Palume rahvahääletust ja õiguslikku hinnangut!

Saada sõbrale
Ivar Raig, Tallinna Ülikooli õigusakadeemia professor, on seisukohal, et Eesti maksumaksjate raha eraldamine EL stabiilsusmehhanismi ilma rahvahääletuseta pole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.


Euroopa stabiilsusmehhanismiga2003. aasta 14. septembri referendumil võeti vastu Eesti põhiseadust täiendanud seadus, mis sätestas:

§ 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest;

§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi;

§ 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega.

Eesti ühinemist ELi rahaliiduga põhjendati sellega, et Eesti liitumislepingus Euroopa Liiduga on fikseeritud, et Eesti ühineb ELi rahaliiduga niipea kui Eesti majandusnäitajad vastavad kehtestatud kriteeriumidele. Tänu Eesti viimase valitsuse sihikindlale tegevusele ja rahva ohvrimeelsusele suudeti need nn Maastrichti tingimused majanduskriisi tingimustes täita.

Isegi Eesti põhiseaduse paragrahvi 111, mis sätestab Eesti Panga ainuõigused raha emiteerimiseks Eestis, tõlgendatakse nüüd vastavuses olevaks ELi õigusega. Seda kohaldatakse ELi ja Eesti liitumislepingu ja EV põhiseaduse täiendamise seaduse koostoimes.

Nõustudes ühinema ELiga, kiideti heaks ka kõik liitumislepingu tingimused, s.h euro käibelevõtt Eestis.

Igaveseks kaotatud raha

Paraku pole aga liitumislepingus viidet sellele, et Eesti ühinemine ELi rahaliiduga toob kaasa ka ühinemise Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismiga ja Eesti võtab kohustuse eraldada oma maksumaksjate raha ligi 10% ulatuses riigi sisemajanduse kogutoodangust rahvusvahelisse fondi.

Olen oma varasemates artiklites mitu korda juhtinud tähelepanu asjaolule, et ELi rahaliiduga ühinemine on tegelikult midagi palju enamat kui ELi siseturuga ühinemine, lootuses kasvatada oma usaldusväärsust ja saada uusi investeeringuid. See samm on juba toonud ja edaspidi toob veelgi suuremaid kohustusi, kui me ei suuda sellele praegu piiri panna. Eelseisvatel aastatel seisavad ilmselt ees iga-aastased sissemaksed Euroopa Stabiilsuse Mehhanismi Fondi suurusjärgus, mis on suurem kui Eesti oma kultuuri ja hariduse finantseerimiseks eraldatav raha. Samas on tunnustatud majandusekspertide arvates tõenäosus, et euroala päästefond kedagi hakkaks aitama ja sealt saaks raha kunagi tagasi, peaaegu nullilähedane.

Eesti kehtiv põhiseadus on juristide hinnangul üks Euroopa suveräänsemaid, mis eristab sõltumatust ja iseseisvust, mis mõlemad on deklareeritud aegumatuks ja võõrandamatuks. Peale selle sätestab põhiseadus, et keelatud on sõlmida põhiseadusega vastuolus olevaid välislepinguid.

Praegu aga oleme sattunud olukorda, kus valitsus on võtnud Eesti riigile lisafinantskohustusi, milleks volitusi saab anda kooskõlas põhiseaduse täiendamise seaduse kohaselt ainult rahvahääletusega. Tõsi, valitsus ei saa teha eelarvelisi kulutusi enne vastava eelarve kinnitamist riigikogus ja finantskohustustega seotud rahvusvahelised lepped vajavad jõustamiseks parlamendis ratifitseerimist.

Seega vastvalitud riigikogul seisavad juba lähiajal ees Eestis põhiseadusliku korra ja õigusriigi kaitse tagamiseks vägagi vastutusrikkad ülesanded. Peagi selgub, kas vastvalitud riigikogu suudab hoiduda saamast võimul oleva valitsuse kummitempliks ja panna piiri vohavale õiguslikule nihilismile.

Õiguslikku hinnangut!

Tuletan meelde, et riigikogu põhiseaduskomisjoni juhiks pürgiv Rait Maruste on varem mitu korda esinenud seisukohaga, et põhiseaduse kolmas akt oli põhiseaduse vägistamine ning riigiõiguslik nihilism, kuna võimu teostamise mehhanismide oluline muutumine Eestis pärast ELi astumist pole kajastatud põhiseaduse põhitekstis.

Eesti Põhiseaduse Assamblee endise liikmena olen seisukohal, et Eesti sõltumatust ja iseseisvust piiravate lepingute sõlmimisele peaks eelnema põhiseaduse muutmine ja rahvahääletus. Põhiseaduse Assamblee ei kirjutanud omal ajal vastavat sätet otsesõnu põhiseadusse eraldi paragrahvina vaid põhjusel, et see oleks dubleerinud sisuliselt põhiseaduse § 1.

Põhiseadust saab muuta üksnes põhiseaduse muutmise seadusega (§ 163), ning § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Loodan, et uus riigikogu ja tema uus põhiseaduskomisjon loovad õigusdoktriini, millega suudaks Eesti ennast tõhusamalt kehtestada Euroopa poliitikas, nii nagu seda teevad iirlased, taanlased ja rootslased referendumitega, sakslased ja paljud teised riigid aga põhiseaduskohtu ja parlamentaarse järelevalve kaudu.

Kokkuvõttes pole Eesti maksumaksjate raha eraldamine Euroopa Liidu finantsstabiilsuse mehhanismi ilma rahvahääletuseta ei juriidiliselt ega moraalselt kooskõlas õigusriigi ja demokraatia põhimõtetega.

Eesti legitiimseks osalemiseks Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis on uuel võimuliidul veel võimalik küsida rahva arvamust. Küsimuse referendumile panek oleks juriidiliselt märkimisväärselt korrektsem ja poliitiliselt ausam lahendus kui vastava eelnõu riigikogus vastuvõtt, millega sunnitakse rahvale peale uued kõrged maksud põhiseadust rikkudes.

Ühtlasi pöördun käesoleva artikliga õiguskantsler Indrek Tederi ja riigikohtu liikmete poole, et nad annaksid õigusliku hinnangu Eesti liitumise kohta Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismiga lähtudes EV põhiseaduse täiendamise seaduse § 3.

Läte: Ivar Raigi arvamusartikkel 31.03.2011 Õhtulehes.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php