RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 5. veebruar 2019

Rändepakti “esimene pääsuke” jõudis pärale – PPA varjupaigataotluse kaudu

Vao Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses on kaart, kust ollakse Eestisse jõudnud.

Politsei- ja piirivalveamet avaldas 4. veebruaril oma kodulehel dokumendi “Varjupaiga taotlemine”, millest võib juba leida rändepakti poolt ette kirjutatud momente, kõigepealt aga salastatust.
“Varjupaigamenetlus ei ole avalik ning PPA hoiab menetluse käigus saadud informatsiooni rangelt konfidentsiaalsena. Vajadusel võib piiratud infot edasi anda vaid konkreetse menetlusega seotud ametiasutustele päringute tegemisel. Menetlusega seotud ametivõimudel on taotleja ning tema kodumaal olevate perekonnaliikmete turvalisuse tagamiseks keelatud astuda ühendusse taotleja päritoluriigi ametivõimudega.”
Rändepakti väljavõte: “Kehtestame mehhanismid, et ära hoida ja tuvastada migrantide rassilist, etnilist ja usulist profiilianalüüsi avaliku sektori poolt… /…/ tagame, et koostöö teenuseosutajate ja immigratsiooniasutuste vahel ei süvendaks ebaseaduslike migrantide haavatavust, kahjustades nende ohutut juurdepääsu põhiteenustele või rikkudes ebaseaduslikult inimõiguseid, nagu õigus privaatsusele, vabadusele ja isiku turvalisusele põhiteenuse osutamise kohtades…”
Nagu näha, piiratakse juurdepääsu migrantidega seonduvale infole, mis tähendab, et kogu menetlus jääb varjatuks ja ühiskond ei saa migratsiooniga seoses tehtud otsustest teada. Lääne kogemus ütleb, et migrantidega tegelevad liberaalsed ametnikud, kes kasutavad salastatuse võimalust ära, lihtsustades migrantidel kõiki toiminguid, sageli ka seadust rikkudes.

Ametivõimudel keelatakse migrandi asukohariigi ametivõimuga ühendust võtta, mis tähendab, et nende tausta ei saa kontrollida. Diktaatorliku Süüria puhul on see ehk õigustatud, kuid Iraagi puhul mitte, sest sealset valitsust hindab Lääs demokraatlikuna, ja temaga teeb näiteks Soome valitsus pagulaste osas tihedat koostööd.

Kuna riikide ametivõimudega on ühendust võtta, siis ei saa ka teada, kas isiku turvalisus on kodumaal ohus – sisekonfliktis vaevlevates riikides on alati rahulikke piirkondi. Nii on Soomes palju juhtumeid, kus riigis varjupaigaõiguse saanud somaallased veedavad kodumaal pikki puhkusi.
Igal juhul on rändepakti hakatud vaikselt ka Eestis ellu viima – EKRE võimuletuleku korral lahkub Eesti rändepaktist.

Vao keskuses elas 1. veebruari seisuga 34 inimest, neist 22 on rahvusvahelise kaitse taotlejat ning 12 rahvusvahelise kaitse saanud isikut. Kõige rohkem elab keskuses Süüriast, Gruusiast, Venemaalt, Iraanist ja Aserbaidžaanist pärit inimesi.
Vägeva keskuses elab 1. veebruari seisuga 13 inimest, nad kõik on rahvusvahelise kaitse taotlejad, Egiptusest, Albaaniast, Venemaalt, Nigeeriast, Ugandast, Indiast ja Ukrainast pärit inimesed, vahendab BNS.
Allikas: PPA

Loe ka: “Aasta pagulaseks” valitud Soome roheliste poliitik pettis riigilt raha välja

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/randepakti-esimene-paasuke-joudis-parale-ppa-varjupaigataotluse-kaudu/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP