MARTIN HELME: Soome sisu on meile eeskujuks

Saada sõbrale
Õhtulehe kolumnist
Soomes võidutsesid rahvuslased. Eurovastased rahvuslased. See ei ole Holland või Austria, mille poliitiline kultuur, demograafiline olukord, kliima ja mentaliteet meist sedavõrd erinevad, et Põlissoomlastega sarnase platvormiga vabadusparteide võidukäiku saaks kuidagi meid mitte puutuvaks pidada. Soome on Eesti suurem - ehkki noorem - vend ja puudutab ning mõjutab meid tuhandel erineval moel.
Soome on just see igav Põhjamaa, mida meie välismaalasest multikulti president Ilves alati kõigile eeskujuks toob. Ning tõepoolest, nagu kõik asjad Soome-moodi on ka Soome eurovastased rahvuslased tugeva vasakpoolse kaldega. Aga keegi pole ju täiuslik.
Nüüd on siis need igavad, aeglased, laitmatult eurokuulekad sommid näidanud meile, mida nad arvavad Euroliitu üha enam iseloomustavast tehingust, kus Brüsselile antakse ära vabadus ja raha, vastu saadakse võlad ja neegrid.
Muidugi, meie punaprofessorid, kes ei jäta kunagi kasutamata võimalust süvendada eestlaste rahvuslikku alaväärsuskompleksi ja süütunnet, on juba rutanud seletama, et tegelikult hääletasid soomlased hoopis eestlastest immigrantide vastu. Võib-olla. Mul kama. Ma toetan iga rahva õigust ise otsustada, kes nende territooriumile võib tulla ja mis tingimustel seal võib olla. Seda peavadki soomlased ise omavahel kokku leppima, kes võib Soomes olla. Seda ei saa - vähemalt ei peaks saama - kellelegi ette kirjutada ei Brüsseli kamarilja ega naaberrahvad.
On ka väidetud, et Soome valimistulemused määras ära rahva protest euro päästepakettide vastu. Halleluuja! Demokraatia töötab! Veelgi tähtsam: suveräänsus töötab!
On kummaline, et XXI sajandil tuleb selliseid lihtsaid printsiipe selgitada, aga soomlased tuletasid kogu Euroopale just äsja meelde, et poliitikutel endil pole mitte midagi. Kõik, mis neil on - nii võim kui raha - on saadud rahvalt ja kuulub rahvale. Ja rahval on õigus oma võimu ja raha kasutada nii, nagu ta soovib. Teha sellega soovi korral ka lollusi või olla kitsi ja väiklane.
Ilmselgelt ei soovi mitte ükski Euroopa rahvas oma taskust kinni maksta Iiri ja Saksa pankade või Kreeka poliitikute kosmiliste mõõtmetega juhtimisvigu. Ei soomlased, sakslased, inglased ega üldse mitte keegi. Kindlasti mitte ka eestlased. Ainult et õnneliku juhuse tõttu said soomlased valimistel seda just selgelt välja öelda, kusagil mujal rahvalt ju seda ei küsita, mida nad oma rahaga lubavad või ei luba teha.
Mis toob meid muide Eestisse. Meilgi oli ju kõigest poolteise kuu eest miskit sorti valimine, aga euro päästepaketid ei leidnud selles vähimatki kajastamist. Ei ületanud lihtsalt uudiskünnist. Alles pärast valimisi teatasid kõik peavooluparteid, et mingit arutelu pole vajagi, sest me nagunii maksame.
Oleme ju tublid ja eeskujulikud eurooplased, kes ei täi jätta endast kitsit muljet. Soomlastel oli ükskõik, mis mulje see neist jätab. Saagige pekki, sakslased ja prantslased, võite oma muinasjuttu sellest, kuidas raha musta auku kühveldamine on lõppkokkuvõttes meile lausa kasulik, vesta neile rahvastele, kelle puhul valimised midagi ei muuda. Näiteks eestlastele.
Euroopa ühe ääreala väikeriigi valimistulemusi ei maksa muidugi suures plaanis üle hinnata, kuid Soome valimised olid olulised eelkõige selle pärast, et nad kinnitasid teatud trende Euroopas.
Euroopa rahvad on tõmmanud selge hädapiduri peale Euroopa Liidu arengutele. Nad on teinud seda referendumitel Taanis, Iirimaal, Prantsusmaal ja Hollandis, nad on teinud seda valimistel eri riikides eri aegadel. Euroliit ja nende endi poliitikud on rahva tahtest hoolimatult üle sõitnud, seni karistamatult. Aga iga kord, kui mõnd rahvast sunnitakse "õige" vastuse saamiseks uuesti hääletama, paljastub aina selgemalt euroliidu vabaduse- ja demokraatiavaenulik pale ja peavoolupoliitikute reeturlikkus oma rahva suhtes.
Seni, kuni jätkus raha, et osta lisaks poliitikutele ja bürokraatidele üles tervete rahvaste lojaalsust, oli võimalik seda mängu jätkata. Nüüd on aga Euroopa igast äärest pankrotistumas ja raha on lihtsalt otsas. Soome valimistulemus oli järgmine tõsine märk sellest, et euroliit on lagunemas, kuna Euroopa rahvad lihtsalt ei lase end lõputult koorida.
On hea, kui kursimuutust saab läbi viia valimistel. Kui valimised ei muuda enam midagi - nagu endiselt desovetiseerimata Eestis ongi juhtunud -, siis kolib poliitika paratamatult tänavatele ja muutub ühel hetkel vältimatult vägivaldseks.
Võimukartell võib ju arvata, et kui nad keelduvad pakkumast rahvale valikut, on see suurepärane viis asju ajada, aga sel juhul leiab rahvas mõne muu viisi oma valikuid realiseerida.
Eesti neljast parlamendiparteist pole ükski niisugune, kes põhimõtteliselt vastustaks euroliidule peale maksmist, oleks põhimõtteliselt vastu kontrollimatule immigratsioonile ja multikulturismile või nõuaks põhimõtteliselt otsustusõigust kohalike asjade üle tagasi Eestisse. Soomes on parlamendis ja, võimalik ka, et varsti valitsuses üks selline partei. See on innustuseks ja eeskujuks.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php