Anti Poolamets: Sotsid avasid Pandora laeka.

Linnapeakandidaat Vakra ja Mikser õigustasid roppu sõimu ja leidsid, et vähe sai antud. Ekspress kiitis kaasa. Kas nüüd võib siis Riigikogu komisjonides ja suures saalis sotsidele standardvastuseid anda - "kõrgesti lugupeetud härra..., sellele küsimusele vastates soovitan Teil ......minna..".

Allikas: Facebook

Read more...

Helme sõnul kiitis Saar heaks Eesti suhtes vaenuliku propaganda

Kui kultuuriministrina tegutseb isik, kes kiidab heaks eestivaenuliku propaganda ilmumise maksumaksja rahastatud väljaandes, siis peaks tema tegevuse vastu huvi tundma kapo, ütles konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme.

“Kui soovisime oma avalikus kirjas minister Indrek Saare hinnangut "Sirbi" otsusele avaldada Mikk Pärnitsa eestlust ründav artikkel, siis polnud meil illusiooni, et minister kultuurilehe avaldamispoliitika selgesõnaliselt hukka mõistab. Küll aga ei oodanud me ministrilt seisukohta, et riiklike väljaannete veergudel on nüüdsest vaba voli oma seisukohti propageerida ka Eesti vaenlastel,” ütles Helme.

Öine Vahtkond, Johan Bäckman, Leena Hietonen ja teised "vihased eestivastased" said Helme väitel ministrilt sisuliselt "kutse hakata maksumaksja kulul rikastama meie ühiskondlikku debatti.”
Helme sõnul on Saare seisukoht järjekordseks näiteks sellest, kuidas riigis on hakatud revideerima 1990. aastatel enesestmõistetavaks peetud rahvuslikke põhimõtteid.
“Minister Saar ei saanud Pärnitsa või "Sirbi" suhtes taunivat hoiakut võtta juba seepärast, et rahvusluse väljajuurimine ja eestlusevaba laulupidu on ju sisuliselt sotside viimaste aastate poliitiline programm. Tuletame meelde sotside esimehe Jevgeni Ossinovski sõnu: rahvuslus on 19. sajandist pärit ohtlik düstoopia.”

 Helme sõnul soovitab ta kultuuriministril olla aus ja mitte õigustada artikli ilmumist “Sirbis” sõnavabadusega.
“Millegipärast ei kuulnud me Saart sõnavabaduse tähtsusest rääkimas, kui Õhtulehes ilmunud arvamusartikli pärast vallandati kooliõpetaja Priit Dieves. Kus oli minister Saar siis, kui homoseksuaalsuse vastu sõna võtnud Rakvere teatri koristaja Innele Õispuu oma töölt ära aeti? Loomulikult minister vaikis. Sõnavabadust on sotsidel vaja ainult rahvusluse ja eestluse õõnestamiseks,” teatas Helme.

Helme sõnul kaitseb EKRE sõnavabadust ja teisi põhiseaduse punkte jõulisemalt kui üksi teine erakond Eestis. “Aga sõnavabaduse piirid, eriti riigi rahastatud meedias, lähevad sealt, kust algab rahvuslik julgeolek, mille lahutamatu osa on oma rahva psühholoogiline kaitse. On kuritegelik lasta avalikus ruumis Eesti vaenlastel meie oma raha eest laamendada. Laamendamist võimaldavad isikud on paratamatult kuriteo kaasosalised. Nende vastu peaks huvi tundma kapo, kelle ülesanne on kaitsta põhiseadust, mis näeb ette Eesti rahvuse ja kultuuri kestmise läbi aegade.”

Allikas: http://www.err.ee/608701/helme-sonul-kiitis-saar-heaks-eesti-suhtes-vaenuliku-propaganda

Read more...

Repliik: miks peab ERR vajalikuks Eestit alusetult apartheidiriigiks nimetava artikli reprodutseerimist?

