Riigiprokuratuur ei näe Tarandi poolt SAPTK raha väljapetmises kuritegu – tegu olevat lihtsalt vaimuka naljaga
Riigiprokuratuur asus seisukohale, et Indrek Tarandi poolt SAPTKlt 2000 euro väljapetmises puuduvad kuriteo tunnused ning et Tarandi poolt raha endale jätmise kavatsuse väljendamise näol on tegu mitte vara omastamise tahte manifesteerimise, vaid retoorilise kalambuuri ehk vaimuka naljaga. Varro Vooglaiu sõnul näitab see otsus taas, et õiguskaitseorganitele ei saa Eesti Vabariigis kehtiva õiguse ausameelsel rakendamisel loota.
Riigiprokuratuur otsustas oma 16. augusti määrusega mitte rahuldada Vooglaiu poolt SAPTK nimel esitatud kaebust Põhja Ringkonnaprokuratuuri otsuse peale mitte algatada Tarandi suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 201 alusel, mis keelab vara omastamise.
Riigiprokurör Alar Kirsi poolt allkirjastatud määruse kohaselt pole Põhja Ringkonnaprokuratuur eksinud asudes seisukohale, et Tarandi poolt SAPTKlt 2000 euro väljapetmises puuduvad kuriteo tunnused. Riigiprokuratuuri hinnangul ei ole manifesteeritud Tarandi soov pöörata SAPTK vara enda kasuks.
Ühelt poolt küll Riigiprokuratuur nendib, et vara „enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks“ ning et „asja enda kasuks pööramise korral […] piisab, kui süüdlane peab asja endale ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma.“
Riigiprokuratuuri selgituste kohaselt võib „omastamise manifesteerimine […] ilmneda väliselt tajutavas teos, mille põhjal saab objektiivne vaatleja järeldada, et toimepanija soovib edaspidi kas ise või võõra asja või vara omanikuna käituda.
“Kogutud materjalide pinnalt ei ole tuvastatav, et I. Tarand oleks 2000 eurot omastanud või omastamise tahet sõnaselgelt väljendanud.” – RiigiprokuratuurSamas ei nõustu Riigiprokuratuur Vooglaiu hinnanguga, nagu nähtuks Tarandi käitumisest vara omastamise kavatsus.
„Antud juhul ei esine I. Tarandi käitumises talle topelt üle kantud 2000 euro omastamise manifesteerimist. […] Puuduvad andmed, et nimetatud summa oleks omastatud, st kulutatud, ära raisatud vms, samuti et ta oleks kinnitanud, et ta on 2000 euro uus omanik. Tagastamise faktilise toimumise ajavahe käesolevaks ajaks ei ole ebamõistlikult suur, et see annaks aluse käsitleda 2000 euro üleminekut I. Tarandi omandisse,“ selgitab riigiprokurör Kirs.
Ühtlasi lisab ta, et „ERR portaalis avaldatud lause „Kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Varro käe läbi minu kontole raha asetada siis ma mitte ei lükka seda kiuslikult tagasi, vaid võtan tänumeeles vastu“ ei ole kindlasti tõsiseltvõetav manifisteerimistahte avaldus, vaid pigem retooriline kalambuur, millega ta ei kuuluta ennast selle raha omanikuks.“
„Kogutud materjalide pinnalt ei ole tuvastatav, et I. Tarand oleks 2000 eurot omastanud või omastamise tahet sõnaselgelt väljendanud. Ilmselt ta soovib raha tagastamist teha tülikaks raha omaniku poolt tsiviilmenetluse käivitamisele suunamisega. Nimetatud asjaolud aga ei ole aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks,“ leiab Riigiprokuratuur kokkuvõtteks ja toob välja, et soovi korral võib SAPTK pöörduda oma raha tagasi saamiseks tsiviilkohtu poole.
Vooglaiu sõnul teeb Riigiprokuratuuri seisukoht nõutuks ja üksnes kinnitab veendumust, et Eesti Vabariigis on teatud inimesed „võrdsemad“ kui teised, elades sisuliselt väljaspool lehtivat õigust.
Rohkem kui Tarandi käitumine valmistab pettumust tõdemus, et õiguskaitseorganitele ei saa Eestis kehtiva õiguse ausameelsel rakendamisel loota.„Tarand võib võõrast vara omastada ja seejuures veel irvitada, kuulutades rahvusringhäälingu vahendusel avalikult vara omastamise kavatsust. Prokuratuur ütleb aga oma kõrgeimal tasandil seepeale, et tegu on lihtsalt “retoorilise kalambuuri” ehk naljaga ja ongi kõik. Sellel, kelle raha on pihta pandud, on aga paraku raske sellises käitumises midagi naljakat näha,“ selgitab Vooglaid.
„Rohkem kui Tarandi käitumine valmistab pettumust tõdemus, et õiguskaitseorganitele ei saa Eestis kehtiva õiguse ausameelsel rakendamisel loota. Sellised otsused võtavad inimestelt ära usu õigussüsteemi toimimisse ja oma põhiõiguste kaitstusse. Tarandi puhul on aga selge, et tegu on lihtlabase petisega, kel puudub elementaarne väärikus,“ ütles ta kokkuvõtteks.
Vooglaiu sõnul ei ole ta veel kindel, milliseid samme Tarandilt raha tagasi saamiseks järgnevalt ette võtta, sest õiguskaitseorganite poolt kehtiva õiguse ausameelsele rakendamisele on kujunenud olukorras raske loota.
Allikas: https://objektiiv.ee/riigiprokuratuur-ei-nae-tarandi-poolt-saptk-raha-valjapetmises-kuritegu-tegu-olevat-lihtsalt-vaimuka-naljaga/
0 kommentaari:
Postita kommentaar