´i populaarsust järgmistel presidenivalimistel, mis toimuvad 2017. aasta aprilli lõpus ja mai alguses. Arvasin, et M. LE Pen mõrvatakse enne presidendivalimisi, kuid nüüd püütakse eesmärk saavutada märksa "demokraatlikumal" moel.
Aga ka sellega panevad valitusparteid mööda, sest isegi meie "Vikerraadio" arvas, et sellega võib Prantsusmaa Rahvarinde ja Le Pen´i populaarsus veelgi tõusta.
