Soomes räägitakse interneti-põlvkonna läbipõlemisest, ja see on alles algus

Soomes räägitakse üha rohkem sellest, et praegu 22-38-aastased nn arvutipõlvkond ehk millennialid on elus ja töös läbi põlenud.

30-aastane soome naine Carolina tundis pikaajalist väsimust ja jõudis olukorda, kust ise enam välja ei pääsenud. Olukorda raskendas mitme lähedase inimese lahkumine. Ta õppis koolis eksamiteks ja tegi töö juures mitu vahetust. Ühel päeval peksis ta pärast ärkamist pead vastu arvutit ja puhkes hüsteeriliselt nutma. Siis sai ta aru, et kõik pole korras, vahendab MTV.

Carolina pole erand. Millennialide ehk Y-põlvkonna läbipõlemine on saanud pigem reegliks. Carolina võttis ühendust töötervishoiu arstiga ja jäi paariks nädalaks haiguspuhkusele. Pärast seda algas Kela toetusega psühhoteraapia ja lihtsam elu.

Naine ei piiranud töötunde, aga võttis asja kergemalt. Töö tegemine aitab päeva korrastada. Naisel olid uneprobleemid, mistõttu pidi ta õppima ärkvel olles lõõgastuma.

Läbipõlemine enamasti teistele välja ei paista. Vaevusteks olid pidevad peavalud ja ärevus. Naine oli ärkvel olles pidevalt väsinud, nagu oleks öö otsa ringi kõndinud. Ta kartis, et teda peetakse laisaks. See pole tõsi, sest laisk inimene läbi ei põle.

Naine sai oma probleemi puhul tuge nii lähedastelt kui arstidelt. Ta sai aru, et pole oma probleemiga üksi, sest sama asi vaevab paljusid.

Psühholoog Merita Petäjä on puutunud kokku paljude selliste juhtumitega ja peab läbipõlemist terve põlvkonna tunnuseks. Y-põlvkonna probleemid tulenevalt sügavamalt ühiskonna arengust. Need olid 2000ndate aastate alguse kriis, 2001. aasta ja sellele järgnenud terrorirünnakud ning kliimamuutus. Nendest sündmustest kujunes välja põlvkonna arusaam. Ühiskond on kasvatanud millenniale kõigega hakkama saama. On viljeldud „yes we can” suhtumist. See on aga vastuolus maailmas toimuvaga.

Millennialid kannavad endaga kaasas sõnumit „Yes we can” (tõlkes: Jah, me suudame). Samal ajal on nende sissetulek varasemast põlvkonnast 20 protsenti väiksem ning juhuslikud või lepingulised tööotsad süvendavad majanduslikku ebakindlust.

Varem oli tööga seotud identideet omane noortele meestele, naiste oma oli rohkem seotud perega. Nüüd abiellutakse vanemas eas ja peret ei loodagi. Seetõttu on ka noorte naiste identiteet seotud rohkem tööga.

Ebakindel maailm sunnib inimesi pidevalt oma elu kindlustama. Noortel on arvamine, et jõudu jätkub kõigeks ja mingeid piire pole vaja seada. See on toonud kaasa olukorra, kus noored on töö alla mattunud ning valmis ennast tõestama misiganes moel. Tööpäevad venivad pikaks ja tööd tehakse ka vabal ajal.

Selle kõige juures on väga oluline läbipõlemisest aru saada, kuna depressiooni märgid avalduvad juba varakult. Peamine tunnus on saamatuse tunne – et kõike on vaja teha ja millekski pole aega. Kui lasta sel pikalt jätkuda, siis on august palju raskem välja ronida. Pidev saamatuse tunne toob kaasa pessimismi ja pikas perspektiivis küünilisuse.

Psühholoogid ei saa otse väita, et läbipõlemise on põhjustanud internet. Millennialide vaimse tervise probleemid on paljude tegurite summa. Olukorras pole ka lihtsalt lahendust. Sellega tuleb leppida. Millenniale ei tohi kutsuda edevateks või laiskadeks, kuna see ei aita. Ainus tee edasi on leppida ebakindlusega, kuna probleeme tuleb järjest juurde.

Järgmine, Y-põlvkonnale järgnev K-põlvkond on nime saanud Näljamängude filmidest tuntud tegelase Katnissi järgi. Uue põlvkonna jaoks on maailm veel ebakindlam ja vähem turvaline, kus käib pidev võitlus ellujäämise nimel.

Allikas: https://eestinen.fi/2019/09/soomes-raagitakse-interneti-polvkonna-labipolemisest-ja-see-on-alles-algus/