Tallinna Televisioonil on lootust

Kõige paremini tajub Tallinna TV tarvilikkust ja võib sel puhul kaugemale ulatuvaid lootusi hellitada… mitte Keskerakond või Tallinna praegune linnavalitsus… vaid Eesti TV koos oma nn rahvusringhäälingust kaasandega

Varjatud agenda. Esiteks, eks Eesti Rahvusringhääling (ER) paista kah toredam välja, kui kõrval on paras könn, keegi näpuga näidata, kelle ebardlik kallaklus on silmaga näha. Kui uudistesaate asemel on tahtmatud paroodiad: lapsemeelsed reporterid ja saateankruks krunniga "lasteaiakasvataja". Kui telesaate asemel näeb slaididega raadioloenguid. Võõrkeelseid filme unustatakse varustada tõlkega, stuudiovalgus töötab nagu "petrooli peal" jms äpardused või saamatus kummitavad. Siis on see ER-ile sama hea kui eelmüügist allahindlusega patuhüvituskiri riigieelarvelises avaõiguslikkuses leevale mannetusele.

Teiseks. Läeb pisut aega ja… Kord tuleb vahetus ka pealinna võimu-vahtkonnale. Ei maksa kahelda, et kohalike omavalitsuste elektroonilisi meediume lisandub tasapisi mujalgi ning et neid saab lõpuks ehk mingil moel integreerida riikliku ER-iga. Kas peaks käe ette panema, sekkuma seadusandlusega? Sellele ei vihja veel miski. Vastupidi, võimuerakonna kultuuriminister andis pikemata Eestit katva digitaal-terrestriaalse vabaleviga eetriloa taotlemise õiguse Tallinna TV-le (TTV), mis olemuselt on küll avalik-õiguslik telekanal, ent prii niihästi avaõiguslikest piiranguist kui ka eelarve-kujundamise rangeist reegleist.

Arvatagi saab nii laiendada seadustega reguleerimata mänguala teabelevis. Samuti võib tegemist olla nn avaõigusliku meediasfääri ja vabaturu taaslõimimise perspektiivplaaniga. Tallinna munitsipaaltelevisiooni juhtum saab EV-s tegeliku avaliku kontrolli alt eemaldatud — n-ö võõrandatud avaõiguslikkuse — järjekordne grimassiks. Eelmine oli rahvusringhäälingu-nõukokku "vabatahtlikult vangistunud" meediajuhi kummastav pretsedent — Andres Jõesaare juhtum. Isegi kui konkreetne tahtlus või kuri tagamõte puudub, ähmastub avaõiguslik valdkond. Toimunu mahitamine on igal juhul ilmekas ja mitte vähem kui ER-i suunast TTV poole lennutatud julgustussõnumid.

Taga paremat ajuloputust! Rahvusringhäälingusse reklaami hõlmamise ihalust — vahest ehk ajendatuna masust — ja säästmaks riigieelarvelist "parteiraha" — ilmutasid ER-i avaõiguslikud juhid ja õige kõlbekad kõneisikud ju vahetult enne viimatist riigikogu valimise kampaaniat (vt «Eesti Rahvusringhääling tahaks enne valimisi…» E-24 22. X 2010) Aga kohaseid katsetusi alustas ER-i käed-vabad-juht Andres Jõesaar juba 2008:

"Rääkides inimeste informeerimisest, millele poliitikud viitavad, siis on see rahvusringhäälingu kohustus. Kui see toimub klippide ja saadete kaupa, siis võiks seda ju teha." — Vt Andres Jõesaare intervjuud Karit Kaasikule «Jõesaar: ETV võiks kaaluda poliitreklaami» Eesti Päevaleht (Tln) 2. VII 2008

Vaatajale—kuulajale polegi samas nii oluline, kas hoolitsetakse enda isikliku, asutuse rahakukru või partokraatia süvendamise eest. Avalikkust peaks ärevile ajama iga vähimgi märgike üldiste hüvede hülgamise või selle kohta, et ER ei taha või objektiivselt ei suuda kvaliteetmeedia koormat edasi kanda. Raske on leida paremat seletust ka, miks muidu ER kommertsreklaami manustamise harjutusi teeb, olgu see ammune semmimine TV-sponsoritega või järjest räigem kuulmismeele vaenamine ER-3 kvaliteetkanalis. Kuigi sealne muusikakava alaväärsemast meelelahutusest veel hoidub, v. a mõned nädalalõpu-saated, on raske kujutada pealetükkivamat ja räuskavamat laadareklaami, kui see, mida nn tõsiste teatrilavastuste ja kontserdipubliku värbamise nimel lastakse eetrisse Klassikaraadios.

Poliitikakommentaator Tiit Made Tallinna TV-s

Ühine minevik… Tõe ja õiguse poolest ei ole TTV põrmugi halvem ER-ist. Rahvusringhäälingu rooli hoidmist ei häiri juhtivtegelaste sooritatud liiklusroimad ega programmi sisu eetiline mannetus. Aga TTV kaastööliste noorus seevastu annab ka lootust, et nende rikkumatus võib kokkuvõttes plussiks saada, ja vahest kaovad sovetlikud kollaborandid ükskord ka TTV juhatusest, kuna ER-i hiiglasliku uudistetoimetuse 80… 90-liikmelist töötajaskonda ka 20 aastat hiljem kaalukas propaganda-kogemus rusub — võib jooksu pealt loetleda kümmekond punakihutuse aega kuuluvat nime. Ega sovetiaegsete kollaborantide rakendamine "vabas ajakirjanduses" pole mingi keskerakondlik puue. See võib ka poliittrikk olla. Miks paakunud Aktuelle Kamerat elus hoida kui mitte, et väliskommnetaator Aarne Rannamäe end hubaselt tunneks? Võib-olla ongi see just nii. Vähe sellest, mõni — vähemalt 2 praeguse ER-i töötajat — alustas ametialast karjääri KGB (vari)ajakirjanduses. Mart Linnarti žurnalistikarjäär ulatub Kodumaast… AK-ni, ja Tarmu Tammerkil — Homeland… Media ethics ombudsman at Estonian NBC. Miks just see isik sellele kohale sobis?! On läbinud GPU eetikakursuse vist?