XII noorte laulu-ja tantsupidu (Tallinn, Eesti 02.07.2017). Foto: Scanpix

Millega on põhjendatud ERR-i otsus avaldada omalt poolt uuesti esmalt Sirbis avaldatud artikkel, kus tembeldatakse Eesti alusetult apartheidiriigiks, küsib oma repliigis Varro Vooglaid.

Selles, et leidub vasakpoolseid aktiviste, kes tembeldavad mõnes oma artiklis Eesti tõsimeeli apartheidiriigiks, ei ole midagi üllatavat. Samuti ei ole midagi üllatavat selles, et niisuguse Eesti rahvusliku kultuuri ja identiteedi suhtes otseselt vaenuliku artikli, mida Toomas Haug on nimetanud suure hulga laste vastu mentaalse keemiarelva kasutamiseks, trükib ära riiklik kultuurileht Sirp, pidades silmas, et lehe peatoimetajaks on pandud samuti tugevalt vasakpoolsete vaadetega homoseksuaal.
Tähelepanuväärne on aga see, et rahvusringhääling (ERR) ja Eesti Päevaleht (EPL) avaldasid Sirbis kord juba ära trükitud teksti omalt poolt uuesti.

Kui Sirbis niisuguse teksti avaldamist võib teatud moel põhjendada sõnavabaduse argumendiga, nagu sotsist kultuuriminister Indrek Saar seda tegi – mis on muidugi läbinähtavalt otsitud põhjendus, pidades silmas mu isiklikku kogemust, et ideoloogiliselt mitte-meelepärase sõnumiga teksti avaldamist ei pidanud Sirbi peatoimetaja Ott Karulin võimalikuks –, siis ERR-is ja EPL-s teksti reprodutseerimisel pole enam päris kindlasti sõnavabadusega mingit pistmist.
Viimati nimetatute poolt teksti uuesti avaldamine näitab lihtsalt nimetatud väljaannete toimetuste ideoloogilist meelestatust ning soovi endale meelepärast sõnumit võimendada.

EPL võib seda muidugi teha, sest tegu on eraväljaandega ning pealegi ei ole selle toimetuse põlgus rahvusriigi ideaali vastu juba ammu saladus. ERR-i otsus Eestit apartheidiriigiks nimetavat teksti reprodutseerida ja selle sõnumit esile tõsta on aga sõna otseses mõttes skandaalne, sest ERR-il on seadusest tulenev kohustus toetada eesti keele ja kultuuri arengut ning väärtustada Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi. Kahtlemata oleks huvitav kuulda ERR-i juhtkonna selgitust, millistele kaalutlustele tuginedes peeti vajalikuks niisuguse teksti reprodutseerimist (rõhutan: mitte lihtsalt avaldamist, vaid teises väljaandes juba avaldatud artikli omapoolset uuesti avaldamist ehk reprodutseerimist).

Asjaolu, et kolm väljannet, millest kaks on avalik-õiguslikud ja riiklikult rahastatud, otsustavad avaldada ühe ja sama, põhiseadusega tagatud rahvusriigi ideaali suhtes põlgusest nõretava teksti, näitab ilmekalt, millised ideoloogilised hoiakud meie meediaväljaannetes valitsevad. Need hoiakud on suunatud mitte ühiskonna enamusele oluliste tõekspidamiste, väärtuste ja traditsioonide hoidmisele, vaid nende lammutamisele. Seda tõdemust võib eitada või maha vaikida, ent see ei muuda nimetatud tõsiasja vähem reaalseks.

Allikas: http://objektiiv.ee/repliik-miks-peab-err-vajalikuks-eestit-alusetult-apartheidiriigiks-nimetava-artikli-reprodutseerimist/
____________
Laulupidude saatusest lugege SIIT
M.I. 

Read more...

Kihutustöö võõrtööjõu sissetoomiseks: kelle jaoks ja kelle huvides?

Viimastel päevadel on ägenenud rünnak sisserändekvoodi vastu kõikides peavoolumeedia kanalites, nii kirjutavas kui elektroonilises pressis. Seoses sellega pean tarvilikuks meelde tuletada, kuidas algas meie iseseisvuse taastamine 30 aastat tagasi.

Fosforiidisõja põhjus polnud ju ainult korvamatu kahju tekitamine Eesti loodusele, võib-olla olulisemgi oli oht jääda vähemuseks oma ajaloolisel kodumaal seoses kümnete tuhandete immigrantide sissetoomisega. Tänasel päeval soovitakse sedasama, milles kolmkümmend aastat tagasi süüdistati „kurja“ Nõukogude võimu, ära teha ise omaenese kätega. Suurel hulgal võõrtööjõu sissetoomist põhjendatakse majanduslike vajadustega, öeldakse, et töökäte vähesus on muutunud majanduspiduriks. Sellega seoses kerkivad üles nii mõnedki konkreetseid vastuseid nõudvad küsimused:

Kumb on primaarne, kas rahvas ja tema loodud riik või selle riigi majandus ehk sõnastame pisut ümber: kas eesti rahvas peab teenima Eesti majandust või Eesti majandus eesti rahvast?
Küsimus on seda teravam, et ettevõtjate seisukoha järgi näikse globaalne majandus olevat jumal Moolok, kellele eestlaskond peab ohverdama kõik, sh kindlustunde rahvusena säilida, mis on kirjas põhiseaduse preambulis.

Kumb on mõistlikum, kas saavutada majanduskasv võrdeliselt töökäte hulga suurendamisega või majandustõus konstantse inimhulgaga, ehk küsime: kumb tee on mõttekam, kas kvantitatiivne või kvalitatiivne?

Mis ajast valitseb Eesti ettevõtjate seas arvamus, et mitte nemad ei pea oma ettevõtetega minema sinna, kus on vaba tööjõud, vaid tööjõud peab nende juurde tulema? Vastupidised näited on siinsamas Eestis olemas lääne ettevõtete näol, mis tõid oma tootmise odava, kuid kvaliteetse tööjõu juurde Eestisse, aga teenitud tulu viivad välja. Meie mehed võiksid oma lääne kolleegidest eeskuju võtta ka võõrsil toodetud kasumi kojutoomisel. Remargi korras: mul on kahtlus, et tööjõupuuduse pärast ei hädalda niivõrd Eesti tööandjad, kuivõrd just välisfirmade kohalike filiaalide esindajad, sest statistika räägib selget keelt meie keskmise palga kiiremast kasvust ning odavriikidest sisse toodud töölised võimaldavad alandada survet edasiseks palgakasvuks.

Miks ei kasutata ära meie endi vaba tööjõudu?

Ametlikel andmetel on meil registreeritud töötus ca 25 000 inimest, tegelik aga tükk maad suurem, sest
palju pikaajalisi töötuid pole töötukassas arvel.
IKT-sektor vabastati kvoodi alt. Miks ei tule Eesti vastavatest kõrgkoolidest piisaval hulgal nimetatud erialade spetsialiste?
Kas Eesti maksumaksja kulul tasuta kõrghariduse saanud IKT-spetsialist võib minna laia maailma suurt raha teenima ega peagi minemiseks oma võlga ära tasuma, tasuta lõunaid ei pidanud ju olema? Kas Eesti inimene on kellegi (Euroopa Liidu, maailma) ori, et peab kogu maailmale haritlasi andma, ise maksukoorma all ägades?

Kui tööjõutarve tõepoolest nõnda akuutne on, miks siis ERR, kui maksurahast ülalpeetav kanal promob neid Eesti noori, kes kusagil väljas heale järjele jõudnud?
Rahva raha eest ülalpeetav meediakanal peaks sellele küsimusele vastama.
Ülaltoodud küsimused nõuavad asjaomastelt isikutelt (tööandjate esindajad, ministrid) selgeid vastuseid, aga üleüldse näib probleem olevat vähem majanduslik, pigem poliitiline, täpsemalt.

Ain Loide
FOTO: Scanpix

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/kihutustoo-voortoojou-sissetoomiseks-kelle-jaoks-ja-kelle-huvides/
____________
Lugege siit, kes ja milleks nn. pagulasi ja võõrtööjõdu sisse veab: SIIT
M.I.

