RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 7. aprill 2015

Võrkturundus ei ole äri sinu huvides, ühistu kaudu tegutsedes ajad aga omanikuna äri iseenda huvides



Kas sinu juurde on kunagi tulnud mõni tuttav, kes on öelnud: “Võib ma tutvustan sulle suurepärast ärivõimalust?”, püüdes siis sind ise veenda või kutsudes mõnele organiseeritud üritusele, kus üks või enam eestkõnelejaid püüavad sind panna uskuma, et võrkturundus  on suurepärane ärivõimalus.
Enne jätkamist olgu rõhutatud, et järgnev ei tähenda, et võrkturunduses ei ole võimalik raha teenida. Mitte see pole käesoleva artikli väide. Kuid ma väidan, et nii nagu palgatööd ei saa lugeda äriks, nii pole ka võrkturunduses tegutsemine äri, seni, kuni sa pole üks võrkturundusfirma aktsionäridest.
See, et me käime tööl ja saame selle eest palka, ei tähenda, et me ajame äri. Ei – me käime tööl ja saame tehtud töö eest palka. Samas me võime olla äriomanikud ja töötada samal ajal ka omaenda firmas ning saada seega nii äri- kui palgatulu korraga. Siiski, omanikuks ja palgatööliseks olemise vahel on aga oluline põhimõtteline erinevus, mis järgnevalt analüüsin.

Mis on võrkturundus?
Kui me lähme tööle mõnda ärisse või organisatsiooni, siis lepime me kokku kindla palga, mida me oma töö eest saame. Sõltuvalt ametikohast võib meie palga suurus olla sõltuvuses veel täiendavatest asjaoludest: meie tehtud töö kvaliteedist või mahust või mõlemast korraga. Niisugusel puhul on aga alati mingi palgatase, millest me vähem ei saa, näiteks puhuks kui tööandjal pole ette anda piisavat töömahtu. Üheks kutseks, kus palganumber sõltub töötulemuse kvantiteedist on sageli müügitöö, kus lisaks põhipalgale saadakse protsenti müügikäibest. Mida suurem müük, seda suurem palganumber.
Võrkturundus on sisuliselt analoog palgatööle müügitöö ametis, ainult ühe olulise erinevusega – siin ei saa palka, vaid üksnes tulemustasu müügimahult. Seejuures on võrkturunduses müügitöö organiseeritud niisuguselt, et provisjoni saad sa ka nende agentide müügitulemuste pealt, kelle oled ise värvanud süsteemi (ja loomulikult maksad ise osa oma müügitulemusest nendele agentidele, kes sind on süsteemi värvanud).
Seega, võrkturunduses oled sa üsna sarnases rollis iga teise palgatöötajaga ehk teisiti öeldes – äri, milles sa töötad, ei kuulu sulle! Sul võivad küll olla seal teatud juhtudel isegi suurepärased teenimisvõimalused, aga sa ei aja äri.
Äris sa oled ainu- või kaasosanik. Sa võid töötada oma äris aga ei pea, sa võid palgata enda asemel tööd tegema teisi. Kui su äriidee on hea ja majanduskeskkond sobilik, teenid sa oma investeeringute pealt tulu. Kui sa ei soovi enam äris olla, siis lahkudes müüd oma osaluse kellelegi maha. Võõrturunduses sul ei ole osalust, mida müüa. Äris võid sa palgata head ärijuhid ja nemad omakorda head töötajad ning sa võid tegeleda millegi muuga ja elatuda täielikult ärikasumist. Võrkturunduses sõltub sinu sissetulek sinu enda ja nende inimeste müügitööst, kelle oled sinna juurde värvanud; sa pead kandma pidevat hoolt selle eest, et toimuks aktiivne toodete müük just sinu müügiahelas.
Võrkturunduses oled sa piiratud ainult nende toodetega, mida selles äris pakutakse. Oma äris võid sa alati mõelda välja täiesti uusi teenuseid ja tooteid ning neid turule tuua. Oma äris sa võid katsetada erinevaid turundusstrateegiaid- ja müügisüsteeme, võrkturunduses oled sa aheldatud etteantud mudeli külge, sa ei saa oma allharus üleöö rakendada uut müügimudelit, mis sulle endale rohkem meeldib.

