Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” veebruarinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                          

Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee                                                 

Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

Artikkel "Rahvusliku Teataja" veebruarinumbrist

Gulagi endine poliitvang Kalju Mätik arvab...

Kalju Mätik (13. 01. 2019): Käisin eelmiste parlamendivalimiste ajal Lätis vaatlejana. Seal otsustab valija, mitte „poliitbüroo”, kes saab valituks. Valimisliidud olid lubatud. Valija sai kõik kolmteist nimekirja, ühe pani ümbrikusse. Valija võis mõne kandidaadi nime ette plussi panna või mõne nime maha tõmmata. Esmalt loeti sedelid kokku, plussid juurde ja mahatõmbamised maha. Parteiline eelistus läks ainult siis arvesse, kui kaks kandidaati olid lõpuks saanud täpselt ühepalju hääli. Osa inimesi oli kabiinis üle viie minuti, ilmselt mõeldes, kellele pluss panna ja kelle nimi maha tõmmata.
 

Tükk aega enne valimisi avaldati ühes väljaandes kõigi nimekirjade programmid, mille maksimaalne maht oli ette antud, ja üksikasjalised andmed kõigi kandidaatide kohta, nii et valimised ei olnud mitte sellised „põrssa kotis ostmised” nagu meil.
Kautsjon oli 1400 eurot nimekirja kohta, nii et kui oli esitatud sada kandidaati, siis tuli igaühel maksta 14 eurot, meil aga igal kandidaadil 500 eurot, mis on meie suhtelist vaesust arvestades liiga palju.
Kui inimene, kes osutus valituks, ei läinud ilma mõjuva põhjuseta sellele ametikohale, kuhu ta oli valitud, siis talle antud hääled läksid prügikasti, nii et mingeid peibutusparte ei olnud.
Keskerakond räägib õiglasest riigist kõigile. Kui mõni inimene mõnest Balti riigist sundkorras 

Venemaale saadetakse, siis annab ta asja kohtusse ja nõuab, et teda tagasi lastaks ja talle makstaks kompensatsiooni. Näiteks Lätis saadeti välja vene erusõjaväelase Slivenko naine ja tütar. Nad elasid umbes viis aastat Venemaal vabade inimestena, andsid asja kohtusse ja nõudsid, et neid lastaks Lätisse tagasi ja neile makstaks 400 000 eurot valuraha. Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas, et Läti peab nad tagasi laskma ja maksma kummalegi 10 000 eurot neile tekitatud mittemateriaalse kahju (non-pecuniarydamage) eest. Endised poliitvangid saavad sellega võrreldes sandikopikaid ja meie valitsev ladvik ei julge Venemaalt nõudagi

Kalju Mätik