Viini ülemrabi Moishe Ayre Friedman: "Põhiline süü holokausti eest lasub sionistidel!"

tekst: Tõnu Kalvet

Viini ülemrabi Moishe Ayre Friedman ütles juulis 2004 Viinis toimunud sionismivastase konverentsi avakõnes, et tõsiusklike juutide veendumustel pole midagi ühist juudivaenu õhutava sionismiga.

Väga austatud daamid ja härrad! Sügavalt lugupeetud aukülalised, armsad sõbrad!
Tervitan teid kõiki kogu südamest. Mul on hea meel, et täna on kogunenud siia nõnda palju mõjukaid isikuid, kõrgeid poliitikuid, ülikooli õppejõude, advokaate, arste, suursaadikuid, ülemrabisid ja rabisid. Olge südamest tänatud siia tulemast!
Ma pole harjunud saksa keeles kõnet pidama, palun teilt seepärast mõistvat suhtumist. Katsun rääkida lühidalt ja asjalikult, et anda sõnajärg võimalikult peatselt oma kõrgelt austatud kolleegidele.
Olukord, milles tõsiusklikud, Toorat järgivad juudid juba aastakümneid viibivad, on üliraske, pea väljakannatamatu. Maailma poliitiline areng, eriti Lähis-Idas toimuv, tekitab meis hirmu me tuleviku, eriti me laste tuleviku suhtes. Selle põhjus peitub ränkades eksiarvamustes ja valedes, mida üle maailma juutide kohta levitatakse. Eriti Saksamaal ja Austrias keelatakse tõeste faktide avaldamist, ning kes neist rääkida söandaks, seaks ennast tõsisesse ohtu. Siin, rahvusvahelisel konverentsil, sooviksime ikkagi neid fakte päevavalgele tuua ja neist järeldusi teha, sest vaid nii saab see olukord paraneda. Aga paranemine on meie kõigi huvides.
Just nüüd, Theodor Herzlile pühendatud pidustuste puhul (3. juulil 2004 möödus 100 aastat sionismi rajaja Herzli surmast. - Tõlk.), on meie kohus kõnelda juudiusu olemust puudutavatest, põhjapanevatest tõikadest. Austrias ja teistes maades toimuvad riiklikud pidustused loovad mulje, nagu oleksid sionism ja juutlus üks ja sama, või sionism vähemalt juutluse õiguspärane poliitiline suund. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine!

Enne kui jätkata nende tõikade selgitamist, leppigem kokku, et meie kriitika tugineb mitte poliitilisele, vaid ikkagi eranditult usulisele alusele, hoidume ju nii usulistel kui kõlbelistel kaalutlustel teadlikult politiseeritusest.
Kõige tähtsam tõik, millega iga usklik juut ja seetõttu ka iga siinviibiv ülemrabi ja rabi nõustub, on see, et meil tuleb kannatlikult taluda Jumala poolt meile pandud saatust, mis meid üle maailma laiali paiskas. Paljud mittejuudid ei saa sellest, meie usu põhitõest sageli aru. Seepärast toonitan: sellest peale, kui meie, juudid, talume Jumala poolt meile saatuseks määratud pagulaselu, katsume ikka ilma probleemide ja konfliktideta olla oma asukohamaa ustavad kodanikud. Alati, kui sajandite jooksul tekkisid raskused ja kokkupõrked, püüdlesid ülemrabid selle poole, et oma alandlikkuse ja veenmisoskuse abil armu paludes saavutada riigi juhtkonnalt olukorrale lahendus. Nii suudeti enamasti saavutada rahumeelne lahendus ilma igasuguse provokatsiooni või võimusepitsuseta.

Hädad algasid ja kasvasid alles nn emantsipeerumise tulles, kui liberaalsus tungis juutide mõttemaailma ja teatud juudiringkonnad lootsid sellest endale eeliseid saada. Meie usukogukond elas tuhande aasta jooksul Saksamaal rahumeelselt kõrvuti saksa rahvaga, tundes rõõmu tolle külalislahkusest ja usuvabadusest. Saksa rahvas toetas meid isegi siis, kui sionistlik, reformitud kogukond asus taga kiusama oma usule truuks jäänud juute. Nii näiteks lubasid Saksa võimud mu eelkäijal, ülemrabi Raffael Hirschil, rajada juudi usukogukond ja andsid tollele kõik eelisõigused.
Tollal käis Theodor Herzl tihti Saksamaal ringi, külastas koguni keisrit, püüdes igal pool ässitada tõsiusklikke juutide vastu. Sageli põrkas ta vastuseisule. Herzl õhutas oma tegevusega teadlikult antisemitismi, sest tahtis sel moel saada Euroopa juudid niikaugele, et nood asuksid taotlema juudiriigi loomist. Sel moel aitas ta kaasa juutide katastroofile. Kuna sionistid tahtsid vägisi saavutada Iisraeli riigi rajamist ja juutide väljarändamist Palestiinasse, siis ei kohkunud nad tagasi isegi pogrommide korraldamisest ja provotseerimisest Venemaal. Kõlagu see kui tahes jubedalt, mu daamid ja härrad, aga selle kohta on tõendeid!
Samal moel provotseerisid juudid oma boikotiüleskutsete ja muu poliitilise kihutustöö abil saksa rahvast ja Hitlerit; Nürnbergi seadused sündisid selliste juutide huvides, ja nad tegid kõik, et õhutada antisemitismi. Seepärast lasub põhiline süü holokausti eest sionistidel.

Meil, tõsiusklikel juutidel pole nende jälkide tegudega midagi pistmist. Me ei osalenud Hitleri ja Kolmanda Riigi vastu suunatud provokatsioonides. Me ei osalenud boikotiüleskutsetes ega rahvusvahelises propagandas. Ometi said just meist holokausti tõelised ohvrid.
Meie usu õpetuste kohaselt on holokaust Jumala karistus juudi rahvale selle eest, et too pöördus sionismi mõjul ära oma õigest usust, ehkki enamus holokaustiohvreid on pärit just tõsiusklike juutide hulgast.
Kõlagu see nii uskumatult kui tahes, ometi on see ümberlükkamatu tõsiasi: meie ülemrabid kuulutasid isegi Auschwitzis, et kuigi me sionismi eemale lükkasime ja selle vastu võitlesime, ei teinud me seda küllalt andunult ja järjekindlalt, sestap ei taba Jumala saadetud vääriline karistus meid põhjuseta.
Ma tean, et selliseid lauseid ei kuulda tänapäeva Euroopas just meeleldi. Tean, et need laused kutsuvad paljudes eurooplastes esile arusaamatuse, panevad nad pead raputama, sest enamus eurooplasi ei võta kristlustki enam tõsiselt. Kõigest hoolimata on me usuveendumus just see!

Sionistidel õnnestus pärast sõda saavutada seegi, et neid tunnustataks terve juudi rahva ainsate õigete esindajatena. Eriti just Saksa ja Austria okupeerimine pakkus selleks soodsa võimaluse. Selle tagajärjed on kohutavad! Nad avaldavad juudi rahva nimel esinedes - ja meil, tõsiusklikel juutidel pole sellega tõepoolest midagi pistmist - juba aastakümneid suurt, kägistavat survet Saksamaa poliitilisele ja majanduslikule arengule. Saksamaa on endiselt okupeeritud ala, endiselt on jõus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni õigusakt Saksamaa vaenulike riikide hulka arvamise kohta, Saksamaa on veel kaugel sellest, et olla ÜRO täisväärtuslik liige!

Üheks heaks näiteks selle kujuteldamatu alandamise kohta on see, kui härra Michel Friedman - kel on kahjuks minuga sama perekonnanimi ning kes on üks kahtlase moraaliga kokaiinitarvitaja ja alaealiste prostituutide juures käija - saab võimaluse saksa rahvale moraali lugeda ja moraalireegleid kehtestada, ning seda kõike juudi kogukonna nimel!

Austriaski pole olukord palju parem. Siingi austatakse Thodor Herzli kui suurkuju, olgugi, et ta tegi tervele juudi rahvale mõõtmatut kahju, sest, trotsides Jumala tahet, asendas läbinisti vaimse ja ideelise usundi poliitilise võimusüsteemiga. Sellise võimusüsteemiga, millel on - nagu igal võimusüsteemil - oma vastased ja vaenlased, kes asuvad selle süsteemi vastu võitlema. On loomulik, et palestiinlased, Palestiina elanikkond on sellise sionistliku võimusüsteemi vastu. Kõik me teame selle tagajärgi: sõda, intifadat, juudivastaseid terroriakte, ning Iisraeli sõjaväe antud terroristlike löökide ohvreid Palestiina eraisikute seas.
Usklike juutidena ei saa me eales vastu võtta Theodor Herzli õpetust. Usklike juutidena lükkame sionismi täielikult tagasi. Usklike juutidena me näeme, et sionism on Jumala ja juudiusu reetmine.