Soovitan võrkturunduse asemel tarvitajate ühistuid
Kui sa tunned, et sooviksid edendada mingite kaupade või teenuste müüki turul, seejuures omades ise eelist saada neid odavamalt, soovitan mõelda võrkturunduse asemel tarvitajate ühistu loomisele.
Paraku ei ole täna Eestis briljantseid tarvitajate ühistute näiteid., sest tänased ETK liinis kui sellest väljapool tegutsevad tarbijate ühistud, majandusühistud ja tarbijate kooperatiivid kannavad küll ühistu nime, ent sisult meenutavad siiski rohkem aktsiaseltse ja osaühinguid. On ju tänased tarbijate ühistud alandanud ühistu liikme-omaniku vaid tavalise kliendi staatusesse, keda ei soovita näha ühistu üldkoosolekul hääletamas ning kellega ei soovita jagada ühistu kasumeid. Ühesõnaga on tänaste tarbijate ühistute juhtkonnad liikmetest küllaltki võõrandnud ja ei tegutse liikmete-klientide huvides. Küll aga leiame häid näiteid nö esimesest Eesti Vabariigist kui ka mujalt maailmast tänaselgi päeval.
Õigesti korraldatud tarvitajate ühistus pole sa mitte lihtsalt sooduskaardi omanik, kes saab kaupu või teenuseid soodsamalt, vaid saad ka tulu ühistu tegevusest proportsionaalselt oma tarbimisosalusele ühistus.
Võimalused tarvitajate ühistute loomiseks on Eestis täiesti olemas ning kui ühistu pakub häid kaupu koos heade hindade ja väga hea teenindusega, suudab ta konkureerida mistahes mitteühistulise äriga ja seda edestada. Miks? Aga seetõttu, et iga aktsiaseltsist või osaühingust pood või kett lisab kauba hinnale alati vähestele omanikele jagamiseks mõeldud kasumiosa, mille sina tarbijana kõrgema kaubahinna näol kinni maksad. Läbi ühistu omanikuna sulle vajalikke kaupu ostes saad kauba alati sellesama kasumiosa võrra soodsamalt kätte.
Seega, kui sa oled unistanud, et sooviksid saada mingeid kaupu soodsamalt, investeerida nende müügikorraldusse ja teenida pärast oma investeeringutelt kasu, soovitan hakata otsima aatekaaslasi, kelledega panna püsti üks korralik tarvitajate ühistu, mis ühel päeval pakub tõsist konkurentsi näiteks Prismale, Selverile, McDonaldsile või mistahes teisele tuntud jaeärile.

Miks arendada tarvitajate ühistuid?
Põhjus on lihtne. Mistahes välismaise võrkturunduse peale aega raisates, kulutad sa meeletult oma aega ja raha. Suurem osa kasumist viiakse välismaale ning see ei edenda kuidagi kohaliku elu õitsengut. Tarvitajate ühistu aga suurendab kohalikku raharinglust, jättes sinu raha sinu oma kogukonda sinu enese hüvanguks ringlema. Edukas tarvitajate ühistu läheb ise oma kaupadega välisturgudele ja toob raha hoopis kodumaale. Esimese Eesti Vabariigi ajal viisid paljud meie tarvitajate ühistud väga edukalt kodumaiseid kaupu välismaale, tõid nende müügist laekuva raha Eestisse ning Eesti ühistuliikmed rikastusid!
Tulles tagasi loo alguse juurde – selle asemel, et üritada oma naabritele mingit välismaist võrkturunduse nodi pähe parseldada, et tema niigi vähest raha enda kätte kiskuda, loogem tõsine äri hoopis koos naabritega. Pangem oma napid ressursid naabritega kokku ning kasvatagem sellest ühiselt võimas äri meie eneste hüvanguks!
 Asutagem ühiselt tarvitajate ühistuid ja meie jõukus kasvab ühiselt. Ja kui me asja arukalt ajame, on see palju kindlam pensionisammas kui see, mis kommertspankades täna võõrastes huvides seisab ja väärtust kaotab. Muide, täna tegutseb Eestis juba ka mitmeid ühistulisi pankasid – hoiu-laenuühistuid, kes võivad aidata soodsamate finantsteenustega kui kommertspangad. Tarvitajate ühistu-sisene raharinglus saab ju samuti käia läbi meie oma hoiu-laenuühistute.


Aivar Hiienurm

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP