OECD eesmärgiks on elujõuliste rahvusriikide tekke välistamine

Hiljutise OECD raporti järgi on eestlased OECD riikidest kõige sallimatumad vähemuste suhtes, ja viimase kolme aastaga muutunud vähemuste suhtes järjest ebatolerantsemaks. Kohe tahaks küsida, kas OECD seda ka uurib, kuidas on muutunud vähemuste hoiakud mittevähemuste suhtes? Tundub hoopis, et need vähemused on ise üha rohkem asunud mittevähemuste seisukohti ründama ja end vägisi kehtestama. Sellele reageerib enamus muidugi negatiivselt, kuid Eestis on jäänud kõik seaduste piiresse. Põhiseaduse järgi on ju kõigil õigus sõna-, mõtte- ja teovabadusele, kui sellega ei kahjustata teiste õigusi. muide õigused ei eksisteeri üksnes vähemustele, vaid ka mittevähemustele. Sageli tundub, et vähemused on selle sootuks unustanud.

See on ikka nii olnud, et inimesele meeldivad ennekõike tema lähedase, rahvuskaaslased, ja alles seejärel kõik teised, sest "neil teistel" ei ole selle maaga sellist sidet, nagu pärismaalastel. Meie oleme Eesti vabaduse nimel "paksust ja vedelst" läbi käinud. "Nendele" on Eesti lihtsalt üks hea koht elamiseks, aga tehtud tööd ja hinda, mis selle kõige saavutamise nimel on "päriseestlased" pidanud maksma, nad ei tea ega oskagi hinnata. Kui lisaks aina nõutakse omale uusi õigusi ja teise poole arvamustega ei arvestata, siis lõpuks on ka eestlaste ainus väljapääs luua oma "Põlisiseestlaste" liikumine. Sest kes kaitseks päriseestlasi ja nende kultuuri? OECD seda küll ei tee!

Eestis ei ole sallimatust. Meil ei rünnata homosid homoks olemise pärast. Meil ei rünnata mitteeestlasi mitteeestlaseks olemise pärast. Selliseid näiteid lihtsalt ei ole. Aga selliseid ilminguid tuleb paljudes OECD riikides ette. Tuleb ette isegi vähemuste tapmisi! Kuidas selle kõige valguses saavad eestlased olla kõige ebatolerantsemad, on lihtsalt müstika. OECD statistikat ei koostata adekvaatsete faktide alusel, vaid mingi väikese grupi inimeste küsitluste alusel (mind ja paljusid minu tuttavaid pole kunagi küsitletud, ei Eestist ega välismaalt!).

Kui Eesti oleks sallimatu vähemuste suhtes, kas meil oleks suurärimehi, poliitikuid, tantsujuhte, dirigente, lauljaid jne., iga eluvaldkonna esidajaid, kes esindavad mõnd vähemust? Kas oleks? Nad on ja las nad olla, kuid kas me peaksime neid nüüd kuidagi eriliselt kohtlema hakkama? Samas näiteks homod peaksid arvestama sellega, et nende käitumist ei saa võrdustada mehe-naise suhtega. Omasooiharatele on peamine eemärk eneserahuldus. Mees-naine suhe päädib lastega, see on suur vastutus, mitte üksnes roosa lõbujänu. See on laiemas plaanis ühiskonna jätkusuutlikuse tagamine. Keegi peale heterode sellega ei tegele, ega saagi tegeleda.

Me näeme ju, mida on seksuaalvähemuste ja feministide võidukäik teinud Euroopa iibega. Samas moslemimaades (kus reeglina ei sallita homosid ja feminismi) on väga kõrge iive. Selle valguses on vaid aja küsimus, kui Euroopas suured õigused kätte võidelnud vähemused peavad need taas loovutama pealetulevatele sigivatele ja tervetele rassidele. See, mis meie vähemusi siis ees ootaks, oleks kordades hullem, kui see "sallimatus", mille vastu nad tänapäeva Euroopas nii ennastsalgavalt võitlevad.

Samuti peaksid omasooiharad arvestama sellega, et homopropaganda võib rängalt mõjuda väljakujunemisjärgus olevatele teismelistele. Nad alles avastavad oma seksuaalsust ja võivad olla kergelt segaduses. Ikka võib olla nii, et tuntakse oma väga lähedase samasoolise sõbra suhtes mingisugust kiindumust. Kui nüüd aga tuleb homopropaganda ja ütleb, et lase käia, homo olla on "in", anna minna, see on normaalne - siis on see kuritegu alaealise suhtes! Ei mingit homopropagandat, ei lasteaedades ega koolides! See teema olgu üksnes täiskasvanute asi!
Ka teistel rahvustel on Eestis kõik inimõigused tagatud, isegi okupatsiooni ajal sisse toodud venelastel. Tänapäeval ei taheta meenutada, kuidas Lääne-Euroopas peale II maailmasõda käituti saksa okupantide ja nende kolloborantidega. Isegi põliseid saksa vähemusgrupid sisuliselt küüditati Saksamaale. II maailmasõda lõppes Eestis president L. Meri väitel alles 1994, mil viimased vene väed siit lahkusid. Kas eestlased peale seda asusid siia jäänud venelasi represseerima? Vastupidi, neile tagati venekeelne teenindus ja oma koolid.

Samas Ida-Virumaalt on pärit näiteid, kus Eesti lipu autole pannud kodaniku autol torgati öösel rehvid läbi. Politsei kehitas vaid õlgu ja ütles, et see mõjub provokatiivselt ja võtke parem lipp ära. Isegi Tallinna trammis on inimesele peksa antud selle pärast, et ta ei vastanud küsijale vene keeles. Sarnaseid näiteid on veel. Nüüd tekib küsimus, kuidas OECD pärismaalaste vastase estofoobia vastu võitleb? Kas vähemusel on õigus enamust rünnata ja provotseerida? Kuhu selline tegevus viia võib, näitas ilmekalt Natsi-Saksamaa...

Nüüd on Eesti sallimatuse vastu võitlejatel OECD raporti näol trump käes. Neid ei huvita see, et OECD uurimismeetodid on enam kui ebaadekvaatsed. Neil on vaja oma ülespuhutud tegevusele õigustust, siis saab ka euroraha ja võitlus sallimatu eesti rahva vastu võib alata! Sest kes see rahvas selline on, et ta ei suvatse olla OECD-le meelejärele? Ei, nii ei saa, rahvas võib küll Põhiseduse järgi olla "riigi kõrgema võimu kandja", kuid mingit oma peaga mõtlemist tal olla ei tohi! Mõtte-, sõna- ja teovabadusest rääkimata!

Kurb on ka see, et meie ametnikud on juba sebima hakanud ja asja väga tõsiselt võtnud. Teades eesti ametnike piiritut alistuvust ja kuulekust kõigi välisorganisatsioonide ees (see oli juba N Liidu ajal nii, et kohalikud kommunistid oli Moskva omadest suuremad tähenärijad), võime peagi saada lademetes kampaaniaid teemal "Erinevus rikastab". Ehk isegi enamust represseerivaid seadusi. Vähemuste kvoote kõikjale...

Siiski loodan, et eestlane säilitab oma talupoeglikult selge mõistuse ja arusaama, kuidas maailmas asjad käivad, on tuhandeid aastaid juba käinud. Inimkonnal universaalselt on läbi ajaloo settinud mingid teatud universaalsed moraali- ja eetikanormid, mida ei saa ühegi kampaaniaga üleöö muuta. Jah, inimesi saab karistuse ähvardusel sundida tegema nägusid, muutuma silmakirjalikuks, kuid sisemisi veendumusi, mis on tuhandete aastatega kujunenud ja settinud, nii muuta ei saa. See oleks vaid vähemuste enesepettus. Tegelikult vägivaldselt mahasurutud sisemised veendumused tekitavad paratamatult üksnes allasurutud viha. Kas vähemused sellega ei arvesta, kui nad niigi piisavalt sallivatele eestlastele oma ülespuhutud probleemidega pidevalt pinda käivad? Elage ja laske ka teistel elada nii, nagu nemad õigeks peavad.
Rohkem sallivust kallid sallivuse jüngrid!
Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/