Meie, tõsiusklikud juudid, sooviksime edaspidigi teiste rahvaste keskel rahus elada, saada ühtviisi hästi läbi nii saksa kui ka palestiina rahvaga. Me ei kavatse ühtki rahvast šantazheerida, ühelegi rahvale poliitilist survet avaldada, palume vaid võimalust kuskil elada ja rahus Jumalat paluda. Seepärast olemegi teravas vastuolus sionistliku võimupoliitikaga. Seetõttu olemegi teravas vastuolus iga nn rahvusvahelise juudiorganisatsiooni katsetega poliitiliselt ja majanduslikult šantazheerida selliseid riike nagu Saksamaa ja Austria. Seepärast me ei sekkugi nende rahvaste siseasjadesse, kelle maal elame.

Kui Kristlik-Demokraatliku Liidu parlamendisaadik doktor Martin Hohmann nimetas 20. sajandi tõelisi kurjategijaid, olgu need siis bolševikud või rahvussotsialistid, usust kõrvale kaldunuteks, siis suutsime seda teravapilgulisust vaid tervitada. Kui mitmed riigid Austriale ta must-sinise valitsuse tõttu boikoti välja kuulutasid, teatasime avalikult, et meie meelest on austerlastel täielik õigus valida omale selline valitsus, millist nad ise tahavad. Panime oma raha eest New York Timesi koguni ühe suuremõõtmelise ajalehekuulutuse, milles väljendasid oma samalaadset veendumust kogu maailma usklike juutide ülemrabid.
Ma loodan, üliväga austatud daamid ja härrad, et mul õnnestus teile selgeks teha: usklike juutide veendumustel pole mitte midagi ühist Theodor Herzli sionismiga. On juba ülim aeg, et ka Austria Vabariigi ametlikud esindajad teadvustaks, et Toorale ustavate juutide esindajaiks oleme meie ning et nn israelliidi usukoguduse kõrval on neil teinegi läbirääkimispartner.

Väga austatud daamid ja härrad! Oma sissejuhatavas jutus juba piiritlesin tähtsamaid tundlikke punkte, mida sel konverentsil arutada sooviksime. Mul on eriline heameel tervitada:
1) dr Martin Hohmanni, Saksa parlamendi saadikut;
2) ülikooli professorit, konstitutsiooniõiguse asjatundjat dr Hans Klesatzkyt;
3) liidumaa ministrit, dr Erwin Lanci;
4) härra advokaat Stadlerit;
5) härra professor Matschnerit;
6) härra John Gudenusi, liidumaa valitsuse nõunikku;
7) härra advokaat Johannes Hübnerit.

Lõpetuseks sooviksime veel esitada konverentsi poolt järgmise suure üleskutse:

Pöördume Saksa Liitvabariigi, eriti aga Kristlik-Demokraatliku Liidu/Kristlik-Sotsiaalse Liidu parlamendirühma poole kogu südamest tuleva palvega, et nad heastaks selle hirmsa ülekohtu, mida nad härra Martin Hohmannile tegid; taastaks tema hea nime ning rehabiliteeriks ta kui poliitiku ning oma valimisringkonna saadiku. Me ei saa jätta protesteerimata, kui seadusevastaselt ja meie usu kõigi käskudega vastuollu minnes šantazheeritakse inimesi, kel jätkub vaprust välja öelda ajalooline tõde, ning kui sellist inimest laimatakse, teda alusetult antisemitismis ja juudivastases mõttelaadis süüdistatakse. On väljakannatamatu, et tänapäeval kasutatakse teatud poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel relvana juudi rahva ajalugu ning juutide Hitleri-aegset saatust. Kahjuks esineb seda kaasajal ülisageli. Kahetsusväärselt sageli lõigatakse poliitilist kasu meie esivanemate surmast.

Erinevalt meedias tüütuseni korratud mõtetest, püüdleme meie, Toorale ustavad juudid, suhetes saksa rahvaga pingevaba, rahumeelse ja sõbraliku tuleviku poole. Seepärast nõuame, et tehtaks lõpp Saksamaa seisundile okupeeritud riigina, ning et ÜRO ei peaks enam Saksamaad vaenulike riikide hulka kuuluvaks. Ainult sel moel on võimalik Saksamaal ja ka Austrial minevikutaagast lõplikult vabaneda.
Enne kui asuda nõudma Iraagi või Palestiina okupeerimise lõpetamist, tuleb meil nõuda okupatsiooni lõpetamist Saksamaal, ühe - enamjaolt mitteametliku - okupatsiooni lõpetamist, mida hoitakse vaimselt ja meedia abiga alles, ning mida on vaid me nime ja usu kuritarvitamise abil suudetud nii ulatuslikult levitada.

* * *

Saksakeelne originaal ilmus ajakirja „Phoenix" 2004. aasta 3. numbris. Internetis asub kõne tekst aadressil: http://www.adelaideinstitute.org/Germany/true_torah_jews.htm

Allikas: http://kultuur.elu.ee/ke483_friedman.htm