Meediaeetiku koha loomist ER-is ei saagi vist teisiti võtta kui mingi "reformistliku" arusaama, justkui võiks eelarve realt 100000 euroga puhtama südametunnistuse osta. Ehk püüti niimoodi kahes liidendatud riigiasutuses (Eesti Reformierakonna Ringhääligus = ERR) ühe hüppega sovetipärand ületada või midagi veel naiivsemat, aga… Tulemiks on kõigi aegade kallim raadiosaade «Meediatund», mida eesti keeles eales tehtud — eetritund 12000€ — ja seda ilma saate ülekande-kuluta!

Teiseks jagavad ER ja TTV enam-vähem võrdse karastusega kaadrit, et mitte öelda ideoloogialist raudvara. Kas lohutu tõisasjana või trööstiks nentigem siis ka otsesõnu, et mõned KGB ripakile jäänud usaldusisikud ja lihtsamad GRU-lased* kunagisest ETV-st ja ER-ist on nüüd leidnud uue kodu TTV-s. Kas ei kõla hästi: Tiit Made välisvaatlejaks TTV-s, mida juhib omakorda Eesti Raadio Pressibüroo** omaaegne juht Jüri Raudsepp.

… Või "avaõiguslik" koosmeel? Selle ühise juurestiku pärast on ER ja TTV tegelased teineteisele vastastikku juba isegi küllalt tunnustust jaganud nii eetris (vt Jüri Raudsepa intervuud Meelis Komlpusele ER-1, 6. I 2011) kui eetriväliselt. Nii ei peagi olema tülinorimist ega loomulikku veelahet. Sobivalt varjamatu, isegi ülevoolav oli ER-i veteranist saate- ja programmijuhi Mart Ummelase rõõm TTV levi laienemise üle:

Tallinna TV taotleb üleriigilist vabalevi-luba ja kui ta selle saab, siis seda parem. Tallinna TV on praegu tehniliselt Eesti parim TV (…) Digipööre kukkus meil ju läbi, kanaleid ei tulnud juurde, vaid jäi vähemaks. Oleks suurepärane, kui saaksime juurde üleriigilise, professionaalse, kindlustatud kvaliteediga ja mittekommertsliku kanali. — Vt Mart Ummelase «Olen 100% Tallinna TV poolt» 4. IV 2011 Pealinnas nr 311, lk 9.

Eelnevale lisas Ummelas ER-i uudisteveebi kaudu:

Tallinna TV tulek vabasse eetrisse minu arust aga kiirendaks digiajastu omaksvõttu kogu Eestis (…) Eesti TV-d pole vaja võrrelda TTV-ga, kuid usutavasti suudavad nad rahumeelselt koos eksisteerida, seda enam, et ka TTV-s töötab endisi ER-i spetsialiste. — Vt Mart Ummelas: «Eesti TV-d pole vaja võrrelda TTV-ga» Uudised.ERR.EE-s 6. IV 2011)

Lõpumärkusi:

Kollaborantidest. Eestit anastanud Suur-Saksamaa ja NSV Liidu võõrvõimu ning nende salateenistuste abistamine ei ole EV tänaste seaduste järgi roim, v. a kui ei sooritatud aegumatuid roimi nt inimsuse vastu. Eestis ei ole iseseisvumise taastamise järel viidud läbi lustratsiooni; pole ka süümevande andmise—võtmise kohustut enam (ent antud süümevanne kehtib), samuti puuduvad sellest tulenevad tegevus- või ametialade keelud. Sovetiaegse kollaboratsiooni hukkamõist on seega ühiskondliku suhtumise küsimus. Kuna ka Eesti riik on faktiliselt lõpetanud selle suhtumise kujundamise, millest kõneleb nt KGB, GRU jm salateenistuste töötajate ametliku paljatamise peatumine, siis on kunagised kaaskodanike öördajad jm võõrvõimuga erimeelsete tagakiusajad puutumatud; okupatsiooniaegne kollaboratsioon jäämas peamiselt ajaloo aineseks. Igal juriidilisel ja füüsilisel isikul jääb ometi õigus neisse isikuisse oma suhtumise määratlemiseks, samuti õigus oma arvamustele ja veendumustele, nagu ka vabadus sellekohast teavet otsida, saada ja levitada mis tahes vahenditega ning olenemata riigipiiridest.

*  Vt viiteid ER-i ja ETV kommentaatorite ja GRU seosele EV endise eksiilvalitsuse (nn Nõmme valitsuse) veebis siit v siit.
** Aastal 1978 asutatud ERPB oli veel üks KGB variasusutus. Jüri Raudsepa kui ERPB ülema üht ettekannet KGB-le vt siit v siit.
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/