MATTI ILVES: EUROOPA LIIDU SISSERÄNDEPOLIITIKAST

Hiljuti teatas "Eesti Eksprss", et
Euroopa Liit ja India on kokku leppimas kuni 50 000 India töötaja saabumist Euroopa Liitu. Väike osa neist tuleks ka Eestisse. Tegemist on EL-u poolse tingimusega Indiale sõlmitava vabakaubanduslepingu juurde.
Euroopa Liidu kaubandusvoliniku Karel De Guchti kõneisik John Clancy vastas Ekspressile Euroopa Komisjoni esinduse kaudu Eestis: “Vastab tõele, et Euroopa Liit ja India peavad läbirääkimisi teenuseid esitavate töötajate ajutise ümberpaigutamise üle. Sellised sätted on iga Euroopa Liidu poolt sõlmitava vabakaubanduslepingu lahutamatu osa ning need ei ole niivõrd olulised mitte meie kaubanduspartneritele, kui just paljudele Euroopa ettevõtetele." Kui selliste tingimuste seadmisel ei ole tegemist kaasaegse inimkaubandusega, siis mis see on?
Ega sellised uudised ei ole üllatavad, sest juba 2008. aasta sügisel kirjutas briti ajaleht "Daily Express", et Euroopa Liidul on plaanis aastaks 2050 Euroopasse importida 50 miljonit neegrit.
2008. aastal võttis Euroopa Liit vastu "Euroopa ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika edendamise paketi".
Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso sõnul näitab täna vastuvõetud rändepakett, et EL peab sisserände- ja varjupaigaküsimuste käsitlemiseks võtma uue suuna. "Sisseränne aitab parandada Euroopa majandustulemusi. Kuid see on võimalik ainult juhul, kui rändajate integreerumine osutub edukaks ja mõistetakse inimeste muret ebaseadusliku sisserände pärast. Euroopa vajab ühist poliitilist visiooni, mille aluseks on senised saavutused ja eesmärgiks tagada liikmesriikide ja Euroopa Liidu edaspidise tegevuse jaoks sidusam ja terviklikum raamistik. Kui me teeme sisserände paremaks juhtimiseks ettenähtud kümne põhimõtte rakendamisel koostööd ja ühtlustame varjupaigataotlejatele kaitse andmisel kohaldatavaid nõudeid, saavutame nendes ülimalt olulistes valdkondades reaalseid tulemusi."
Asepresident ning õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinik Jacques Barrot märkis sisserännet käsitleva dokumendi kohta järgmist: „Sisseränne on ELi jaoks nii võimalus kui ka väljakutse: kui seda õigesti juhtida, rikastab see meie ühiskonda ja majandust. Sisepiirideta Euroopas peavad liikmesriigid ja EL ühise visiooni alusel koos tegutsema. Koostöö on seadusliku rände ja integratsiooni ning ebaseadusliku sisserändega võitluse juhtimise eeltingimus, mille raames toetatakse samal ajal universaalseid põhiväärtuseid, nagu pagulaste kaitse, inimväärikuse austamine ja tolerantsus.”
Siit saame teha ainult ühe järelduse, et Euroopa Liit kujundab järjekindlalt rahvusriikideta ja ühe segaverelise inimmassiga Euroopat.