Read more...

Eri rassidest abielud viivad väjasuremisele!

Eestlased, hoiduge segarassiliste abielude eest!
Ja seda eriti veel nüüd, kus Euroopa Liit pagulaskvootidega loob kõik tingimused selleks, et selliseid abielusid märksa rohkem oleks.
M.I.

Read more...

Meie maa – kui meie sa oled?

Autor: Andro Roos, Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees

 Selline küsimus võib mõnel inimesel poliitkorrektsuse okkad turjal püsti ajada, mõne (sellesama maa peale!) sülitama panna ja mõne hoopis koos minuga asja arutama panna.

Meil on sünnitoetused, et inimene saaks hirmsa nutuga, raha ja võla maitse suus, siia ilma tulla. Meil on matusetoetused, et inimene saaks siit kindlasti ära minna nii, et jalgu ei jääks, ja mis kõige tähtsam – ahtakest riigieelarvet ei koormaks. Meil toetatakse lapsi ja pensionäre, üksikemasid ja kaksikute vanemaid, paljulapselisi ka. On veel toetused niitmiseks ja niitmata jätmiseks, toimetulekuraskuste toetused, toetused ravimite ostmiseks jne.

Kui ma seda toetuste nimekirja kunagi uurisin, tekkis tunne, nagu toetaks Eesti Vabariik liikumist, mis ei luba ühelgi inimesel ise toime tulla ning elada ilma mingi toetuse, hüvitise või kompensatsioonita. Ja ilmselt mõned juba arvavadki, et kui toetust ei saa, siis enne lõhken, aga kempsu ka ei lähe!

Monopolistlik kõrilõikaja

Ometi peaks iseseisva ja sõltumatu demokraatliku vabariigi iga elanik suutma iseseisvalt toime tulla. Mõned (veel) tulevadki, aga kui Marxi-nimelise tegelase teooria peale mõelda, siis jääb neid väheks ja paljud tänased „rahvalüpsjad” avastavad korraga „nisakannud” ka oma firma küljest ning tajuvad „järellüpsi” vääramatut lähenemist.

Kahe linna vahelisel autosõidul kuulsin, kuidas riigiraadios kirjeldati reipalt ühe Eesti keskse piirkonna „tutvustuspäeva”, mille eesmärk oli reklaamida maakonna tootjaid. Vaimustunud intervjueeritav kirjeldas lillevaipade valmistajaid ja kauneimaid konkursikostüüme, erinevaid tegevusi ja batuute, töö- ja õpitubasid ning käsitöötalu tegevust. Lisaks sain teada, et Pärdi aias valmistati lillekimpe ja hulgaliselt oli ka kodukohvikuid.

Kui see oli kogu maakonna toodang, siis... Aga see oli ju meie maal ühes meie maakonnas! Miks seal siis ei toodeta midagi märkimisväärset? Paraku valitseb meil tõesti olukord, et just tootjale pannakse igal pool jalg ette, sest äkki ta hakkabki midagi märkimisväärset tootma ja saab rikkaks – elagu parem tootmata jätmise toetusest!

Juba pikka aega teeb mu meele mõruks meie maal tegutsev ja täielikult riigi omanduses olev kõrvuni võlgades ettevõte Eesti Energia, mis laseb ennast seaduslikult toetada hinnatõusude ja maksudega, et pea miljardieurose võlakoorma all mitte vajuda meie maa suhteliselt soisesse pinnasesse. Jordaania, Utah, Auvere... Jah, see riigifirma lüpsab muudkui kodanikelt raha, et riik oleks rikkam. Ja inimesed maksavad, sest ehk saab osa sellest rahast toetustena tagasi.

Ja nüüd ma küsin: miks riik käitub nagu monopolistlik kõrilõikaja ja rahvas peab võitlema oma koha eest päikese all... meie maal?

Tartu Hoiu-laenuühistu võttis ette hakata tootma ühist energiat ja lõi selle tarvis Eesti Ühistuenergia OÜ, mis ehitab Purtsesse tuuleparki ühistu liikmete poolt selleks tarbeks ühistusse hoiustatud raha eest. Ettevõtmist veab tõsise „künnihärjana” Saaremaalgi oma ettevõtmistega jala ette panijate kisast hoolimata tuntust koguv Harry Raudvere.

Jah, Ühistuenergia on keeruline ettevõtmine. Kõigepealt sellepärast, et 5,5% intressi on energiahoiuse pealt ehitustööde kõrvalt keeruline, aga täiesti võimalik tagada. Samas tuleb see raha mitmetest tootlikest tegevustest ning on kasulik nii hoiustajale kui ka tootjale ja arendajale. Kes edasi mõtleb, saab aru, et tänu sellistele tegevustele meie maa siin riigis elab. Ja kes meiega ühineda tahab, sellel tuleb vaid meid üles otsida.

Hakkame ühiselt tööle!

Kui Eesti Ühistuenergia tuulepark hakkab tootma elektrienergiat, lisandub senisele intressile ka osa tootmistulemi kasumist. See teeb rõõmu ja annab kindlust elamisraha suhtes hoiustajale ning lubab lahkesti ka uusi ühistulisi ettevõtteid üles ehitada ja käima panna. Nendest saavad ühised ühiskondlikud tagatissambad, millele hakkab toetuma meie tootev ühistu.

Kui sul ei ole toodet – olgu selleks kas või suur hulk suve jooksul metsast korjatud risu –, millega talvel naabergi ahju kütta saab, võtab külm su ära. Muide, see „külm” kipub kohati häälduma nagu sõna „riik”.

Meie maa on küll vaene, ent seda tänu nii meie laiskusele – kui me ise ei viitsi midagi teha! – kui ka meie virkusele takistada teistelgi midagi tegemast.
Kas meil on vähe töid, mida teha?
Ei ole ju!
Miks me siis tööd ei tee?
Raha ei ole!
Miks raha ei ole? Ah et töö on tegemata ja palk saamata? Aga miks töö on tegemata?
Ah, et...
Aga see, kes suvel oksi korjas, ei saanud ju palka, vaid sai ju oksad tasuta ja talvel on tuba soe...

Kui hakkaks õige ühiselt tööle ja töötegijaid aitama? Muidu elame täna küll veel meie maal, aga homme on see võlgade katteks juba „nende” maa.

Allikas: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=77376

Read more...

Helve Markvart: Põhjavees on taimekaitsevahendeid ja isegi selliseid mürke, mis Eesti riigis keelatud

Vikerraadios mainis ka seda, et põhjaveest üle 30 korra võetud proovis on olnud 22 juhul põhjavees taimekaitsevahendeid ja isegi selliseid mürke, mis Eesti riigis keelatud.. Nii, et asi on tegelikult väljunud kontrolli alt.

Soomes , veits eemal Helsingist on kraanivesi väga hea, mis näiteks kasvõi kunagi keetes kannu sadet ei jäta. Tundub, et ikka meil lihtsalt pigistatakse silm kinni ja lastakse saastada.
Nägin kevadel Tartumaal kuidas suure tuulega mürgitati põldu ja mürk lendas sõiduteele ja mujalegi.

Olid ju neil normid ,et üle 7 m/sek tuulega ei tohi mürgitada. Tuttav mürgipütiga töötaja ütles, et paljud ei hooligi sellest, olevat vaja palka ju teenida. Tema aga jälgib seda. Teised ei hoolivatki... Kurb kui inimesed ei mõtle, et kõik see tuleb sulle endale mitmekordselt tagasi. Looduses ongi juba tagasilöögid, eks ikka äri ja raha loob maailma, kus looduse ehtsus on unustatud.

Allikas: Facebook
__________
Miks kasutatakse nüüd põllumajanduses mürke rohkem? Lugege SIIT.
M.I.

Read more...

Heiki Kortspärn: "Eestlase Saatus - I osa"

1. osa:
http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Eestlase%20saatus&file=01-eestlase-saatus.mp3

 Kuulake kõiki 5. osa "Nõmme Raadio" meediapangast:
http://www.nommeraadio.ee/meediapank.php/Eestlase%20saatus

M.I.

Read more...

Anvar Samost muretseb, et riigikogulaste palk on liiga väike

Riigikogu lihtliige teenib kuus üle 4400 euro, kuid ajakirjanik Anvar Samosti meelest sellest ei piisa ja saadikute palgale võiks lisada kuluhüvitise.

Hiljuti sai Kalle Muuli värske rahvasaadikuna oma vitsad kätte – ta esitas kulu hüvitamiseks riigikogu kantseleile 82eurose restoraniarve. Ta oli laeval koos kaaslasega söönud kohapraadi, joonud õlut ja veini.

Peagi mõistis Muuli, kuidas see avalikkusele paistab. Ta kandis raha kantseleile tagasi, ent kogu saagat kajastas ikkagi meedia. Asja arutas ta kamraad Samostiga eelmisel pühapäeval Kuku raadio saates "Muuli ja Samost".

 Samost ütles, et riigikogu liikmed pole piisavalt hästi tasustatud. "Riigiametnike palkade tabelis seisuga 1. aprill 2015 oleks riigikogu liikmed oma palganumbriga alles 330. kohal," märkis ta.

"Kui avalikkusel on tekkinud mulje, et riigikogu liikme palk on kuidagi üldisel tasandil väga kõrge, siis tal on õigus: see on Eesti keskmisest palgast mitu korda suurem. Aga kui vaatame näiteks seda, kui palju riik maksab parematele ametnikele ja ministritele, kui palju makstakse palka juhtidele erasektoris, siis ei ole riigikogu liikme palk märkimisväärselt kõrge ja võimalik, et see palgatase võib ka mingite inimeste tulekut riigikokku pärssida," ütles Samost.

Täpsustuseks olgu öeldud, et päris 330. kohale riigikogulast paigutada ei saa – tavaline rahvasaadik (pole fraktsiooni või komisjoni eesotsas) teenib 3444,22 eurot kuus, sama palju saavad ka kohtunikud maa- ja halduskohtus (tabelis kohad 183–329). Riigiametnike tabeli tipus on maanteeameti peadirektor Aivo Adamson, kelle põhipalk on 5790 eurot. Järgnevad peaminister Taavi Rõivas, riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja president Toomas Hendrik Ilves, kes kõik teenivad 5299 eurot kuus.

Riigikogulastest saavad rohkem palka ka näiteks ministeeriumide kantslerid ja osa asekantsleritest. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik teenib 3500 eurot, PRIA peadirektori asetäitja aga 3450 eurot. Samost leidis raadiosaates, et osa riigikogulasi võtab kuluhüvitiste süsteemi kui legaalset palga osa lisatasuna. Ta pakkus, et kuluhüvitiste osa võiks hoopis ära kaotada ja maksta see umbes 1000 eurot kuus lihtsalt palgana välja.

Muuli leidis: praegune süsteem on seepärast nii keeruliseks aetud, et saadik oleks kogu aeg sunnitud nööri mööda käima. Tema meelest võiks riigikogulase palk olla selline, mis jätaks viisaka mulje ega häiriks üldsust. Muuli märkis, et rohkem teenivad riigiametnikud on üldiselt juhti-vatel ametikohtadel, kus on hulk alluvaid, kelle eest vastutada.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/679174/anvar-samost-muretseb-et-riigikogulaste-palk-on-liiga-vaike?utm_source=facebook

______________

See on küll üks 2 aastat vana artikkel, kuid näitab hästi ennast paksuks õginud  Anvar Samosti ning teiste samasuguste seisukohti ja seda eriti lihtinimeste suhtes. Miinimumpalga saajaid on nende juhitavas osariigis umbes 1/5 töötajaist ja teist samapalju vaid veidi miinimumpalka ületavaid palgasaajaid, kusjuures see palk on 2017 aastal 470 € kuus. Eesti miinimumpalk on ligikaudu 4 korda väiksem, kui ELi edukamates riikides. 

M.I.

Read more...

EKRE soovib kultuuriminister Indrek Saarelt vastust, kas valitsus kiidab heaks kultuurileht Sirbi riigivaenuliku tegevuse

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon saatis kultuuriminister Indrek Saarele avaliku kirja, milles soovib ministri hinnangut kultuurilehe Sirp otsusele avaldada oma külgedel selgelt eestluse suhtes vaenulik arvamusartikkel.

Uued Uudised avaldab kirja täismahus.

Avalik kiri Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saarele

Kultuurilehe Sirp 14. juuli numbrist võisime lugeda Mikk Pärnitsa arvamusartiklit „Lühike ülevaade Eestist kui apartheidiriigist“, kus võrreldakse eestlust natsismi ja fentanüüliga ning nimetatakse laulupidu ajupesuks, autoritaarse mõttemaailma tööriistaks ja riiklikuks psühholoogiliseks operatsiooniks, mille ohvriks on meie lapsed.
Pärnitsa artiklil poleks põhjust pikemalt peatuda, kui see oleks ilmunud Kremli kontrollitud meedias või mõnes erablogis. Ent artikli ilmumine riigi poolt rahastatud kultuurilehes paneb küsima, kas Sirbi toimetus adub oma rolli avaliku arvamuse kujundamisel või on eestluse lammutamine nende teadlik tegevus ja toimub tööandja ehk valitsuse heakskiidul.

„Lühike ülevaade Eestist kui apartheidiriigist” on tekst, mis ründab Eesti riigi ja rahva enesekuvandit, näidates eestlust ahistava, teisi kultuure alla suruva ja arengut pidurdava mõttemudelina. Samasisulisi, meie riiki inimvaenuliku apartheidi režiimina kujutavaid tekste toodab järjekindlalt Kremli propaganda, mille eesmärk on kahtluse alla seada eestlaste õigus oma riigile.

Kui Sirbi toimetus peaks Pärnitsa artikli avaldamist õigustama “sooviga tõsta esile ühiskonnas levivaid arvamusi”, siis ei kaalu see argument üles Eesti vastu suunatud õõnestustööd. Tuletame meelde, et meie riik on loodud selge eesmärgiga, milleks on eesti keele ja kultuuri, eesti identiteedi kaitsmine. Põhiseaduse järgi peab riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Mitte ükski riik ei ole nii vaba, et lubaks lammutada oma tugisambaid. Mitte ükski riik ei rahasta väljaandeid, mis levitavad sellesama riigi ja rahva suhtes vaenulikke seisukohti.

Pärnitsa teksti avaldamist võiks pidada ühekordseks provokatsiooniks, kui Sirp poleks varemgi silma paistnud vasakpoolse ja sellest tulenevalt rahvuslikku ideoloogiat tauniva hoiakuga. Lehe artiklite valik annab põhjust arvata, et oma rahva identiteedi lammutamine “kriitilise analüüsi”, “dekonstruktsiooni” ja teiste moevoolude kattevarjus on toimetuse ametlik poliitika, millele on antud riiklik tunnustus.

Palume teil ministrina anda hinnang Sirbi toimetuse tegevusele ning võtta selge seisukoht küsimuses, kas Eesti juhtival kultuurilehel on lubatud propageerida riigivaenulikke seisukohti. Valvevastust, et „minister ei sekku toimetuse töösse“ ja „Eestis on sõnavabadus“ ei pea me ammendavaks ning loeme sellest välja valitsuse heakskiidu põhiseaduse vastasele tegevusele.
 
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon

Allikas: http://uueduudised.ee/poliitika/ekre-soovib-kultuuriminister-indrek-saarelt-vastust-kas-valitsus-kiidab-heaks-kultuurilehe-sirbi-riigivaenuliku-tegevuse/

Read more...